2 p. 2). Sõiduki juht suurendas liikluseeskirja rikkumisega oluliselt kindlustusriski; rikkumisel oli kaasaaitav mõju juhtumi toimumisele. Kostja väidab, et hageja ei ole nõutava kindlustushüvitise arvestamisel lähtunud lepingust. Kindlustussumma (159 000kr.) on hüvitise väljamaksmise piirmääraks, millest tuleb maha arvestada - omavastutus 3 000 krooni, - kindlustusperioodi eest tasumisele kuuluvad osamaksed 14 012 krooni, - sõiduki jäänuki maksumus (v.a. kui see antakse üle kindlustusandjale). Kostja väidab ka, et hageja viivisenõue ületab lepingus sisalduvat (KÜ – 03, p. 15.7) viivitusintresside piirmäära. Kostja on samaaegselt viivise piirmääraga rakendanud seadusjärgsest viivitusintressist suuremat piirmäära. Seega ei ole tingimus vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja ei oleks ilma piirmäärata seadusjärgsest suuremas viivitusintressi määras kokkulepet sõlminud. kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldamisele kuuluvad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 ja võlaõigusseaduse (
) § 3 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Võlaõigusseaduse (
) § 422 järgi kohustub kindlustusandja kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 7.novembri 2006 poliisiga XXX on tõendatud, et pooled on kindlustuslepingu sõlmimisega avaldanud tahet hageja varale kindlustuskaitse andmises lepingus märgitud riskide vastu lepingus kokkulepitud tingimustel. Eelnevast tuleneb üheselt, et kindlustuslepingu sõlmimisega võtavad pooled teineteise suhtes kindla sisuga kohustusi, millele vastavad kohased nõudeõigused. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 18.novembri 2006 liiklusõnnetuse toimumise ajal oli selles osalenud sõiduk, Audi A6 (xxx) kindlustatud. Hageja on esitanud nõude kahju hüvitamiseks; kostja on hüvitise väljamaksmisest keeldunud. Kindlustushüvitise väljamaksmise nõude põhjendatust hinnates lähtub kohus põhimõttest, et vabatahtliku varakindlustuslepinguga hõlmatud ja saabunud riskide puhul eeldatakse kahju hüvitamist; hüvitise väljamaksmisest võib kindlustusandja keelduda üksnes tuginedes lepingu sõlmimisel seadusele ja kokkulepitud välistustele. Kostja tugineb kahju hüvitamisest keeldumisel asjaolule, et hageja on oluliselt suurendanud kindlustusriski, sõites lubatust suurema sõidukiirusega. Lepingu 4 kohaselt (SÜ-03 p. 23) tuleb kindlustusvõtjal täita kindlustusandja nimetatud nõudeid. Kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest juhul, kui kindlustusvõtja jätab täitmata p.-s 23 ettenähtud kohustused täitmata; p. 23.4 järgi peab sõiduki juht järgima vastavate liikluskorraldusvahenditega või õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid. Pooltel on vaidlus selles, kas sõiduki juht ületas lubatud sõidukiirust või mitte. Vaidlust ei ole selles, et liiklusõnnetus toimus Tallinna linnas, Islandi väljakul. Liikluseeskirja (LE) p. 124 järgi on asulasisesel teel lubatud suurim sõidukiirus 50 kilomeetrit tunnis. Sõidukiiruse tuvastamisel lähtub kohus tunnistaja H.Valk’i arvamusest ja dokumentaalsetest tõenditest. M.Si tunnistusest, ekspert Ekspert H.Valk’i arvamusega on tõendatud kostja väide selles, et sõiduki Audi A6 liikumiskiirus vahetult enne juhitavuse kaotust ehk võimaliku ohu tajumise hetkel oli lubatust oluliselt suurem. Eksperdi hinnangul ei ole tehniliselt reaalne, et sõiduk liikus väiksema kiirusega kui 80km/h. Ekspert on arvamuse andmisel lähtunud sündmuskoha mõõteandmetest, sõiduki juhi kohtus antud tunnistusest, fotomaterjalist, puu ja sõiduki vigastustest. Ekspert on 29.aprilli 2008 ekspertiisiaktis andnud arvamuse selles, et - vigastuste iseloomu järgi pidi sõiduki kiirus tee kõrval asuva puuga põrkumise hetkel olema suurusjärgus 50 km/h, - osa sõiduki esialgsest kineetilisest energiast kulus sõiduki lohisemise pidurdamisele, äärekivi ületamise jms. tööks, - sõidukiirus juhitavuse kaotuse tekkimise hetkel pidi olema suurem. Kohtuistungil selgitas ekspert arvamuse sisu ja uurimust. Selgituste kohaselt on külglibisemisel kiirusele vähendav mõju; seega pidi kiirus olema enne puuga põrkumist suurem kui põrkumise hetkel. Vigastuste järgi on sõiduk põrkunud puuga kahel korral; sõiduk on teinud teel 180 kraadise pöörde. 