Obsah (6)
§ 3§ 6§ 40§ 37§ 5§ 54ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-09-943 Haldusasi OÜ Kassikanga
). Siinkohal viitab kaebaja
§ 3
lg-le 2, mille kohaselt peab õigusakt ja toiming olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärkide suhtes. Nimetatud nõuetele vaidlustatav haldusakt ei vasta.
§ 6
alusel on haldusorgan kohustatud menetletavas asjas välja selgitama olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Kaebaja märgib, et antud juhul ei ole vastustaja taganud talle õiglast haldusmenetlust, sest ta jättis motiveerimatult arvestamata 4 U Logistics OÜ ja kaebuse esitaja seisukohad. Viidates
§ 40
lg-le 2, märgib kaebaja, et 12.01.2009 toimunud kauba proovivõtu toimingul ei selgitanud vastustaja kaebajale, milleks ja milliste toimingute tegemiseks võetakse proov. Juhul, kui vastustaja oleks selgitanud, milleks proovi võeti ja sellega kaasnevaid tagajärgi, siis kaebaja oleks taotlenud proovivõtu tegemist kogu kaubapartii osas. Kaebaja ei nõustu vastustaja väitega, et proovi võtmise kohta ei esitatud pretensioone. Kuna proovivõtu põhjuseid ja sellega kaasnevaid tagajärgi ei selgitatud kaebajale, siis loomulikult ei saanud ta ka pretensioone esitada. Vastustaja tegi maksuotsuse kiirustades ega lubanud kaebajal tutvuda maksutoimikuga, aga samuti ei lubanud ta esitada täiendavaid tõendeid kauba koosseisu kohta. Viidates
§ 37
lg-le 1 väidab kaebaja, et vastustaja ebaseaduslike toimingute tõttu ei saanud ta enne maksuotsust antud teatise kohta esitada vastuväiteid ega tutvuda vastustaja poolt kogutud tõendite ja maksutoimikuga. Kuna vastustaja ei võimaldanud kaebajal esitada omapoolseid seisukohti ja tõendeid, siis on maksuotsus kaalutlusvigadega ja ebaproportsionaalne ning ta ei vasta
§-s 54 sätestatule. Kaebaja väidab, et teda ei ole haldusmenetluse käigus ära kuulatud, aga samuti ei antud talle võimalust oma arvamuse esitamiseks. Eeltooduga on vastustaja rikkunud kaebuse esitaja seadusest tulenevaid õigusi. Tuginedes Riigikohtu 29.05.2006 lahendile haldusasjas nr.3-3-1-23-06 leiab kaebaja, et eelnimetatud rikkumised toovad kaasa vaidlustatava haldusakti kehtetuks tunnistamise. Ka märgib kaebaja, et OÜ Kassikangas seaduslikku esindajat ei ole menetluse kestel ära kuulatud, aga samuti ei ole maksuhaldur teda informeerinud maksumenetluse käigust. Kaebuse punktis 2.6.1 märgib kaebaja, et maksuhalduri poolt koostatud maksuotsuses leitakse, et kaebuse esitaja poolt imporditud hirsitangu ei saa klassifitseerida kaubakoodi 1103199000 all, vaid see tuleb klassifitseerida kaubakoodi 11042918 all. Sellele seisukohale jõudis vastustaja alles maksuotsuses, aga vahepeal klassifitseeris ta kaupa kaubakoodiga 1104295900. Kaebaja leiab, et vastustajal ei ole õigust muuta korduvalt kaubakoodi. Tolliseadustiku (edaspidi TS) § 25 lg 2 sätestab, et kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, siis teatab toll viivitamatult sellest deklarandile ja määrab kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul arvates päevast, mil deklaranti teavitati kauba tariifse klassifikatsiooni muutmise vajadusest. Põhjendatud juhtudel võib tähtaeg olla pikem. Kaebaja arvates ei näe TS § 25 lg 2 ette võimalust korduvalt muuta kauba koodi. Kuna vastustaja muutis 14.01.2009 oma algatusel tollideklaratsioonis kaubakoodi 1103199000 kaubakoodi 1104295900 vastu, siis ei saa vastustaja 2,5-kuulise hilinemisega veelkordselt muuta enda poolt määratud kaubakoodi 2
(9)3-09-943 1104295900 uue kaubakoodi 11042918 vastu. Kaebaja peab vastustaja toimingut õigusevastaseks tulenevalt TS § 25 lg-st 2 ning leiab, et kui vastustaja soovis kontrollida kogu toodet, siis pidi aset leidma ulatuslik ja põhjalik toote kontroll. Kaebaja arvates ei ole võimalik 2 kg toote põhjal teha kindlaks kogu kaubapartii omadusi ja koosseisu. Samuti võeti proov rikutud, st rebitud kotist ja kinniseid kotte ei avatud ning nendest proove ei võetud. Vastustaja jättis alusetult analüüsimata kaebaja väited, mille kohaselt toode võis transportimisel seguneda. Samuti viitab kaebaja asjaolule, et toote uuringu teostanud laboratooriumi katsemeetodid ei ole akrediteeritud, mida kinnitab kaebaja väitel ka Põllumajandusuuringute Keskus ja seetõttu ei ole need vastustajale siduvad. Vastustaja jättis tähelepanuta asjaolu, et