Obsah (5)

§ 208§ 197§ 198§ 101§ 113

2-09-9596 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010.a, Tartu Tsiviilasja number 2-09-9596

§-le

1. KOHTUISTUNG Hageja esindaja, Eva Laks’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et hageja nõue kostja vastu tuleneb müügilepingust, mille kohaselt kostjale on saadetud kaks külmikut ja kostja on tasunud osa arvest. Külmikud on endiselt kostja käes ja kostja on hagejale võlgu 20 491,00 krooni. Esialgsest nõudest arvestas hageja maha 4000 krooni, kuna Veinikaubamaja võimaldas esindamist messil. Hageja vaidleb vastu kostja poolt 30.10.2009.a esitatud arvetele, sest need ei seondu käesoleva tsiviilasjaga, sest need on esitatud kolmanda isiku poolt. Kostja viide selle kohta, et tegemist on ühe omanikuga ei ole asjakohane, sest tegemist on erinevate juriidiliste isikutega. Tõendeid nõuete ülemineku kohta kostja kohtule esitanud ei ole. Tasaarvelduse nõuet peab hageja alusetuks, sest kolmanda isiku poolt esitatud arved ei ole asjakohased, kuna Võlaõigusseaduse järgi toimub tasaarveldus kahe poole vahel ja antud juhul toimuks siin tasaarvestus kolme isiku vahel, mis ei ole seadusega kooskõlas. Hageja palub kostjalt põhisumma 20 491,00 krooni ja viivise 20 491,00 krooni väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja esindaja, Jaanus Lajal’i, poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et nendeni on jõudnud ainult arved ja poolte vahel ei ole ostu-müügilepingut. Kostja arvates on hageja nõue ammu kostja poolt hagejale tasutud läbi tasaarvelduste. Tasaarvestusteks on külmiku remondiarve, messi arved, liikmemaksu arved, mis on läinud MTÜ Veinimaailma poolt Veinikaubamaja OÜ-le sissenõudmiseks, tasaarveldamiseks Külminaator OÜ-ga. Peale selle on tasaarvelduseks ka läinud Richard Kukkuri poolt Veinikaubamaja OÜ-lt võetud veinid summas 1993,00 krooni, mille kohta on 03.10.2007.a. saadetud arve Külminaator OÜ-le. Tasaarveldamisele kuuluv summa on 27 093,00 krooni seisuga 24.05.2009.a. 3 KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on esitanud kohtule järgmised vastuväited:
2. Kostja OÜ-ga Külminaator müügilepingut sõlminud ei ole, kuna kostjal oli hagejaga kokkulepe veinikülmikute müügiesinduse kohta.
3. Arve nr 2611347 alusel kostjal hageja ees võlgnevust ei ole, kuna kostja on oma kohustuse, läbi tasaarvestuste, täitnud. Võlaõigusseaduse § 9 lg 1 ja lg 2 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kohus asja arutanud ja hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kostja väide selle kohta, et poolte vahel oli tegemist müügiesinduse lepinguga, ei leidnud kohtus tõendamist.

1. septembri 2006.a e-mailist nähtub, et Külminaator OÜ soovitab kas hotellile või motellile külmkappe Vestfrodt W185 (tl 20). 20.02.2007 e-mailis juhib hageja kostja tähelepanu asjaolule, et kostjal on maksmata külmkappide arve (tl 21). Kostja poolt esitatud e-mailidest. ei selgu, et hageja ja kostja oleksid sõlminud müügiesinduse kokkuleppe, vaid hageja annab üksnes soovitust hotellile/motellile veinikülmiku valimisel. Seega nimetatu e-mailid ei tõenda poolte vahelist kokkulepet veinikülmikute müügiesinduse kohta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on kostjale edastanud arve nr 2611347;30.10.2006.a summas 26 491,00 krooni (tl 6). Arve kohaselt on saatelehe nr 2611417 alusel kostjale edastatud kaks veinikülmikut. Kostja on veinikülmikud vastu võtnud ja nimetatud arvest on kostja ära tasunud 2000,00 krooni
2. mail 2007.a. (tl 7,22). Müügileping on leping, mille sisuks on teatava asja omandi üleandmise kohustus tasu eest. Kostja on kohtule oma vastuses (tl 17) kinnitanud, et külmikud saabusid 26.10.2006 saatelehe alusel. Kostja poolt külmikute vastuvõtmine ja esitatud arvest külmikute müügihinna osaline tasumine, näitab, et poolte tahteks oli müügilepingu sõlmimine ning et pooled käitusid vastavalt

§-s 208 lg 1 sätestatud müügilepingu tunnustele. Tasaarvestus Kostja on seisukohal, et kuna MTÜ Veinimaailm on oma nõude OÜ-u Külminaator vastu loovutanud OÜ-le Veinikaubamaja, siis on kostjal õigus teha eelpoolnimetatud arvete osas hagejaga tasaarvestus. 4 Kohtule kostja poolt esitatud arvetest (tl 57-84) nähtub, et MTÜ Veinimaailm on esitanud hagejale igakuulised arved summas 700 krooni Veinimaailma liikmemaksu kohta perioodi 5.06.2007.a kuni 2.10.2009.a eest, kokku summas 20 300,00 krooni. Võlaõigusseaduse § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja vastuväited selle kohta, et kuna tasaarvestamiseks esitatud arved on esitatud kolmanda isiku poolt, siis ei seondu need käesoleva tsiviilasjaga. Kuna poolte vahelised nõuded on suunatud rahalise kohustuse täitmisele, siis on nad antud juhul loovutatavad. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku ehk nõude võlgniku nõusolek, nõude loovutamisest ei tule ka võlgnikule teatada.

