KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Elle Kask Otsuse kuulutamise aeg ja koht 26.02.2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-476 Haldusasi OÜ AW Neoon kaebus

MS 442 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksu- ja tollikeskus (Põhja MTK) tegi 03.02.2009 OÜ-le AW Neoon ja AR Agentuuri AS-le maksuotsuse nr 12-5/76 tasumisele kuuluva maksusumma määramise kohta Maksukorralduse seaduse (MKS) § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1 alusel. Põhja MTK kontrolliosakonna IV kontrollitalituse vanemrevident Marina Šlõkova kontrollis AR Agentuuri AS (reg. kood 10218697) poolt enda nimel ja OÜ AW Neoon (reg. kood 10137616) eest perioodil 23.05.2006-18.03.2008 esitatud tollideklaratsioonide vabasse ringlusse deklareeritud kauba- LCD ja Plasma värvimonitoride- klassifitseerimise, tolliväärtuse, tollimaksu ja importimisel tasumisele kuuluva käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud on toodud Põhja MTK 17.12.2008 kontrollaktis nr 12-3/904, mis oli MKS § 13 lg 1 alusel maksukohustuslasele esitatud tutvumiseks ja eriarvamuste esitamiseks 5 päeva jooksul kontrollakti kättesaamise päevast arvates. 30.12.2008 esitas OÜ AW Neoon eriarvamuse Põhja MTK 17.12.2008 kontrollaktile nr 12-3/904. Vaidlustatud maksuotsuse kohaselt vastavalt Ühenduse Tolliseadustiku (ÜTS) artikli 201 lõikele 1 tollivõlg impordil tekib, kui kaup, millelt tuleb tasuda imporditollimaks, lubatakse vabasse ringlusse ning lõike 2 kohaselt tollivõlg tekib kõnealuse tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel. Vastavalt sama artikli lõikele 3 võlgnik on deklarant. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsiooni esitatakse, samuti võlgnik. Sellest vastustaja järeldab, et käesoleval juhul võlgnikeks, kes vastutavad maksusumma tasumise eest solidaarselt, on OÜ AW Neoon kui kaubasaaja ja AR Agentuuri AS kui deklarant. ÜTS art 20 lg 6 punkti a kohaselt määratakse kaupade klassifitseerimisel kindlaks koondnomenklatuuri alamrubriik või mõne muu kombineeritud nomenklatuuri alamrubriik. Tolliseaduse (

) § 1 lg 3 sätestab, et ühenduse õigusaktidest tulenevad impordi-ja ekspordimaksud sisalduvad ühenduse tollitariifistikus ning imporditollimaksu vabastused sätestatakse Euroopa Nõukogu määrusega (EMÜ) 918/83 (EÜT L 105, 23.04.1983, lk 1-37), millega kehtestatakse ühenduse tollimaksuvabastuse süsteem ning kui kaupa maksustatakse importimisel muu maksuga kui imporditollimaks, kohaldatakse maksustamisel Eesti maksuseaduste sätteid tingimusel, et need ei ole vastuolus ühenduse õigusaktidega.

§ 25

lg 1 kohaselt deklarant määrab vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni.

§ 38

kohaselt deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. ÜTS art 29 lg 1 järgi imporditud kauba tolliväärtus on tehinguväärtus ehk ekspordiks ühenduse tolliterritooriumile müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind ning sama artikli lõige 3 sätestab, et tegelikult makstud või makstav hind on kogu tasu, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks ja mis hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid tasusid. Vastavalt ÜTS artikli 32 lg 1 punktile ehk tolliväärtuse määramisel lisatakse imporditud kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale imporditud kauba veo- ja kindlustuskulud, laadimis- ja käitlemiskulud, mis on seotud imporditud kauba veoga kohani, kus kaup tuuakse ühenduse tolliterritooriumile. ÜTS artikli 33 lg 1 punkti a kohaselt tolliväärtus ei sisalda kauba veokulusid pärast selle ühenduse tolliterritooriumile toomist tingimusel, et need on näidatud eraldi imporditud kauba eest tegelikult makstud hinnast. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 punkti 2 kohaselt käibemaksu objektiks on kauba import Eestisse, välja arvatud maksuvaba import. Kauba impordi mõiste on sätestatud KMS § 6 lõike 1 punktis 1, mille kohaselt kauba import on ühendusevälise kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine. KMS § 3 lg 6 punkti 1 alusel peab käibemaksu maksma ka võlgnik ÜTS tähenduses. Vastavalt KMS § 13 lõikele 1 imporditava kauba maksustatava väärtuse moodustavad ühenduse tolliseadustiku kohane kauba tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) 2 ning muud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Maksuhalduri väitel kõnealuse maksuotsuse lisa 1 veergudes B-C toodud tollideklaratsioonidega vabasse ringlusse lubatud kaup (vt lisa 1 veerg F) on valesti klassifitseeritud ning tolliväärtus valesti arvestatud, mistõttu on kaupadelt jäetud tasumata tollimaks ja tasutud ka ettenähtust vähem käibemaksu. Tasumisele kuuluv maksusumma on 853 825 krooni (vt lisa 1 veerg AA rida 31), millest tollimaksu summa on 713 796 krooni (vt lisa 1 veerg V rida 31) ja käibemaksu summa 140 029 krooni (vt lisa 1 veerg Z rida 31). Maksuhaldur jõudis järeldusele, et arvestades AW Neoon OÜ poolt imporditud LCD ja Plasma värvimonitoride tehnilisi omadusi ja spetsifikatsioone: -tegemist on mitmeotstarbeliste monitoridega, mis ei ole sellist tüüpi, mida kasutatakse üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides; - monitoride ekraani diagonaal on üle 19" ehk 32" kuni 42", - monitoride kuvasuhe on 16:9; - monitoridel on peale arvutiga ühendamise pistmikute olemas ka DVI liides, mille kaudu monitorid võtab vastu erinevatelt videoallikatelt (videoseadmetelt - nt DVD-salvestus- või taasesitusseade, digi- või videokaamera, satelliitvastuvõtja, videomängukonsool vms) tulevaid signaale; - need monitorid hõlbustavad ekraani vaatamist kaugelt pikka aega. Lähtudes 2006 KN grupi 84 märkusest 5, Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 2171/2005, Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 754/2004, KNSM (ELT 2006/C 50/01 28.02.2006, lk 1381) ja KNSM muudatustest (ELT 2006/C 50/01 28.02.2006, lk 1-381) on maksuhaldur seisukohal, et Lisa 1 veergudes B-C toodud tollideklaratsioonide alusel vabasse ringlusse lubatud LCD ja Plasma värvimonitorid (vt lisa 1 veerg F) klassifitseeritakse 2006. aastal HS rubriiki 8528 “Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid”, Taric alamrubriiki 8528 21 90 90 “videomonitorid; värvipildiga; muud; muud” ja 2007. ja 2008. aastal HS rubriiki 8528 “Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid” ja Taric alamrubriiki 8528 59 90 90 “muud monitorid; muud; värvipildiga; muud”. Kaubakoodidega 8528 21 90 90

) § 25 lg 1 kohaselt deklarant määrab 7 vastavalt õigusaktidele kauba tariifse klassifikatsiooni ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui deklarandi poolt määratud kauba tariifne klassifikatsioon ei vasta kaubale, määrab toll kauba tariifse klassifikatsiooni vastavalt Eesti tollitariifistikule kümne päeva jooksul. Maksuhaldur märgib, et kaubavedude mahud on nii suured, et loomulikuks tuleb pidada kõikide deklaratsioonide mittekontrollimist. Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslaste poolt esitatud andmete õigsust ja andmete õigsuse tagamiseks on sätestatud ka deklarandi kohustus esitada õigeid andmeid ja deklarandi vastutus esitatud andmete õigsuse eest.

§ 38

kohaselt deklarant ja kaudse esindamise korral ka isik, kelle eest tollideklaratsioon esitati, vastutavad deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest. Lisaks tollideklaratsioonide kontrollimise kohustusele peab maksuhaldur lähtuma MKS § 10 lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. See tähendab, et kui asjaolude kontrollimine on liialt ressursimahukas ja vaevaline, nagu näiteks juba vabasse ringlusesse lubatud konkreetse kauba dokumentatsioonile vastavuse kontrollimine, ei ole kontrollimise kohustus absoluutne. Uurimispõhimõte: Haldusmenetluse seadus (RT I 2001, 58, 354 koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi HMS) ei anna otsest vastust küsimusele, kuivõrd ulatuslikult või millises mahus peab haldusorgan uurimispõhimõtet rakendama. Puudub üldine reegel, mis määraks, kui täpselt tuleb otsuse aluseks olevad asjaolud tuvastada. Haldusorgan kogub menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta teavet selles ulatuses, mis ta arvab tähtsust omavat asja lahendamisel. Uurimispõhimõtte rakendamise ulatust aitab määrata ka Riigikohtu seisukoht, et