Põllumajandusuuringute Keskuse Taimse Materjali Laboratooriumi katseprotokollis sätestatu kehtib ainult prooviks esitatud toote koguse kohta. Seega vastustaja ei saa katseprotokollis sätestatud akrediteerimata katsemeetodi tulemusena saadud andmeid kasutada kogu kaubakoguse osas. Kuna vastustaja ei võimaldanud kaebajal täiendavate tõendite esitamist, siis kaebaja soovib esitada käesolevas halduskohtumenetluses täiendavaid tõendeid. Ühtlasi märgib kaebaja, et tal ei olnud võimalik koos halduskaebusega täiendavaid tõendeid esitada, kuna ta tegi päringud tootjale kõnealuse toote omaduste ja koosseisu kohta, kuid vastus ei ole veel saabunud. Kohtuistungil palus kaebaja esindaja lisada asja materjalide juurde OAO Romanovski Leivatoodete Kombinaadi kirja, mis tõendab, et hirsitang vastas nõuetele ja vastustaja eksis kaubakoodi määramisel. Kaebaja esindaja selgitas, et sellest kirjast nähtub asjaolu, et sertifitseerimise käigus anti kõikidele sarnastele toodetele kood 110319900 ning sellest tulenevalt oli kaebajal õigus klassifitseerida kaupa nimetatud koodi all. Ühtlasi taotles kaebaja esindaja täiendava ekspertiisi läbiviimist ning selgitas, et varem ei saanud ta sellekohast taotlust esitada, sest vastustaja oleks esitanud vastuväite selle kohta, kas hirsitang on võetud samast kaubakoormast või mitte. Kuna kohus jättis kaebaja esindaja taotluse täiendava ekspertiisi läbiviimiseks rahuldamata ja Põllumajandusuuringute Keskuse laboratooriumi katsemeetodid pole akrediteeritud, siis oli maksuotsuse tegemine vastustaja poolt välistatud tõendite puudumise tõttu. Samuti leidis kaebaja esindaja, et vastustaja ei tutvustanud kaebajale tema õigusi ja kohustusi ning proovivõtu võimalikke tagajärgi, mistõttu jäi arusaamatuks, mida vastustaja konkreetselt kavatses teha. Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus (edaspidi maksuhaldur) ei pea OÜ Kassikangas kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Vaidlustatava Ida MTK 25.03.2008 maksuotsusega nr.8-3/128-2 kohustati OÜ-d Kassikangas ning 4 U Logistics OÜ-d solidaarvõlgnikena tasuma MTA riigieelarve tulude arvele tollimaksu 32 037 krooni ja käibemaksu 5 776 krooni. Vastustaja kontrollis 12.01.2009 4 U Logistics OÜ poolt enda nimel ja OÜ Kassikangas eest esitatud impordideklaratsioonis nr.09EE5400EE90034340 esitatud andmete õigsust. Tollideklaratsiooni kontrollimise käigus võttis Ida MTK deklareeritud kaubast proovid, mis suunati analüüsiks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tollilaborisse, kust 03.02.2009 saadeti analüüsiakt nr.1-3/151, milles määrati soovituslikuks kaubakoodiks 11042918. 17.02.2009 teavitas Ida MTK 4 U Logistics OÜ-d ja OÜ-d Kassikangas vigadest deklareeritud andmetes ja sellest tulenevast tollideklaratsiooni muutmise vajadusest. 03.03.2009 esitas 4 U Logistics OÜ Ida MTK-le eriarvamuse, mis aga ei muutnud maksuhalduri seisukohti 17.02.2009 teatises toodud järelduste osas ja 25.03.2009 koostas MTA Ida MTK maksuotsuse nr.8-3/128-2. Maksuhaldur ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt käesolev haldusakt ei ole kohane ega proportsionaalne. Maksuotsuse puhul ei ole tegemist kaalutlusotsusega, mille andmisel oleks maksuhalduril võimalik valida erinevate meetmete vahel. Kooskõlas MKS § 10 lg-ga 2 lasub maksuhalduril kohustus kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras. Samuti lasub maksuametil kohustus arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt maksuotsus 3
(9)3-09-943 on vastuolus õiguse üldpõhimõtete ja põhiseaduslike printsiipidega, sh ka haldusõiguse põhimõtetega. Samuti ei nõustu vastustaja kaebajaga selles, et talle pole tagatud õiglast haldusmenetlust, mis seisnes 4 U Logistics OÜ ja kaebuse esitaja seisukohtade motiveerimatult arvestamata jätmises. Vastustaja leiab, et maksumenetlus viidi läbi seadusest tulenevate nõuete kohaselt. Tegelikkusele ei vasta kaebaja väide nagu jätnuks vastustaja 4 U Logistics OÜ ja kaebuse esitaja seisukohtadega põhjendamatult arvestamata ega andnud neile hinnangut. Vastustaja märgib, et 4 U Logistics OÜ poolt eriarvamuses esitatut on maksuhaldur põhjalikult käsitlenud maksuotsuses (lk.3-4) ning leidnud, et eriarvamuses sätestatu ei anna alust maksuhalduri seisukohtade muutmiseks kauba klassifitseerimise osas. Maksuhaldur on arvestanud kõiki eriarvamuse esitaja seisukohti ning on ka põhjendanud, miks need ei anna alust kahelda analüüsi tulemuste õigsuses. Kaebusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur 12.01.2009 toimunud kaubaproovi võtmisel selgitanud kaebajale proovivõtu põhjuseid ja tagajärgi. Maksuhaldur eeltooduga ei nõustu, sest
