sätteid rikkudes ja kirjast nähtuvalt ei kavatse enam lepingut täita, kasutab hageja kostja suhtes seadusega lubatud kaitsevahendeid - ütleb omapoolselt lepingu üles ja nõuab koos kohustuste täitmisega varalise kahju hüvitamist (saamata tulu). Hageja nõuab lepingu alusel saamata kasumi hüvitamist 61 494,52 EEK suuruses. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Kõnelause ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008 juunikuuks. Pärast seda Lepingu punkti 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepingulisi kohustusi täitma objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub vähemalt 30 päeva. Seega moodustab hageja poolt saamata tulu 71 päeva eest, mis Lepingu punkti 5.2 kohaselt moodustab 61 494,52 EEK (71 päeva * 734 EEK/päev = 52 114 EEK + 18 % (KM). Seega moodustab hageja põhinõue kostja vastu kokku 104 537,80 krooni (3 tasumata arvet kokku summas 43 043,28 krooni + saamata tulu 61 494,52 EEK), millele lisandub viivis rahalise kohustuse viivitamisega 11% aastas arvutatuna 104 537,80 krooni nõudest käesoleva hagiavaluse esitamise päevast kuni nõude täitmiseni. 11.06.2009.a. täpsustuse kohaselt moodustab hageja põhinõue kostja vastu 88 060 krooni (35 946 + 52 114). Põhinõue koosneb kostja poolt tasumata arvetest nr RA-15 (24.04.2008) 22 000 + 18% km ja nr RA-16 (19.05.2008) summas 13 946,00 krooni + 18% km, ning saamata jäänud tulu nõudest summas 52 114 krooni. Lisaks põhinõudele võlgneb kostja arve RA-15 tasumise viivitamise tõttu tekkinud viivise summas 627 krooni (viivisarve RAV-1). Lisaks eeltoodule palub hageja kostjalt välja mõista viivise 9,5 aastas arvutatuna 88 060 krooni põhinõudest alates hagiavalduse esitamise päevast kuni põhinõude kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja täiendavate kirjalike seisukohtade kohaselt koos tootmiskeskuse (laohoone) kõrgema tuletõrje klassi madalamale klassile muutusega (s.t TP 2’lt TP 3 peale), soovis kostja ise projektis ettenähtust õhemate paneelide paigaldamist. Tuletõrje klassi ja paigaldatavate paneelide paksuse vähendamisega saavutas kostja olulise rahalise säästu. OÜ MP15.05.2009 kirjas sisalduvale väitele, et temaga polevat antud muudatust kooskõlastatud, vastab hageja, et isegi kui see nii on, pole taolise muudatuse kooskõlastatus projekteerijaga kohustuslik, kuna tegemist pole kandvate konstruktsioonide muutustega. Tootmishoone oli kruntvärviga (s.t korrosioonvastase värviga) värvitud. Seda kinnitab kostja poolt esitatud 15.08.2008 eksperdihinnang ja 13.09.2007 ehituse töökoosoleku protokoll. Vaidlus seisneb selles, millal ehitaja pidi hoonet teistkordselt ja lõplikult ära värvima. Hageja tugineb ehitaja OÜ K OÜ MP12.12.2007 kokkuleppele, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et metallkonstruktsioon ei sisalda tulekaitsevärvi. Hageja rõhutab, et nimetatud kokkuleppe aluseks oli samal päeval, s.o. 12.12.2007 saadud kooskõlastus Päästeametiga. Kostja väide, et pooled juba 30.07.2007 leppisid, et tootmishoone ehitatakse madalama TP 3 tuletõrje normiga, ei oma käesoleval juhul mingit tähtsust, sest ehitaja oli kohustatud oma otsustes lähtuma kooskõlastamise saamisest Päästeametilt. Kuna nimetatud kooskõlastus oli saadud alles 12.12.2007, leppisidki ka tellija (kostja) ja ehitaja 12.12.2007, et tootmishoone lõplik värvimine 2 toimub soojemate ilmade saabumisega ja seda ehitustööde lõpus. Eeltoodu valguses on kõik kostja etteheited värvimistööde osas hageja kohta kunstlikud ja äärmiselt pahatahtlikud. OÜ MP15.05.2009 kirjas väidetakse, et hoone „ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand, mille tagajärjel hoonesse valgub vihmavesi“. Teksti juurde lisatud foto. Hageja vaidleb eelnimetatule vastu. Esiteks väidetavat tasapindade ebaühtivust saab tõendada ainult vastavate geodeetiliste mõõtmistega, mitte aga pildiga, mille päritolu ja tegelikkusele vastavust pole menetlusosalistel võimalik kontrollida. Ning teiseks, isegi juhul, kui geodeetilised mõõtmised kinnitaksid tasapindade erinevust, ei tõendaks see siiski asjaolu, et ukseesised olid paigaldatud kõrgemad kui hoone põrand. Üldteada on näiteks asjaolu, et esimestel aastatel peale ehitise püstitamist, toimub selle loomulik vajumine. Sellest tekkinud ehituslikud puudused tavapäraselt kõrvaldatakse ehitaja poolt garantiiaja jooksul. Kostja süüdistused tootmisliinide vundamendi kohta on hagejale arusaamatud. Hagejale teadaolevalt parandas ehitaja nimetatud vundamendid vastavalt projekteerija viimastele joonistele. Nimetatud tööd olid tehtud just hageja ettepanekul ja hageja on nendest kostjat informeerinud. Projekteerija U M sõnul pole ehitajalt ega hagejalt tehtud tööde osas dokumentatsiooni saanud, mis nähtub OÜ MP kirja 15.05.2009 lõpust. Hagejale jääb arusaamatuks, mida kostja antud väitega öelda tahab. Hageja andis kogu teostatud töid puudutava dokumentatsiooni (ehitustööde koosoleku protokollid, ehitustööde päevikud, kaetud tööde aktid jne) kostjale. Seda kinnitab ka asjaolu, et kostja käesolevas asjas esitabki kohtule ehitusdokumentatsiooni. Kostja vastus Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja lõpetas lepingu hagejaga ühepoolselt punkt 7.