kui asjaoludest tulenevalt pidi ametnikel tekkima põhjendatud kahtlus tähtsust omava asjaolu esinemise suhtes, siis oleks haldusorgan pidanud haldusülesannete täitmisel nõutavat hoolsuskohustust järgides astuma viivitamata samme selleks, et selgitada välja, kas nimetatud asjaolu esineb või mitte. Maksuhaldur peab aga järgima proportsionaalsuse ja otstarbekuse printsiipe, et tagada isikutele (ja maksuhaldurile endale) võimalikult vähekoormav menetlus. Proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et haldusorgani tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud legitiimsete eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega. See tähendab ühtlasi seda, et maksuhalduri kohustus koguda tõendeid ei ole absoluutne ning maksuhaldur ei pea koguma tõendeid valimatult, kvantiteedist lähtuvalt, vaid üksnes sellisel määral, mis on vajalik motiveeritud otsuse tegemiseks. Vähetähtis ei ole siinjuures asjaolu, et maksuhaldur lähtub ennekõike maksukohustuslase enda poolt esitatud andmetest ning kogub tõendeid juurde üksnes sel määral, mis on vajalik. Seega, kui maksuhalduri valduses on piisavalt tõendeid, mis võimaldavad tõendeid kogumis hinnates võtta seisukohta ning seda põhjendada, ei ole vajalik rohkem (täiendavaid) tõendeid koguda. Kaebuse punktis 2.4.2 on kaebuse esitaja leidnud, et maksuhaldur oleks pidanud välja selgitama tegelikud, sh maksukoormust vähendavad asjaolud ehk imporditud monitoride tegelikud omadused ja otstarbe. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur oleks andmete esitamist saanud nõuda kaebuse esitajalt või tootjatelt või täiendava ekspertiisi määramisega. Kaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur ei ole nimetatud uurimistoiminguid teinud ja seetõttu on jõudnud ekslikele järeldustele monitoride klassifitseerimise kohta. Vastustaja eelnimetatud kaebuse esitaja seisukohtadega ei nõustu. Vastustaja leiab, et tegemist on alusetute etteheidetega. Esiteks leiab vastustaja, et importija on kohustatud esitama tollile kõik vajalikud dokumendid kaupade klassifitseerimiseks. Võib tavapäraseks pidada, et kui äriühing hakkab tooteid importima, viib ta ennast kurssi kõigi võimalike asjaoludega, mis imporditavaid tooteid puudutavad (vt käesoleva vastuse p 5.2 ja lk 3 algus). Kui äriühing leiab, et kauba ümberklassifitseerimine tolli poolt on toimunud ebapiisavate tõendite alusel ja sellest tulenevalt heidab ette maksuhalduripoolse uurimispõhimõtte rikkumist, 8 võib sellest ühtlasi järeldada, et maksukohustuslane on jätnud piisaval määral täitmata temal lasuva kaasaaitamiskohustuse. Teiseks on käesoleval juhul tegemist vabasse ringlusesse lubatud kaubaga ning sellises olukorras ei ole täiendava ekspertiisi läbiviimine igal juhtumil enam võimalik, kuivõrd ei ole võimalik kindlaks teha, millised konkreetsed monitorid riiki saabusid. Seetõttu on ainuõige võimalus lähtuda käesoleval juhul kaupade klassifitseerimisel maksuhaldurile esitatud ja maksuhalduri poolt kogutud dokumentaalsetest tõenditest. Lisaks koos tollideklaratsiooniga esitatud dokumentidele on maksuhaldur lähtunud veel ka monitoride tootjate internetilehekülgedel toodud informatsioonist (maksuotsuse lk 7) ning kaebuse esitaja poolt esitatud toodete tehnilistest spetsifikatsioonidest (vt maksuotsuse lk 2 lõpp). Vastustaja on seisukohal, et tehnikaseadmed on sellised objektid, milliste puhul on toote tehniliste omaduste kohta võimalik saada küllaldast teavet lihtsamalt (nt tootja koduleheküljelt internetis) kui paljude muude toodete kohta (nt oluliselt keerulisem on kindlaks teha, kui palju sisaldub küpsistes valke, tärklist, suhkruid jm komponente) ja seetõttu on maksuhalduri käsutuses olnud piisavalt tõendeid leidmaks kaubale õige KN kood. Kui tõendeid on kogutud piisavalt, ei ole tegemist ka uurimispõhimõtte rikkumisega maksuhalduri poolt. Veelgi enam, kaupade klassifitseerimine toimub KN alusel ning seetõttu on tegemist ennekõike hindamisega. Hinnangu andmise metoodika on põhjalikult lahti seletatud maksuotsuse punktis 3.2, mida vastustaja siinkohal ei korda. Ka Tallinna Halduskohus on oma 28.11.