§ 40
lg 2 näeb ette ärakuulamise õiguse menetlusosalise suhtes üksnes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi. Kontrollitavast kaubast proovide võtmine ei riku deklarandi ega kauba saaja õigusi. Kaubast proovide võtmine toimus kauba saaja OÜ Kassikangas esindaja juuresolekul ja seega oli kaebaja teadlik, et proovi võtmise põhjuseks on deklareeritud kaubakoodi õigsuse kontroll. 12.01.2009 koostatud proovivõtu protokollis nr.EE5000/R/009, millele on alla kirjutanud kaebaja esindaja Sergei Dmitrijev, on lahtris 13 märgitud uurimise eesmärgiks „kaubakoodi määramine“. Vastustaja ei nõustu ka kaebajaga selles, et ta ei võimaldanud kaebajal tutvuda maksutoimikuga ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditega. Vastustaja ei ole mingil viisil takistanud kaebuse esitajat tema õiguste realiseerimisel. Kaebuses toodud viide
§ 37
lg-le 1 ei kohusta maksuhaldurit tutvustama toimikut oma algatusel, vaid menetlusosaline peab oma õiguste realiseerimiseks olema ise aktiivne ning avaldama maksuhaldurile soovi toimikuga tutvumiseks. Vastustaja leiab ühtlasi, et juhul, kui OÜ Kassikangas leidis, et talle antud tähtaeg vastuväidete esitamiseks on liiga lühike ning ei võimalda eelnevalt toimikuga tutvuda, siis oli kaebajal võimalus kooskõlas MKS § 50 lg-ga 5 taotleda menetlustähtaja pikendamist. Vastustaja juhib kaebaja tähelepanu asjaolule, et kuigi ta edastas 17.02.2009 teatise nii 4 U Logistics OÜ-le kui ka kaebajale, reageeris teatisele eriarvamuse esitamisega ainult 4 U Logistics OÜ. Kaebaja ei ole tollile seoses teatisega mingeid taotlusi esitanud. Vastustaja ei nõustu kaebajaga ka selles, et talle ei võimaldatud esitada omapoolseid seisukohti ega tõendeid. Sellekohane võimalus anti kaebajale 17.02.2009 teatisega ning maksuhaldurit ei saa süüdistada selles, et kaebaja ei astunud ise mingeid samme oma õiguste realiseerimiseks. Juhul, kui kaebaja leidis, et tolli poolt teatises märgitud kaubakood ei ole õige, siis oli kaebuse esitajal võimalus iseseisvalt või koos deklarandiga esitada eriarvamus või taotleda eriarvamise esitamise tähtaja pikendamist täiendavate tõendite esitamiseks. Vastustaja ei pea asjakohaseks kaebaja viidet
§-le 54, sest maksuotsus ei ole kaalutlusotsus ning kohatu on rääkida selle proportsionaalsusest või mitteproportsionaalsusest, sest kui maksuhaldur tuvastab maksu määramiseks vajalikud asjaolud (antud juhul kauba deklareerimine vale tariifse klassifikatsiooni all), siis ei ole maksuhalduril õigust jätta maksusummat määramata ning tulenevalt MKS § 10 lg 2 punktist 2 on see maksuhalduri kohustus. Maksusumma võib jätta määramata ainult MKS §-s 100 sätestatud aluste esinemisel. Maksuhaldur märgib, et õige ei ole kaebaja väide tema ärakuulamata jätmise kohta. Nii
§ 40
lg 1 kui ka MKS § 13 lg 1 sätestavad, et haldusorgan peab andma menetlusosalisele võimaluse esitada enne haldusakti andmist oma arvamus ja vastuväited. See õigus oli tagatud kaebajale teatise esitamisega, kuid kaebaja jättis oma õiguse realiseerimata. Vastustaja märgib, et ei
ega ka MKS ei näe ette, et menetlusosalise seaduslikud esindajad tuleks menetluses kindlasti ära kuulata. Tulenevalt
§ 5
lg-st 1 määrab menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad haldusorgan kaalutlusõiguse alusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul oli 4