9.jaanuari 2009 ekspertiisiaktis on ekspert andnud kohtu täiendavatele küsimustele arvamuse selles, et - sõiduki kiirus tee kõrval asuva puuga põrkumise hetkel pidi olema suurusjärgus 58 km/h, - sõiduki kiirus enne juhitavuse kaotust ehk võimaliku ohu tajumise hetkel ei olnud vähem kui 80 km/h. Ekspert on uurimuses selgitanud, millised füüsikalised jõud mõjutasid sõiduki liikumist. Ekspert on sõiduki trajektoori ja kiiruse tuletanud lähteandmete alusel kasutades simulatsiooni ja füüsikalisi arvutusi. Uurimuse kohaselt on kõigi lähteandmete kasutamisel määramatus suhteliselt väike. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et ekspert on arvamuse andmisel lähtunud ebaõigest eeldusest ja jätnud uurimata võimaluse, et auto võis teelt välja sõita vaid külglibisemises. Selline trajektoor ei ole võimalik, kuivõrd puu millega sõiduk põrkus asub sõidukist vasakul, vigastused on aga sõiduki paremal küljel. Fotodelt nähtuv vigastuste iseloom (ukse esipostis ja tagatiival) viitab kahele eraldatud põrkele, mis samuti välistab sõiduki kulgemise üksnes külglibisemises. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kummutaks eksperdi arvamuse. Kohus hindab poolte tellitud ja kohtule esitatud A.Leppik’u ja K.Lehtla arvamust dokumentaalse tõendina. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg. 1 järgi on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument 5 või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on kohtuistungil võimalik esitada tajutaval kujul; lg. 2 järgi on dokumendiks ka menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isiku arvamus. Kohus rõhutab, et esitatud ekspertiisiaktide hinnanguline osa ei oma tõendi tähendust. Kohus ei ole dokumente koostanud isikutele eksperdi õigusi ja kohustusi selgitanud ega hoiatanud teda TsMS § 303 lg. 5 alusel vastutusega teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Eelnevast tulenevalt saab ekspertiisiaktina ja selle täpsustava lisana vormistatud dokumentaalsetele tõenditele omistada üksnes andmekandja tähenduse. Dokumentaalse tõendiga saab kinnitada või kummutada asjas tähendust olevaid andmeid, mitte aga anda hinnanguid. AL on 5.detsembri 2006 dokumendis (tl. 17) kirjeldanud sõiduki vigastusi. Dokumendi kohaselt on kere deformatsioon keeruline; tugevad muljumise jäljed on sõiduki parempoolse esiukseposti piirkonnas ja parempoolsel tagatiival. Vigastuste iseloom on kooskõlas eksperdi arvamusega ja kinnitab eksperdi arvamust sõiduki liikumise trajektoorist. AL koostatud dokumendist ei tulene andmeid, mis kummutaksid eksperdi seisukohad. Kalev Lehtla 9.juuli 2006 dokumendis kummutaks eksperdi arvamuse. (tl. 27-28) ei sisaldu andmeid, mis Tunnistaja, M.S andis kohtuistungil tunnistuse selles, et märkas taksitust teel (kass) ja pööras järsult rooli, mille tagajärjel sattus auto külglibisemisse. Sõiduk libises algselt vasak külg, siis parem külg ees. Sõiduk jäi pärast põrkumist seisma varasema liikumise suunas. Täpset sõiduki liikumise trajektoori tunnistaja kirjeldada ei osanud. Tundis sõiduki esimese osa põrget; teist põrget ei tundnud. Tunnistaja kinnitas samas, et vaatas vahetult enne kassi märkamist sõiduki kiirust, mis oli 50 km/h. Kohus märgib, et M.Si tunnistus (tl. 114) kinnitab eksperdi arvamust selles, et sõiduki kiirus ohu märkamisel pidi olema märkimisväärselt suurem kui puuga põrkumise hetkel. Tunnistuse kohaselt oli sõiduk külglibisemises nii vasakpoolne kui ka parempoolne külg ees. Seega pidi külglibisemine märkimisväärselt vähendama sõiduki kiirust. Tunnistaja märgitud liikumiskiirus ei ole tõepärane ja on nimetatud ilmselt ennast õigustava eesmärgiga. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et sõiduki Audi A6 liikumiskiirus vahetult enne juhitavuse kaotamist ei olnud väiksem kui 80 km/h. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õigus maksmisest põhjusel, et sõidukit juhiti lubatust kiiremini. Võlaõigusseaduse (
) § 452 järgi vabaneb kohustusest kindlustusvõtja kohustuse rikkumise korral. vabaneda hüvitise kindlustusandja täitmise Hageja väidab, et kostjal puudub õigus vabaneda kahju hüvitamise kohustusest kuna kahju ei ole tekitatud tahtlikult (
Kohus hagejaga ei nõustu. Kostja on tuginenud
2 p.-le 2, mis on kohaldatav ilma sama seaduse esimest lõiget rakendamata.