1. a otsuses analoogse sisuga haldusasjas nr 3-08-1622, punktides 16 ja 17 välja toonud metoodika KN koodi määramiseks. Kokkuvõtvalt võib klassifitseerimise kohta öelda, et klassifitseerimisel lähtutakse rubriikide kirjeldustest ja märkustest, lisaks lähtutakse harmoniseeritud süsteemi (HS) ja KN selgitavatest märkustest. Vastustaja nõustub kaebuse esitaja väitega, et HS ja KN selgitavad märkused ei oma õiguslikku jõudu. Vastustaja ei ole vastupidisele seisukohale asunud. Samamoodi ei oma õiguslikku jõudu Euroopa Kohtu kohtujuristide seisukohad, millistele kaebuse esitaja viidanud on. Eelnev aga ei tähenda, et nimetatutele tugineda ei võiks, kuna tegemist on õiguslikku jõudu omavate KN rubriikide kirjelduste ja märkuste tõlgendamist hõlbustavate märkustega. Kuna kaebuse esitaja ei ole toonud ühtegi põhjendust selle kohta, miks tootja interneti kodulehekülgedel või toodete kohta esitatud tehnilistes spetsifikatsioonides toodud informatsioon ei ole piisav kauba tehniliste omaduste väljaselgitamiseks ja kaubale KN koodi määramiseks, leiab maksuhaldur, et selles osas on toimitud õigesti ning kogutud teave annab objektiivse ülevaate toodete tegelikest omadustest. Mis puudutab kaebuse esitaja etteheidet, mille kohaselt maksuhaldur ei ole kindlaks määranud toodete kasutamise otstarvet, siis maksuhalduri hinnangul oleks seadmete kasutamise otstarbele hinnangu andmine liiga hüpoteetiliste konstruktsioonide loomine. Maksuhaldur möönab, et arvesse tuleb võtta ka seadmete kasutusvõimalusi ja seda on ka tehtud (tegemist on mitmeotstarbeliste monitoridega), kuid sellel eraldi ei saa olla määravat tähendust, sest seadmete kasutamine sõltub lõpptarbija vajadustest ning seetõttu võib seadmete soetamise eesmärk olla erinev. Käesoleval juhul on kaebuse esitaja välja toonud, et monitore kasutatakse kasiinodes ja väidetavalt arvutite taha ühendatult, kuid tulenevalt kaebuse esitaja teisest seisukohast kaebuse punktis 2.1.4 alapunktis (i) ei ole välistatud nende kasutamine ka mujal- näiteks kaubanduskeskustes reklaamitabloodena, kus mitmetele erinevatele monitoridele kuvatakse informatsioon DVD mängijatest või arvutist, vastavalt sellele, kuidas koostööpartnerid oma reklaamid edastavad ja mis sorti informatsiooni edastada vaja on. Kaebuse esitaja toob välja, et „[...] üldiselt ei ole ega ole kunagi olnud olemas monitore, mis on võimelised töötama üksnes koos arvutiga, sest kui kasutada sobivaid ühendamistarvikuid, võib ükskõik missugune monitor esitada kujutisi erinevatest allikatest.“ Eelnevast tulenevalt on arusaamatu ka kaebuse esitaja väide kaebuse punktis 2.1.5: kaebuse esitaja peab ekslikuks maksuhalduri seisukohta, et tegemist on mitmeotstarbeliste monitoridega, kuigi on ise sisuliselt samal seisukohal. Kummaline on ka kaebuse esitaja väide kaebuse punktis 2.1.4 alapunktis (ii), milles kaebuse esitaja väidab, et seadmetel puudus DVI liides. Nii tootja kodulehekülgedel kui ka maksuhaldurile esitatud tehnilistes spetsifikatsioonides on märgitud, et DVI liides on toodetel olemas. Seega ei ole 9 vastustaja hinnangul monitoride kasutusotstarbele hinnangu andmine käesolevas vaidluses määrava tähtsusega, sest tegemist on liiga ebakonkreetse asjaoluga ja seetõttu ei pidanud maksuhaldur seda ka välja selgitama. Vastustaja lisab, et kui lähtuda tavainimese arusaamast arvutimonitori kohta (milleks kaebuse esitaja imporditud tooteid