(9)3-09-943 kaebajat informeeritud menetluse käigust, samuti viibis ta proovide võtmisel ning talle edastati koos teatisega proovivõtu tulemused. Teatises oli kaebajat informeeritud kauba valest klassifitseerimisest ja selle alusel tekkinud maksukohustusest. Samuti anti talle võimalus esitada taotlus tollideklaratsiooni korrigeerimiseks. Teatises sisaldus ka informatsioon selle kohta, et kui taotlust ei esitata määratud tähtajaks, siis sellisel juhul nõuab toll maksusumma sisse MKS-s sätestatud korras. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuotsus ei ole õiguspärane ning et vastustajal puudub õigus muuta korduvalt oma positsiooni kauba klassifitseerimise osas. Maksuotsuses kajastatud tollideklaratsiooni kontrollimisel asus toll esialgselt seisukohale, et kaebuse esitaja poolt algselt kaubakoodi 1103199000 all (tangud ja lihtjahu, muud) deklareeritud hirsitang tuleb klassifitseerida kaubakoodi 1104295900 all (muu teravili jämejahvatusega, muul viisil töötlemata). See otsustus oli esialgne ning ta tehti enne kontrollitavast kaubast võetud proovide analüüsi tulemuste selgumist. Kaebaja nõustus sellega, et imporditavat toodet ei saa klassifitseerida kaubakoodi 1103199000 all ning ta oli nõus tollideklaratsiooni korrigeerimisega. Ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (Komisjoni määrus nr.2454/93) art nr.244 näeb ette, et kui toll võtab analüüsideks või üksikasjalikumaks kontrolliks proove ja näidiseid, siis peab ta analüüside või üksikasjaliku kontrolli tulemusi ära ootamata nimetatud kauba vabastama (kui ei ole teisi põhjusi kaupa kinni pidada) ja tingimusel, et kui tollivõlg on tekkinud või võib tekkida, siis on kõnesolevate tollimaksude kohta juba arvestuskanne tehtud ja need on makstud või nende maksmine tagatud. Seega kuna tollil on kohustus enne lõplike uurimistulemuste selgumist kaup vabastada, siis ei saa välistada, et lõplike uurimistulemuste selgumisel võib kaup osutuda klassifitseeritavaks teise kaubakoodi all, kui toll algselt määras. TS § 25 lg 2 ei välista kaubakoodi korduvat muutmist, aga samuti ei ole tegemist sättega, mille puhul võib kohaldada aegumist. Aeg, mille jooksul määrab toll kauba tariifse klassifikatsiooni juhul, kui tollideklaratsioonis määratud tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, on sätestatud TS § 25 lg-s 2. Nimetatud õigusnormis sätestatud tähtaega arvestatakse alates hetkest, mil deklaranti teavitati tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest. Käesoleval juhul teavitati deklaranti 4 U Logistics OÜ-d tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest 17.02.2009 teatisega, millise 4 U Logistics OÜ sai kätte 23.02.2009 ning sellest päevast saab hakata lugema 10-päevast tähtaega, mille jooksul peab toll tariifse klassifikatsiooni määrama. Kaebaja ei ole pööranud tähelepanu asjaolule, et sama teatisega, millega toll teavitas deklaranti tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest, määras ta kaubale ka uue tariifse klassifikatsiooni ja tegi ühtlasi deklarandile ettepaneku esitada vastav taotlus tollideklaratsiooni muutmiseks. Ühenduse tolliseadustiku (edaspidi ÜTS) (Nõukogu määrus nr.2454/93) art 78 lg 1 kohaselt võib toll oma algatusel või deklarandi taotluse alusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. Art 78 lg 3 sätestab, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne kontrollimine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, siis võtab toll kooskõlas ettenähtud õigusnormidega tarvitusele olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema kasutuses olevat uut teavet. Selliste meetmete rakendamine on ajaliselt piiratud ainult tollivõla aegumisega. Vastustaja ei ole nõus kaebaja seisukohaga, mille kohaselt, kui vastustaja soovis kontrollida kogu toodet, siis pidi ta läbi viima ulatusliku ja põhjaliku kontrolli. ÜTS art 70 lg 1 kohaselt juhul, kui kontrollitakse ainult osa deklaratsioonis nimetatud kaupa, siis kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, siis võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli, kuid OÜ Kassikangas ei ole taotlenud tollilt täiendava kontrolli läbiviimist, millest tulenevalt kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu deklareeritud kauba kohta. Esitatud kaebuses on kaebaja leidnud, et vastustaja jättis alusetult motiveerimata ja analüüsimata vastustaja väited, et toode võis seguneda transpordi ajal. Vastustaja märgib, et ilmselt pidas kaebaja silmas mitte vastustaja, vaid deklarandi 4 U 5
