2-09-6164/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. september 2009.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-6164 Tsiviilasi KS(S, isikukood xxx elukoht xxx) hagi GR (isikukood xxx elukoht xxx) vastu elatise vähendamiseks Hagi hind 19 575 krooni Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2009.a Kohtuistungil isikud osalenud Hageja KS Kostja GR Kostja lepinguline esindaja Janno Perv RESOLUTSIOON
3. Jätta hagi rahuldamata.
4. Menetluskulud jätta KSkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 määrusega mõisteti hagejalt välja kostja kasuks elatis algselt 1 500 krooni kuus ja hiljem miinimummääras lapse MR ülalpidamiseks. Käesoleval ajal peab hageja maksma elatist 2 175 krooni kuus. Hageja taotleb elatise vähendamist 1 000 kroonini kuus, kuna tööandja vähendas hageja töötasu 4 320 kroonini kuus ning hagejal on lisaks teine laps M M S, kellele hageja tasub samuti elatist. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta tasub teisele lapsele elatist. Hageja andmetel on kostja vastu võtnud pärandi, hageja omab sõiduautot. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis tingiks elatise vähendamise alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostjale on määratud töövõimetuspension 80% ulatuses ning tema sissetulekuks on pension ning toetused. Kostjat aitab rahaliselt ema. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Karl MR sünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad (t lk 8). Tallinna Linnakohtu 29.04.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2/21-2116/05 on hagejalt välja mõistetud elatis algselt 1 500 krooni kuus, hiljem seaduses sätestatud miinimummääras (t lk 5-6). Selle määruse järgi on hagejal praegu kohustus tasuda elatist seaduses sätestatud miinimummääras. M M Ssünnitunnistusest nähtub, hageja on tema isa (t lk 7). Hageja ja OÜ AE töölepingust nr 83 nähtub, et hageja töötasu on 5 000 krooni kuus (t lk 9-11). Kostjale on määratud töövõimetuspension 80% ulatuses (t lk 30). Nendes asjaoludes vaidlus puudub ja kohus loeb need asjaolud tuvastatuks. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 ja 3 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus on uurinud poolte varalist olukorda ning tuvastanud, et hagejal ei ole teisi sissetulekuid kui igakuiselt laekuv palk 4 320 krooni (t lk 43-46), kostja sissetulekud moodustuvad pensionist ja toetustest (t lk 35-37). Kostja väide, et hageja omab sõiduautot ja on vastu võtnud pärandi, ei ole leidnud tuvastamist (t lk 42, 47, 49-53). Seega on hageja poolt hagiavalduses esitatud andmed leidnud kinnitust. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4 350 krooni. Seega on igakuine miinimumelatise summa ühele lapsele praegu 2 175 krooni. Hageja palub elatise suurust vähendada kuna tema töötasu on vähenenud ning tema ülalpidamisel on teine laps. Kohus leiab, et töötasu vähenemine ei anna alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kohus leiab, et töövõimeline isik peab suutma oma elu selliselt ümber korraldada, et oleks tagatud eelkõige lapse ülalpidamine, seda ka majanduslikult rasketel aegadel. Asjaoluks, mis annaks aluse elatist alla minimaalse määra vähendada oleks püsiv töövõime kaotus vm erandlik olukord. Siinjuures märgib kohus, et kostja on 80% ulatuses töövõimetu ning seetõttu ei saa kostja oma elujärge tööotsimisega parandada, vaid sõltub riiklikest toetustest. Oma elujärge saab parandada aga hageja, kes on töövõimeline. Kohus leiab, et töövõimeline isik peab olema suuteline tasuma elatist minimaalses määras. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei ole tõendanud teise lapse ülalpidamist. Kohus leiab, et hageja seda tõendama ei pea, sest ülalpidamise kohustus tuleneb seadusest. Hagejal on seaduslik kohustus kõiki oma lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras üleval pidada. Seejuures ei tähenda laste arv seda, et lapsi tuleks vähem üleval pidada. Kohtu 2 hinnangul ei saa teise lapse olemasolu olla aluseks elatise suuruse vähendamiseks alla miinimummäära, seaduses sätestatud minimaalset kohustust tuleb täita iga lapse suhtes. Seega leiab kohus, et puudub alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Miinimummääras elatise vajalikkuse põhjendamine ei ole vajalik. Kohus jätab hagi rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Meelis Eerik Kohtunik 3