2. aasta kohta pidas), ei saa käesoleva vaidluse esemeks olevaid tooteid arvutimonitorideks lugeda. Vastustaja hinnangul tähendab arvutimonitor tavainimesele sellist monitori, milline on ühendatud lauaarvuti taha, sülearvuti taha, kuid on mõeldamatu 40“ diagonaaliga monitori kasutamine eelkirjeldatud viisil, sest arvutitega töötamine toimub väikese vahemaa pealt ning nii suure monitori kasutamine oleks ebamugav ja tülikas. Vähetähtis ei oleks sellise käsitluse kohaselt ka asjaolu, et vähemalt suurt osa, kui mitte kõiki LCD ja plasmateleviisoreid on võimalik kasutada ka arvutimonitoridena, kuivõrd tänapäevastel televiisoritel on samuti liideseid erinevate andmeid edastavate seadmete ühendamiseks. Vastustaja möönab, et tehnika areng suundub üha enam selles suunas, et automaatselt andmetöötlussüsteemilt (st arvutilt) saadav informatsiooniedastus muutub valdavamaks ja seetõttu hägustuvad ka piirid arvutimonitoride ja muude mitmeotstarbeliste monitoride vahel. Tolli vea küsimus: Kaebuse punktis 2.2 on kaebuse esitaja asunud seisukohale, et kuna kaebuse esitaja on käitunud heauskselt ja tuvastatav on tolli eksimus, siis puudub tollil õigus järelarvestuskande tegemiseks. Vastustaja ei nõustu ka selle kaebuse esitaja vastuväitega. Tollimaksu summa kohta ei tehta järelarvestuskannet juhtudel, kui on täidetud kõik järgmised neli tingimust: - tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli vea tõttu; -seda viga ei olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, vaatamata professionaalsetele kogemustele ja vilumusele, mida talt eeldatakse; - see isik käitus heauskselt; - isik järgis kõiki tollideklaratsiooni kohta käivaid sätteid. Vastustaja märgib, et reeglina tollideklaratsioonid lihtsalt aktsepteeritakse ja kinnitatakse tolli poolt ja deklarant vastutab deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse eest (vt ka käesoleva vastuse p 2). Kui deklaratsioonid lähevad täiendavasse dokumentide kontrolli (nn kollane koridor) või kauba füüsilisse kontrolli (nn punane koridor), siis kontrollitaksegi üksnes kauba vastavust deklaratsioonile ning selle lisadokumentidele, otsimaks ilmselgeid vigu ja objektiivseid viiteid nendele vigadele. Kontrollitakse näiteks kauba vastavust saatedokumentidele, samuti seda, kas kaubakirjeldus vastab deklareeritule, kui palju kaupa on jne, ehk teisisõnu füüsiliselt riiki saabunud kauba vastavust deklaratsioonis esitatule. Käesoleval juhul on küsimus kauba tariifses klassifitseerimises. Kauba tariifse klassifitseerimise õigsuse kontrollimine ei ole vastustaja hinnangul alati võimalik ilma põhjaliku deklaratsiooni järelkontrollita. Nii ka käesolevas vaidluses. Ka täiendavate dokumentide küsimine (kogumine) on alles järelkontrolli raames tehtav toiming. Deklaratsiooni järelkontrolli võtmiseks peab aga maksuhalduril tekkima objektiivsete asjaolude pinnalt kahtlus esitatud deklaratsiooni õigsuses ning kui alus sellise kahtluse tekkimiseks esineb, kuid toll selle tähelepanuta jätab, võib võimalikuks osutuda tolli vea olemasolu. Kui deklaratsioonid on iseenesest korrektsed, siis seda keerulisem on maksuhalduril vaidlustada kaubakoodi valikut. Maksuhaldur on käesolevaks ajaks siiski sellise järelkontrolli läbi viinud ja selle pinnalt on tekkinud käesolev vaidlus. Tolli veaga on tegemist ennekõike juhul, kui toll pikka aega ja suurtes mahtudes toimunud impordi puhul ei esitanud vastuväidet deklareerimise kohta, samas kui deklaratsioonides esinenud viga oli lihtsalt tuvastatav (näiteks üksnes deklaratsiooniga koos esitatud lisadokumentide võrdlemisel). Asjaolu, et tegemist ei ole lihtsalt avastatava veaga deklaratsioonis näitab ka käimasolev vaidlus - kui tegemist oleks olnud lihtsalt tuvastatava ja ilmselge deklarandipoolse eksimusega, siis puuduks vaidlus kaubakoodide määramise sisulise õigsuse üle ning vaieldav oleks üksnes tolli vea küsimus või siis tõepoolest menetluslikud minetused vastustaja poolt. Kuid nagu nähtub käesolevast vaidlusest, eeldab õige lisakoodi määramine imporditud monitoride puhul lisaks ka põhjalikku õigusaktide analüüsi. Seega ei 10 ole vastustaja hinnangul tegemist sellise veaga deklaratsioonis, mida oleks tolliametnikul kas deklaratsiooni