Obsah (11)

§ 174§ 1741§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 173§ 162§ 139§ 124

Tsiviilasi nr 2-09-22563 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2010, Tartu kohtumaja Tsiviil

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 1741lõige 4).

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

HAGEJA NÕUE 12.04.2002 väljastas hageja kostjale MAGNET krediitkaardi krediidilimiidiga 10 000 krooni, kohustusliku tagasimakse limiidiga 5000 krooni ja kohustusliku tagasimakse summaga 500 krooni iga kuu 15.-ndal kuupäeval. Kasutatud krediidi eest kohustus kostja tasuma intresse 16 % aastas. Kuna kostja ei täitnud oma MAGNET krediitkaardi lepingust tulenevaid kohustusi, lõpetas hageja 01.11.2005 kostjaga sõlmitud lepingu. Viimase tagasimakse tegi kostja 08.02.2008, võlgnedes hagejale 12.05.2009 seisuga kokku 22 500,46 krooni, millest 7782,45 krooni on põhivõlg, 3614,55 krooni intressid ja 11 103,46 krooni viivis. Hageja palub hagi rahuldada ja mõista kostjalt välja 22 500,46 krooni. Samuti palub hageja jätta kostja kanda riigilõiv 3000 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 04.02.2010 hagile vastuse, milles võtab kogu hageja nõude õigeks. Kostja leiab, et võlgnevuse võiks tasuda maksegraafiku alusel. Kostja rasket majanduslikku olukorda arvestades on ta võimeline tasuma 500 krooni kuus. KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma vastuses võtnud hageja nõude õigeks ja tsiviilasi on eelmenetluse staadiumis, mistõttu teeb kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kirjalikus menetluses. Kohus märgib selgituseks kostjale, et kohus ise ei sõlmi maksegraafikuid, vaid ainult kinnitab juba poolte vahel sõlmitud graafikud. Kostjal on kokkuleppel hagejaga võimalik sõlmida maksegraafik ka kohtuotsusega väljamõistetu kohta.

§ 444

lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab

§ 444lõike 4 alusel käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele

§ 162

lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

§ 1741

lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 3000 krooni. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (

§ 139

lõige 3), mis antud vaidluses on 14 718,01 krooni, millelt tuli

§ 124

lõike 1, § 133 lõike 1 ja 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 3000 krooni. Seega kohus, rahuldades hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, mõistab

§ 1741lõike 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 3000 krooni.

Kohtunik 2