(9)3-09-943 Logistics OÜ eriarvamuses toodud väiteid. Samuti märgib vastustaja, et maksuotsuses on põhjendatud, miks ei ole kauba segunemise kohta toodud väited asjakohased. Kauba segunemine võiks tulla kõne all kauba veol puistekaubana, mitte aga juhul, kui kaup on pakendatud kottidesse. Kaebaja on samasugust kaupa saanud ka pärast 12.01.2009, sest samasugust kaupa importis kaebaja 02.02.2009 ja siis võeti samamoodi kaubast proovid, mis olid identsed eelmisel korral võetud proovidega. Kuigi deklarant on ka kõnealuses menetluses esitanud hiljem Ida MTK teatisele samasuguse eriarvamuse kui käesolevas haldusasjas, ei ole deklarant ega kaebuse esitaja proovide võtmise käigus taotlenud, et proove võetaks teistsugusel viisil või et võetaks lisaproov, mida deklarant või kaebuse esitaja saaksid ise analüüsida. Nimelt näeb rahandusministri 22.04.2004 määrus nr.83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ § 5 lg 1 ette lisaproovide võtmise deklarandi või tema esindaja nõudmisel, mida vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 on võimalik kasutada uurimistulemuste vaidlustamiseks või üle kontrollimiseks. Käesoleval juhul ei ole taotlenud lisaproovide võtmist deklarant ega ka kaebuse esitaja. Vastustaja ei ole nõus kaebaja etteheitega, et Põllumajandusuuringute Keskuse katsemeetodid ei ole akrediteeritud, sest nimetatud asutus omab kehtivat akrediteeringut teravilja ning teraviljatoodete analüüside valdkonnas. Asjaolu, et konkreetne katsemeetod ei oma akrediteeringut, ei oma tähtsust, sest nimetatud asjaolu võiks omada tähtsust üksnes juhul, kui õigusaktiga, mille alusel toote tariifne klassifikatsioon määratakse, oleks ette nähtud mingi kindel katsemetoodika, mida tuleks analüüsimisel kasutada. Kõnealloleva kaubakoodi puhul sellist konkreetset metoodikat ette ei nähta. Kaebaja arvates on vastustaja jätnud põhjendamatult analüüsimata, et katseprotokolli kohaselt kehtib protokollis sätestatu üksnes esitatud toote koguse kohta ja vastustaja ei saa saadud andmeid kasutada kogu kaubakoguse ja koosseisu kohta. Vastustaja on seisukohal, et kuna Põllumajandusuuringute Keskusele oli analüüsimiseks edastatud üksnes prooviks võetud kogus, siis ei saanud Põllumajandusuuringute Keskus langetada otsust kogu kauba kohta, vaid ainult analüüsimiseks saadetud koguse kohta. ÜTS art 70 lg 1 annab tollile õiguse laiendada osalise kontrolli tulemusi kogu kaubale ning deklarandile on antud õigus taotleda täiendavat kontrolli juhul, kui ta leiab, et osalise kontrolli tulemused ei kehti ülejäänud kauba osas. Käesoleval juhul ei ole deklarant ega ka kaebaja taotlenud tollilt täiendava kontrolli läbiviimist. Vastustaja ei pea põhjendatuks ka kaebaja väidet selle kohta, et vastustaja ei võimaldanud tal esitada täiendavaid tõendeid, sest kaebajale oli antud võimalus esitada nii eriarvamus kui ka täiendavad tõendid. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole kuni käesoleva ajani maksuhaldurile ega ka kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis õigustaksid kaebuse esitaja poolt esitatud tollideklaratsioonis deklareeritud kauba klassifitseerimist esialgselt deklareeritud kaubakoodi 1103199000 või kaubakoodi 1104295900 all ja seega on kaebaja suhtunud kauba klassifitseerimisse hooletult. Kooskõlas TS §-ga 38 kannavad nii deklarant kui isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutust deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Kaebaja teatas, et ta andis Venemaa GOST´id tõlkimiseks eesti keelde, kuid vastustaja on seisukohal, et kauba saatja poolt kaebajale väljastatud kaubaarvest nr.00000001 29.12.2008 vaatluse alusel tollideklaratsiooniga deklareeritud kauba kohta on kaebaja poolt imporditud kauba puhul tegemist I sordi hirsitanguga vastavalt standardile GOST 572-60. Antud tootestandardile vastab poleeritud hirsitang ning standardi kasutusala selgituses on välja toodud, et antud standard laieneb poleeritud hirsitangule, mis on saadud teraviljalt kesta ning osaliselt perikarbi ning viljaidude eemaldamise tulemusel ning järelikult ühtib tootestandardis toodu täiel määral Põllumajandusuuringute Keskuse poolt läbiviidud analüüside tulemustega ning maksuotsuses määratud kaubakoodi 11042918 kirjeldusega. Eeltoodule tuginedes maksuhaldur leiab, et OÜ Kassikangas kaebus on põhjendamatu ning 25.03.2009 maksuotsuse nr.8-3/128-2 tühistamiseks puudub alus. MTA Ida MTK esindaja Aivar Haava 6