aktsepteerides või isegi imporditud kaupa üle vaadates võimalik lihtsalt avastada ning seetõttu ei ole tegemist ka tolli veaga. Mis puudutab seda, kas kaebuse esitajal oli võimalus see viga avastada, siis maksuhaldur kordab, et kogemustega tolliagentuurile ja pikka aega kaupa importinud äriühingule ei saanud olla teadmata deklareerimist puudutavad eeskirjad, kuivõrd võimalik oli ka õigesti deklareerida. Vastustaja on seisukohal, et importija kohustus on toodet maale tooma hakates viia ennast kurssi kõikvõimalike asjaoludega, s.h tootjalt ammendava informatsiooni hankimine, tollilt maksustamise seisukohalt ammendava informatsiooni küsimine jms. Maksuhalduri poole informatsiooni saamiseks pöördumine muuhulgas annab informatsiooni ka maksuhaldurile, kuid juhul kui tagasiside puudub ei saa öelda, et toll oli varem teadlik kõnealuste toodete deklareerimise küsitavusest. Küsimus tolli veast võiks vastustaja hinnangul tõusetuda siis, kui toll on probleemist teadlikuks saanud, kuid pärast seda ei pööra piisavalt tähelepanu vastavate kaupade importimisel esitatud deklaratsioonidele. Kokkuvõtvalt on vastustaja seisukohal, et toll saigi kõnealuse nn eksimuse avastada üksnes järelkontrolli käigus. Arvestades siinkohal ka isiku kogemusi- tegemist on kogemustega tolliagentuuri ja importijaga- ei saanud neile olla teadmata deklareerimist puudutavad eeskirjad. Tollil on tollideklaratsioonide aktsepteerimisel vigade avastamiseks vähem võimalusi kui kaebajal, kes omab kauba saajaga ärialaseid sidemeid ning kellel on vastavat imporditehingut ette valmistades piisavalt aega ennast kurssi viia kauba eripäradega ning kaaluda ka deklareerimisega kaasneda võivaid riske ja kulutusi. Euroopa Kohus on andnud seisukoha ka selle kohta, kas tolli viga peab tulenema vaid tolli aktiivsest tegevusest või võib see seisneda ka teatavas tegevusetuses. Nii on Euroopa Kohus asjades Mecanarte ja Ilumitrónica leidnud, et tolli viga peab seisnema tolli aktiivses tegevuses. Samas on Euroopa Kohus asjas Hewlett Packard asunud seisukohale, et teatavatel juhtudel võib tolli viga seisneda ka tegevusetuses. Viimatinimetatud kohtuasja puhul oli tegemist juhtumiga, kus toll ei olnud esitanud pikaajalise ja suure mahuga impordi puhul vastuväidet kaupade tariifse klassifitseerimise kohta, kuigi deklareeritud tariifirubriiki ja kaupade sõnaselge nomenklatuuripõhist kirjeldust võrreldes võis tuvastada eksliku tariifse klassifikatsiooni. Klassifitseerimine: Vastustaja leiab, et klassifitseerimisel on olulised ka kaupade tehnoloogilised võimalused ja seda just seetõttu, et tulenevalt nendest on monitoridel ka erinevad kasutusvõimalused. Vaidlusaluste monitoride määratlemisel ei oma esmast tähtsust mitte see, millised on nende tehnilised lahendused ja näitajad, vaid see, millisel moel on neid võimalik kasutada. Vaidlus puudub selles, et vaidlusaluseid seadmeid on võimalik kasutada mitmel erineval otstarbel. Kuivõrd kaebuse esitaja on toonud kaebuses klassifitseerimise kohta samad vastuväited, mis kontrollaktile esitatud eriarvamuses, siis maksuhaldur viitega maksuotsusele, omi seisukohti siinkohal ei korda. 29.06.2009 toimunud Olympic Casino Eesti AS kasiinos asukohaga Pae 76, Tallinn toimunud kohtuliku vaatluse tulemusel vaatlesid menetlusosalised ekraani Kortek KT-LS40WT. Nimetatud ekraanil olid üksnes vooluvõrgu väljunud ning VGA sisend IN ja VGA sisend OUT. Rohkem muid väljundeid vaadeldud ekraanil ei olnud. PMTK maksuotsuses sisaldub 3 nimetatud monitori, mis ei ole küll ekraani mõõtmetelt (tollides) samad, kuid saab asuda seisukohale, et tegemist on sama mudeliga. Nendeks on maksuotsuse lisa 1 real 27 KT-LS42WT, maksuotsuse lisa 1 real 29 KT-LS42WT ja maksuotsuse lisa 1 real 30 KTLS42WT. Seega võib kohtuliku vaatluse tulemusel saadud informatsiooni ülekanda üksnes