Menetluskulude jaotus 6. Välja mõista AJV’lt menetluskulud summas 12 094 (kaksteist tuhat üheksakümmend neli) krooni Swedbank AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada otsusele kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 30 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või 1 2-08-12849 mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Pangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista käenduseta väikelaenulepingust tulenev võlgnevus 170 130,93 krooni, püsimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus 22 640,67 krooni, viivis protsendina põhinõudelt (s.o EKP intress + 7% aastas summalt 160 114,16 Eesti krooni), alates hagiavalduse esitamise päevast, kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni ning menetluskulud. Menetluse käik Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult vastavalt
§-le 317 lg 1 p 1 ja
Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegem, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on kohtule esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt
lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseadus (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, mis lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ja nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamvõlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 2-08-12849 Menetluskulud Kooskõlas
Hageja menetluskulud on järgmised: riigilõiv summas 8 950 krooni ja tõlkekulud summas 3 144 krooni. Kooskõlas
§-ga 162 lg 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Maire Lukk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.