(9)3-09-943 jäi kohtuistungil kohtule esitatud vastuses toodu juurde ja leidis, et maksuotsus on õiguspärane, sest tollideklaratsioonis oli deklareeritud vale kaubakood. Poleeritud hirssi on ainuvõimalik deklareerida kaubakoodi 11042918 all. Aivar Haava selgitas, et antud kauba puhul ei ole proovide võtmisel ette nähtud erisätteid või erilist meetodit. Kaebaja ei ole esitanud täiendavaid tõendeid, mis võimaldaksid kaupa deklareerida teistsuguse koodi all, kui maksuotsuses on määratud. Ühtlasi märkis maksuhalduri esindaja, et kaebajale anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited, kuid kaebaja jättis selle õiguse realiseerimata. Maksuhalduri esindaja palus jätta kaebus rahuldamata, sest maksu määramine oli igati õigustatud. Kaebaja esindaja väide, et Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsiakt ei saa olla antud asjas tõendiks, ei ole õige, sest kooskõlas MKS § 59 lg-ga 1 tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning ekspertarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Kooskõlas MKS § 92 lg-ga 3 arvestab maksuhaldur maksusumma määramisel kõikide tõenditega ning maksuhalduril polnud alust kahelda Põllumajandusuuringute Keskuse tõendi usaldusväärsuses, sest tegemist on akrediteeritud asutusega antud valdkonnas. Kuna ka osalise kontrolli tulemused laienevad kogu partiile, siis oli maksu määramine õigustatud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse 25.03.2009 maksuotsusega nr.83/128-2 kohustati 4 U Logistics OÜ-d ja OÜ-d Kassikangas solidaarvõlgnikena tasuma MTA riigieelarve tulude arvele tollimaksu 32 037 krooni ja käibemaksu 5 776 krooni. 12.01.2009 esitas 4 U Logistics OÜ enda nimel ja OÜ Kassikangas eest tollikorralduse osakonna tollitalituse Rakvere teeninduskohta impordideklaratsiooni nr.09EE5400EE900034340 vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri rakendamiseks, millega deklareeris hirsitangu kaubakoodiga 1104295900 (muu teravili, jämejahvatusega ja muul viisil töötlemata) ning tollimaksumääraga 1 533.37 krooni. Tulenevalt Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusest nr.2913/92/EMÜ, millega kehtestati ÜTS, koostas Ida MTK tollideklaratsiooni kontrolli, mille käigus võeti 12.01.2009 proovivõtu protokolliga nr.EE500/R/009 kaubast proov, mis suunati analüüsiks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ-sse (tollilaborisse). Ida MTK sai 05.02.2009 tollilabori poolt 03.02.2009 koostatud proovivõtu analüüsi akt nr.1-3/151, mille lisaks oleva Põllumajandusuuringute Keskuse Taimse Materjali Laboratooriumi katseprotokolli nr.09000540 TML/TR alusel tuvastati, et hirsitangu läbim 125 mm suuruste avadega metallsõelast on 0 %. Toode on kroovitud, poleeritud ja tootel on eemaldatud kest ja perikarp (t.lk.34). 17.02.2009 koostas MTA Ida MTK 4 U Logistics OÜ-le ja OÜ-le Kassikangas teatise nr.8-3/128, milles teavitas vigadest deklareeritud andmetes ning sellest tulenevalt tollideklaratsiooni muutmise vajadusest. Teatise väljastamisega anti 4 U Logistics OÜ-le ja OÜ-le Kassikangas võimalus esitada taotlus tollideklaratsiooni korrigeerimiseks või eriarvamuse esitamiseks. Teatise kohta esitas eriarvamuse 4 U Logistics OÜ, leides, et proovide võtmine ei olnud teostatud nõuetekohaselt. Eriarvamuse esitaja ei konkretiseerinud, milliseid nõudeid rikuti. Samas proovide võtmisel kauba klassifitseerimiseks ei ole sätestatud erinõudeid, aga samuti ei oma tähtsust, kas proovid võetakse ühest või mitmest pakendist. Kooskõlas ÜTS art 70 lg-ga 1, kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa, siis kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Juhul, kui deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused ei kehti ülejäänud osa deklareeritud kauba kohta, siis on tal võimalus taotleda kauba täiendavat kontrolli. Kaebaja esindaja 4 U Logistics OÜ viibis proovivõtu juures, kuid ei esitanud selle käigus pretensioone. Vastavalt 12.01.2009 koostatud kauba läbivaatuse aktile nr.09-12.1- 7
(9)3-09-943 5/12/106 oli kaubaks olev hirsitang pakitud 50 kg suurustesse kottidesse laadituna lahtiselt vagunisse. 03.03.2009 esitas 4 U Logistics OÜ maksuhaldurile eriarvamuse, mis ei muutnud maksuhalduri vastuväiteid 17.02.2009 teatises toodud järelduste osas ja 25.03.2009 koostas maksuhaldur maksuotsuse. Kohus leiab, et käesolev maksumenetlus viidi läbi kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kaebuse esitaja süüdistab maksuhaldurit selles, et 12.01.2009 toimunud kaubaproovi võtmisel ei selgitatud kaebajale proovivõtu põhjuseid ja selle tagajärgi.