eelmainitud 3 objektile. Ülejäänud 28 maksuotsuse aluseks oleva deklaratsiooniga selle vaatluse tulemusi samastada ei saa hoolimata kaebuse esitaja selle kohastest väidetest. Kaebuse esitaja poolt on 29.06.2009 esitatud Kortek Corporationi e-maili teel saabunud kinnitus selle kohta, et mudelid KTLSXXW2 (XX tähendab seejuures kas arvu 32, 40, 42) on üksnes uuendus ning sisuliselt tegemist sama tootega. PMTK-l ei ole võimalik sellist seisukohta aktsepteerida ning sellega nõustuda. Maksuhaldur juhib tähelepanu Kortek Corportation’i 29.06.2009 kirjale ning selle sisule. Selle sisus on Kortek Corporationi poolt vastatud “Just panel upgrade (new version). No different function and others“. Juba see viitab, et tegemist ei ole identsete mudelitega ning KT-LSXXW2 mudelite puhul on 11 tegemist paneeli uuendusega. PMTK juhib siinkohal tähelepanu, et Korteki poolt mainitud paneeli osas saab üksnes rääkida ekraani tagumisest paneelist, kus asetsevad ka liidesed. Seega KT-LSXXW2 mudelite puhul ei saa see uuenduste tõttu olla täiesti sarnane. Vastustaja peab vajalikuks viidata ka sellele, et kaebuse esitaja on püüdnud välistada ka 13.01.2009 teostatud kauba läbivaatusel tuvastatud asjaolu, et KT-LSXXW2 mudelitel on DVI liides (maksuhaldur on selle läbivaatuse kohta edastanud ka fotod kohtule). Kaebuse esitaja on ka ise väitnud, et tegemist on mudeli uuendusega, ent 13.01.2009 kauba läbivaatusel olnud monitorid ei ole maksuotsusega hõlmatud perioodis. Maksuhaldur peab vajalikuks välja tuua, et kuivõrd kaebuse esitaja ja Kortek Corportation mõlemad on möönnud, et KT-LSXXW2 mudelite puhul on tegemist mudeli uuendusega, siis ei saa olla ka vaidlust selles, et KT-LSXXW2 mudelitel DVI liidest ei ole. Vastustaja peab oluliseks ka asjaolu, et KT-LSXXW2 mudelite spetsifikatsioon, mis kohtule edastatud kajastab ilmselgelt neid omadusi, mis konkreetsetel ekraanidel on. Mitte vähem oluline pole asjaolu, et maksuotsuse aluseks olevatest tollideklaratsioonidest (30 deklaratsiooni) on 20 neist mudeli KT-LSXXW2 kohta (kajastades 29 ekraani importi). Mudeli spetsifikatsiooni lk 8 on tagapaneeli liideste ülevaade ning sellel on näidatud DVI liidese olemasolu. Sama spetsifikatsiooni lk 17 on antud ülevaade mudelitest, millel on DVI liidese võimalus ehk KT-LSXXW2 mudelitel on DVI sisendliides olemas. Kohtuliku vaatluse tulemusel 04.12.2009 (toimus Rocca Al Mare Olympic Casinos asukohaga Paldiski mnt 102, Tallinn) tuvastatu ei ühti teabega, mis on edastatud varasemalt käesolevas menetluses. Maksuhalduri hinnangul ei ole käesolevas haldusasjas kõrvaldatud sisuline kahtlus, et kas tegemist ikka oli KTLSXXW2 tüüpi monitoriga. Kogu vastavasisuline otsustus põhineb üksnes kleebisel, mis on lisatud ekraani tagaküljele. Olukorras, kus maksuhaldur on ära näidanud, et jaanuaris 2009 on imporditud KT-LSXXW2 ekraane, mis on omadustelt teistsugused ning asjaolu, et 04.12.2009 vaadeldud ekraan oli omadustelt väga sarnane KT-LSXXWT tüüpi monitoriga, siis ei saa ikkagi teha sisulist järeldust, et tegemist on tüüpi KT-LSXXW2 ekraaniga. Kohtumenetluses on selgunud, et üksnes OÜ AW Neoon omab sisulist ligipääsu reklaamkastidele, seega ei ole ka välistatud kohtuliku vaatluse tulemuse mõjutamise võimalus seeläbi, et kleebis mõne ekraani tagaküljel on lihtsalt vahetatud. Vastustaja peab vajalikuks juhtida ka kohtu tähelepanu asjaolule kaebuse esitaja esindaja 20.04.2009 edastatud spetsifikatsioonid on