§-s 452 lg. 2 on sätestatud kindlustusandjale piirangud kohaldamaks 6 kindlustusvõtja suhtes ebaõiglaseid ja ebamõistlikke piiranguid. Kostja tugineb keeldumisel kindlustuslepingu osaks olevate tüüptingimuste SÜ - 03, mille p.-le 23.4, millest tuleb sõiduki juhi kohustus järgida liikluskorraldusvahendeid ja õigusaktidega kehtestatud sõidukiiruse piirmäärasid. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et kostja üldtingimuste osundatud punkt kahjustab hagejat ebamõistlikult. Kostja tüüptingimus on seostatud ja rakendub koosmõjus õigusaktidega. Vaidlus on sõiduki piirkiiruse ületamise lubatavuse üle. Sõidukiiruse piirang tuleneb õigusaktidest, mitte kostja üldtingimustest. Liikluseeskirja täitmise kohustus tuleneb liiklusseadusest. Liikluseeskirja § 124 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50km/h. Sellise nõude olemasolu pidi hageja sõiduki juht teada saama hiljemalt sõiduki juhtimisõiguse saamisel. Sõidukiiruse piirmäära ja sellest kinnipidamise nõude olemasolu ei saanud kindlustusvõtjat (sõiduki juhti) mingil moel üllatada. Nii kahjuteates (tl. 55) kui ka tunnistuses nimetas sõidukit juhtinud M.S, et tee oli vihmamärg. LE p. 123 järgi peab juht kohandama sõidukiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Seega võinuks kindlustushüvitise vähendamise üle argumenteerida eeldusel, et sõiduki kiirus jäi lubatavuse piiridesse või ületati seda vähesel määral, kuid ei vastanud liiklusoludele. Poolte vaidluses on sõiduki juht rikkunud liikluses osalemiseks ettenähtud nõudeid jõuliselt ja kaasliiklejatele ohtlikul määral.
2 p. 2 järgi vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest kui kindlustusvõtja on rikkunud kindlustusriski vähendavat kohustust ja sellel rikkumisel on mõju juhtumi toimumisele. Kiiruse ületamise mõju juhtumi toimumisele on ilmne. Asulas seatud kiiruspiirangu eesmärk on minimiseerida sõidukite kokkupõrkeid kaasliiklejate ja teiste teele sattunud objektidega. Aeglasemalt sõites ja sobivaid juhtimisvõtteid rakendades saanuks teelt väljasõidu või kokkupõrke riski märkimisväärselt vähendada, suure tõenäosusega selle aga ära hoida. Kohus peab vajalikuks märkida, et ebamõistlik on eeldada, et kindlustusandjal lasub kohustus hüvitada õigusvastase teoga iseenese sõidukile põhjustatud kahju. Selline leping oleks vastuolus avaliku huviga ja mõjuks liiklusohutusele pärssivalt. Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et kindlustusvõtja on rikkunud oma kohustusi viisil, mis oluliselt suurendas kindlustusriski. Kindlustusvõtja rikkumine on aluseks kindlustusandjale täitmise kohustusest vabanemiseks. Kohus jätab tähelepanuta kostja väited, mis on suunatud hageja teiste tüüptingimuste hindamisele, kuna need ei oma põhinõude rahuldamata jätmise tõttu õiguslikku tähendust. Viivitusintresside nõue jagab põhinõude saatust. Kohus jätab tähelepanuta poolte väited, mis on suunatud tasumata kindlustuspreemia tasaarvestamisele, kuna need ei oma põhinõude rahuldamata jätmise tõttu õiguslikku tähendust. otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled TsMS §-s 445 ettenähtud taotlusi kohtule ei esitanud. Tasaarvestatavaid nõudeid esitatud ei ole. 7 menetluskulud Hageja on 26.detsembri 2007 maksekorraldusega nr. 330 hagi esitamise eest riigilõivu 9 750 krooni. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi õiendite järgi on kohtuekspert, H.Valk’i ekspertiisi tegemise maksumus 6 000 (1 500 + 4 500) krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 272 lg. 1; 303 lg. 5; 434-436; 438-439; 441-442; 452-453; 455; 632 lg. 1; LE §-st 123; 124; TsÜS §-st 5 ja
§-st 3; 422; 452; kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata J S’i hagi aktsiaseltsi S vastu kahju hüvitamiseks 157 000 krooni väljamõistmises, viivitusintresside nõudes ja menetluskulude hüvitamises. Jätta menetluskulud hageja kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.