§ 40
lg 2 näeb ette ärakuulamise õiguse menetlusosalise suhtes enne sellise toimingu sooritamist, mis võib tema õigusi kahjustada, kuid kaubast proovide võtmine ei saa iseenesest rikkuda deklarandi ega ka kauba saaja õigusi. Kuna kaubast proovide võtmine leidis aset kauba saaja OÜ Kassikangas esindaja juuresolekul, siis oli kaebaja teadlik, et proovi võetakse tema poolt deklareeritud kaubakoodi õigsuse kontrollimiseks. 12.01.2009 koostatud proovivõtu protokollis nr.EE500/R/009 on lahtris 13 märgitud uurimise eesmärgiks „kaubakoodi määramine“. Kaebaja väited, et tal ei võimaldatud tutvuda maksutoimikuga ja maksuhalduri poolt kogutud tõenditega, on paljasõnalised, sest kaebaja ei ole oma sellekohast väidet konkreetsete tõenditega kinnitanud.
§ 37
lg 1 (millele kaebaja viitab) ei kohusta maksuhaldurit oma initsiatiivil tutvustama kaebajale maksutoimikut, vaid maksumaksja peab avaldama soovi maksutoimikuga tutvumiseks. Ka ei ole kaebaja taotlenud kooskõlas MKS § 50 lg-ga 2 menetlustähtaegade pikendamist. Vastustaja on juhtinud kaebaja tähelepanu sellele, et kuigi ta edastas 17.02.20009 teatise (milles teavitas 4 U Logistics OÜ-d ja OÜ-d Kassikangas vigadest deklareeritud andmetes ning sellest tulenevalt tollideklaratsiooni muutmise vajadusest), reageeris teatisele eriarvamuse esitamisega ainult 4 U Logistics OÜ. Kohus nõustub maksuhalduriga, et juhul, kui maksuhaldur tuvastab maksu määramiseks vajalikud asjaolud, milleks on antud juhul kauba deklareerimine vale tariifse klassifikatsiooni all, siis puudub tal õigus jätta maksusumma määramata ja tulenevalt MKS § 10 lg 2 punktist 2 on sellisel juhul maksuhalduril kohustus määrata maksusumma. Samuti ei ole eiratud
§ 54
(haldusakti õiguspärasuse eeldused), sest käesolev maksuotsus on antud pädeva organi, st maksuameti poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et maksuotsus ei ole õiguspärane seetõttu, et maksuhaldur ei saa muuta korduvalt oma positsiooni kauba klassifitseerimise osas. Vastustaja on selgitanud, et maksuotsuses märgitud tollideklaratsiooni kontrollimisel asus ta esialgselt seisukohale, et kaebaja poolt algselt kaubakoodi 1103199000 (tangud ja lihtjahu, muud) all deklareeritud hirsitang tuleb klassifitseerida kaubakoodi 1104295900 all (muu teravili jämejahvatusega, muul viisil töötlemata). Selline otsustus tehti esialgselt enne kontrollitavast kaubast võetud proovide analüüsi tulemuste selgumist. Sellega, et imporditavat toodet ei klassifitseerita kaubakoodi 1103199000 all, nõustus ka kaebaja ning samuti nõustus ta tollideklaratsiooni korrigeerimisega (t.lk.27). Kuna ÜTS rakendussätete (Komisjoni määrus nr.2454/93) art 244 näeb ette, et kui toll võtab analüüsideks või üksikasjalikumaks kontrolliks proove ja näidiseid, siis peab ta tulemusi ära ootamata kauba vabastama (seda juhul, kui ei ole teisi põhjusi kauba kinnipidamiseks) ja tingimusel, et kui tollivõlg on tekkinud või võib tekkida, siis on kõnesolevate tollimaksude kohta juba arvestuskanne tehtud ja need on makstud või nende maksmine tagatud. Kuna tollil on kohustus enne lõplike uurimistulemuste selgumist kaup vabastada, siis ei saa välistada võimalust, et pärast lõplike uurimistulemuste selgumist osutub kaup klassifitseeritavaks teise kaubakoodi all, kui toll algselt määras. TS § 25 lg 2 ei välista kaubakoodi korduvat muutmist, aga samuti ei saa selle õigusnormi puhul kohaldada aegumist. TS § 25 lg-s 2 sätestatud tähtaega, mille jooksul määrab toll kauba tariifse klassifikatsiooni, arvestatakse alates hetkest, mil deklaranti teavitati tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest. Toll teavitas deklaranti 4 U Logistics OÜ-d tariifse klassifikatsiooni mittevastavusest 17.02.2009 teatisega ning selle teatise sai deklarant kätte 23.02.2009. Seega alates 23.02.2009 hakkas kulgema 10-päevane tähtaeg, mille jooksul pidi toll tariifse klassifikatsiooni määrama. Kaebaja jättis tähelepanuta asjaolu, et sama teatisega, millega toll teavitas deklaranti tariifse 8