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud töökoosolekute protokollidest nähtub, et hageja kontrollis ehitaja tööd ka vaidlusalusel märtsi ja aprillikuu 2008 perioodil, pidevalt tegi puuduste kõrvaldamise ettepanekud, kontrollis nende kõrvaldamist ja informeeris kostjat tööde käigust. Protokollid sisaldavad ehitaja A. V , omanikujärelvalve hageja esindaja J. S , samuti kostja seadusliku esindaja J.M allkirja. Samuti on kohtus tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et hageja informeeris kostjat ehitaja töös esinenud puudustest, külastas igapäevaselt ehitusobjekti ning osales ehitusalastel koosolekutel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja lepinguliseks kohustuseks on tehnilise järelevalve osutamine mitte aga ehistustööde teostamine. Hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega 30.07.07, 12.12.07, 17.12.07, 23.08.07, mis olid osaliselt allakirjutatud ka kostja esindaja poolt, ja tunnistajate ütluste ning hageja esindaja vande all antud seletusega on tõendamist leidnud asjaolu, et kostja oli ehitusobjektil toimuvate muudatustega (madalam tuletõrje klass TP3, ettenähtust õhemad seina-ja katuse paneelid, tuletõrje värvi mittevajalikkus jms) informeeritud. Kohus leiab, et tunnistaja Eduard Sepa ütlused on vastuolus asjas kogutud tõenditega ja jätab seetõttu antud tunnistaja ütlused tõendina arvestamata. Tõendamist on leidnud, 5 et eelnevalt oli tuletõrje klaasiks TP2, hiljem lepiti kokku madalamas tuletõrje klassis TP3. Kostja omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud ei ole. Kohus on seisukohal, et kostja poolt kohtule esitatud tõenditest nähtuvad ehitustöid teostanud isiku töös esinenud puudused, kuid need ei tõenda puudusi hageja töös. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on oma lepingulisi kohustusi täitnud nõuetekohaselt ja tal on tekkinud sissenõutavaks muutunud tasunõue kostja vastu.
lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt osutas hageja kostjale tehnilise järelevalve teenust, ning kostja kohustus tasuma 22 000 krooni kuus pluss käibemaks 18%. Lepingu alusel esitas hageja kostjale kaks arvet RA-15 (24.04.2008) summas 22 000,00 krooni + 18% km ja arve nr RA-16 (19.05.2008) summas 16 456,28 krooni + 18% km, kokku summas 35 946 krooni. Kostja ei ole neid arveid tasunud. Hageja on esitanud nõude ka kahju hüvitamiseks 52 114 krooni. Vastavalt
lg 1 kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 2 kohaselt on saamata jäänud tulu üheks hüvitatava kahju liigiks.
lg 1 sätestab kahju hüvitamise kohustuse ja viisi – kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana. Hageja nõuab lepingu alusel saamata jäänud tulu hüvitamist 52 114 krooni. Ülalnimetatud summa on moodustunud alljärgnevalt. Vaidlusaluse ehitusobjekti lõpetamine viidi üle 2008 juunikuuks. Lepingu punkti 4.3 kohaselt lõpetab hageja lepinguliste kohustuste täitmise objekti kasutusloa saamisega. Kasutusloa vormistamiseks kulub hageja hinnangul vähemalt 30 päeva. Hageja on arvestanud saamata tulu 71 päeva eest lepingu punkti 5.2 alusel. Pooltevahelise lepingu p 5.2 nähtuvalt kohaldatakse käesolevat punkti käesoleva lepingu kehtivuse viimasel kuul ja/või ehitustööde peatamise korral. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltevaheline leping lõppes mais 2008.a. ja ehitustööd ei olnud peatatud, siis puudub alus saamata jäänud tulu nõudeks hageja poolt esitatud põhjendustel. Lisaks eeltoodule on kasutusloa saamisele märgitud ajakulu oletuslikku laadi.
lg1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja esitas kostjale viivisearve nr RAV-1, millega nõudis viivist 627 krooni suuruses summas 19 päeva eest. Antud nõue tuleb rahuldada.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt krooni kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus 6 TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud hagi osalisest rahuldamisest tulenevalt poolte endi kanda. Tiia Mõtsnik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.