§ 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestataval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohtu poolt on leidnud tuvastamist järgmised asjaolud:

1. Hageja väljastas kostjale
2. oktoobril 2006 arve nr 2611347, maksetähtajaga 29.12.2006.a.
3. OÜ Külminaator esitas
4. septembril 2007.a kostjale tasaarvelduse akti (tl 24), kust nähtub, et OÜ-u Veinikaubamaja poolt on OÜ-le Külminaator esitatud arve nr 407;13.06.2007.a summas 4000,00 krooni tasaarvestatakse OÜ-u Külminaator poolt OÜ-le Veinikaubamaja esitatud arvega nr 2611347;30.10.2006.a ja arve nr 2611347 tasumata saldoks jääb 20 491,00 krooni seisuga 5.09.1007.a.
5. Hageja on kostjale edastanud 5.09.2007.a teate, kus hageja on märkinud, et hageja nõudeks kostja vastu jääb 20 491,00 krooni ja viivis seisuga 5.09.2007.a summas 12 756,00 krooni (tl 43).
6. Kostja on oma kirjaga 21.02.2008.a (tl 27,53) hagejat teavitanud, et ta tasaarvestab hagejaga nõuded vastavalt MTÜ Veinimaailm poolt esitatud arvetele (tl 57-84).

§ 197

lg 2 esimese lause kohaselt lõppevad tasaarvestatavad nõuded tagasiulatuvalt alates tasaarvestuse õiguse tekkimise hetkest e tagasiulatuvalt alates ajahetkest, mil tekkis tasaarvestuse olukord.

§ 198sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kohtule kostja poolt esitatud arvetega on leidnud tõendamist, et poolte vahel eksisteerivad samaliigilised nõuded ja kostja poolt 21.02.2008.a tasaarvestusavalduse tegemine vastab

§ 198nõuetele.

Seega on täidetud tasaarvestuse läbiviimise eeldused ning et käesoleval juhul oli tasaarvestus lubatav. Nagu nähtub hageja 5.09.2007.a teatest kostjale, on kostja põhivõlgnevuseks hageja ees 20 491,00 krooni. Kostja poolt kohtule esitatud arvetest on hageja võlgnevus kostja ees 20 300,00 krooni. Seega tasaarvestades poolte nõuded, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 191,00 krooni. 5 Võlaõigusseaduse § 220 kohaselt ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandus-või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Arve-Saatelehest nr 849;18.12.2007 (tl 25) nähtub, et külmkapil on vahetatud kompressor ning et asja lepingutingimustele mittevastavusest on kostja hagejale teatanud 21.02.2008.a (tl 27-28). Seega on majandus- või kutsetegevusega tegeleva ostja jaoks enam kui kahe kuuline tähtaeg avastatud puudusest teatamiseks ebamõistlik. Külmkapid on saatelehe nr 2611417 alusel kostjale edastatud 26.10.2006.a (tl 6), ostja on külmkappi parandanud detsembris 2007.a. Kuna kohtule ei ole esitatud poolte vahel sõlmitud garantiilepingut, millest tuleneks müüdud asja garantiitähtaeg, siis antud juhul ei kuulu tasaarvestamisele külmkapi remondile kulunud summa 3000,00 krooni. Viivis Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud viivisenõue on põhjendamatu.

§ 101

lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 113

lg-le 1 võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt viivise 20 491 krooni väljamõistmist, mille hageja on sidunud põhinõude ulatuses. Arve nr 2611347 maksetähtajaks on 29.12.2006.a. Viivise protsendiks arvel on näidatud 0,25% päevas. Kuna kostja maksis nimetatud arvest ära 2000,00 krooni 04. mail 2007.a. (tl 7,22), siis on esimene viivise arvestuse periood alates 30.12.2006 kuni 04.05.2007.a ja kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 8 344,67 krooni (26 491,00 krooni x 126 päeva x 0,25%). Perioodi 5.05.2007.a kuni 5.09.2007.a eest kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis summas 7 592,21 krooni (24 491,00 krooni x 124 päeva x 0,25%). Arvestades, et hageja poolt edastati 5.09.2007.a kostjale tasaarveldusakt (tl 24), mille kohaselt on kostja põhivõlgnevuseks 20 491,00 krooni, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis perioodi 6.09.2007 kuni 21.02.2008.a eest summas 8 657,45 krooni (20 491,00 krooni x 169 päeva x 0,25%). Kokku kuuluks kostjalt väljamõistmisele viivisena 24 594,33 krooni. Kostja tegi tasaarvestusavalduse hagejale teatavaks 21.02.2008.a, seega pärast 21.02.2008.a puudus hagejal alus viiviste arvestamiseks. Kuna hageja on sidunud viivise nõude suuruse põhivõla suurusega, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 20 491,00 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 6 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt, siis on kohus seisukohal, et tulenevalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud täielikult jätta poolte endi kanda. Kohtunik 7