(9)3-09-943 klassifikatsiooni mittevastavusest, määras ta kaubale uue tariifse klassifikatsiooni ja tegi deklarandile ettepaneku esitada vastav taotlus tollideklaratsiooni muutmiseks. Kooskõlas ÜTS art 78 lg-ga 1 võib toll oma algatusel või deklarandi taotluse alusel teha tollideklaratsioonis pärast kauba vabastamist muudatusi. ÜTS art 78 lg 3 näeb ette, et kui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne kontrollimine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, siis võtab toll kooskõlas ettenähtud õigusnormidega olukorra lahendamiseks tarvitusele vajalikud meetmed, arvestades tema kasutuses olevat uut teavet ning nende meetmete rakendamine on ajaliselt piiratud tollivõla aegumisega. ÜTS art 70 lg 1 sätestab, et juhul, kui kontrollitakse ainult osa deklaratsioonis näidatud kaupa, siis kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes. Kui aga deklarant leiab, et osalise kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, siis on tal võimalus taotleda kauba täiendavat kontrolli. Käesoleval juhul ei ole OÜ Kassikangas esitanud tollile taotlust täiendava kontrolli läbiviimise kohta ning kooskõlas ÜTS art 70 lg-ga 1 kehtivad osalise kontrolli tulemused kogu kaebaja poolt deklareeritud kauba kohta. Mis puutub kauba segunemisesse, siis tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et segunemine võiks tulla kõne alla kauba veol puistekaubana, mitte aga juhul, kui kaup on pakendatud kottidesse. Kaebaja importis samasugust kaupa ka 02.02.2009 ja sellest kaubast võetud proovid olid identsed eelmisel korral võetud proovidega. Maksuhaldur on kohtule esitatud seletuses kaebuse kohta väitnud, et kuigi deklarant on ka kõnealuses menetluses esitanud pärast Ida MTK teatise saamist samasuguse eriarvamuse kui käesolevas haldusasjas, ei ole deklarant ega kaebuse esitaja proovide võtmise käigus taotlenud, et proove võetaks teistsugusel viisil või et võetaks lisaproov, mida deklarant või kaebuse esitaja saaksid ise analüüsida. Rahandusministri 22.04.2004 määruse nr.83 „Kauba läbivaatuse ning sellest proovide ja näidiste võtmise kord“ § 5 lg 1 näeb ette lisaproovide võtmise deklarandi või tema esindaja nõudmisel, mida vastavalt sama paragrahvi lg-le 2 on võimalik kasutada uurimistulemuste vaidlustamiseks. Antud juhul ei ole taotlenud lisaproovide võtmist ei deklarant ega ka kaebuse esitaja. Kohtuistungil esitas kaebaja esindaja Aleksei Ratnikov taotluse täiendava ekspertiisi läbiviimiseks, kuid kohus jättis taotluse rahuldamata, kuna kaebaja oleks pidanud õigeaegselt, s.o enne kohtuistungi toimumist taotlema ekspertiisi läbiviimist juhul, kui ta pidas seda vajalikuks. Ühtegi objektiivset põhjust selle kohta, et ekspertiisi määramine oleks olnud takistatud, kaebaja esitanud ei ole. Kuna kaebaja kasutusse jäi tolli poolt varem võetud proov, siis seda oleks kaebaja saanud kasutada korduvekspertiisiks. Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 09.04.2010 Tartu Ringkonnakohtu 09. märtsi 2010 kohtuotsuse alusel, millega otsustati jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. oktoobri 2009 otsus muutmata. Apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta OÜ Kassikangas enda kanda Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 9
(9)