3. aastast, mis jääb väljaspoole maksuotsuses kajastatud perioodi. Samuti on edastatud läbilõige mudeli BS-320-SS-V01 kohta. Mudeli BS-320-SS-V01 osas on vajalik märkida, et sellelt ei nähtu mitte ainsatki liidest ega ka vooluvõrgu väljundit, seega pole võimalik selle alusel mingeid järeldusi teha. Väheoluline ei ole asjas ka see, et isegi 2005 aasta spetsifikatsioonis, lehel 4 p 2 mudeli KT-LS40W2 osas on (Image Screen Input Signal: Analog, Digital) mainitud nii analoog kui digitaalset sisendsignaali võimalikkust. Kaebuse esitaja edastatud mudeli FSM-320X0XL-01 spetsifikatsiooni lk 13 on ilmselge viide sellele, et mudelil on DVI liides. Vastustaja peab vajalikuks OÜ AW Neoon kasutatud kaubakoodide osas välja tuua järgmist: KN alamrubriiki 8471 60 80 (muud) kuuluvad monitorid põhinevad erineval kuvamistehnoloogial, nt kineskoop- (elektronkiiretoru) (CRT) ja vedelkristallmonitor (LCD). Kui
4. grupi märkusest 5E ei tulene teisiti, siis kasutatakse neid üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides. Sellesse alamrubriiki kuuluvate monitoride omadused hõlbustavad tavaliselt ekraani vaatamist lähedalt pikka aega. Selle alamrubriigi monitoridel on järgmised omadused: - võivad signaali vastu võtta üksnes rubriiki 8471 kuuluva automaatse andmetöötlusseadme kesktöötlusseadmelt; - kuvasuhe on tavaliselt 4:3 või 5:4; - sisaldavad sageli kald- ja pöördmehhanisme ning läikevabu pindu; - võivad sisaldada kuni kaks valjuhääldit. Sellesse alamrubriiki kuuluvatel muudel monitoridel peale kineskoopmonitoride (vedelkristallmonitorid) on iseärasuseks see, et nende ekraani diagonaal on tavaliselt alla 48,5 cm (19"). Selle alamrubriigi monitoride piirangud: 12 - neid ei saa ühendada videoallikaga, nagu DVD-salvestus- või -taasesitusseade, digi- või videokaamera, satelliitvastuvõtja või videomängukonsool; - nendes ei või olla komponente (nt värvidekooder ja Y-C-signaalide eraldaja), mis võimaldavad monitoril kuvada pilti põhiriba-liitvideosignaalist (CVBS-signaal) ehk liitvideosignaalist (mille signaali kuju vastab sellistele televisioonistandarditele nagu NTSC, SECAM, PAL, D-MAC) või Svideosignaalist (supervideosignaalist) või kui need suudavad kuvada pilti, võttes vastu liitvideosignaali (nt YUV, YCBCR, YPBPR) ja SDI (Serial Digital Interface), HD-SDI (HighDefinition-SDI) ning digitaalvideo (DV) signaali (nt MPEG1, MPEG2, MPEG4) sarnaseid signaale; - neis ei või olla infrapunavastuvõtjat signaali vastuvõtmiseks infrapunakaugjuhtimispuldilt; - neil ei või olla kanalivaliku +/- nuppu; - neis ei või olla selliseid liideseid nagu DVI-D, DVI-I ja HDMI (kõrglahutusega multimeediumiliides), isegi kui need liidesed ei toeta lairiba digitaalse infosisu kaitse (HDCP) krüpteerimist; - need ei või olla varustatud liidestega kaardipilu moodulite või muude seadmete jaoks, mis võimaldavad ühendust videoallikaga või televisioonisignaali vastuvõtmist; - neid ei saa kasutada muudes süsteemides kui automaatsetes andmetöötlussüsteemides (nt kodukinosüsteemides, videomonteerimissüsteemides, meditsiiniülesvõttetehnika süsteemides või trüki- või graafikatööstuse süsteemides trükieelseks värviproovitrükiks). Arvestades AW Neoon OÜ poolt imporditud LCD värvimonitoride tehnilisi omadusi ja spetsifikatsioone (tegemist on mitmeotstarbeliste monitoridega, mis ei ole sellist tüüpi, mida kasutatakse üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides; nende monitoride ekraani diagonaal on üle 19" ehk 32" kuni 42", kuvasuhe 16:9, liidesed DVI, RGB, S-video, VGA input, RCA; need monitorid hõlbustavad ekraani vaatamist kaugelt pikka aega, võtavad vastu erinevatest videoallikatest (nt DVD-salvestus- või -taasesitusseade, digi- või videokaamera, satelliitvastuvõtja, videomängukonsool vms) tulevaid signaale ning lähtudes 2006 KN grupi 84 märkusest 5, Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 754/2004, Komisjoni määrusest (EÜ) nr 2171/2005, KNSM (ELT 2006/C 50/01 28.02.2006, lk 1381) ja KNSM muudatustest (ELT 2006/C 50/01 28.02.2006, lk 1-381) on maksuhaldur seisukohal, et maksuotsuse lisa 1 veergudes B-C toodud tollideklaratsioonide alusel vabasse ringlusse lubatud LCD ja Plasma värvimonitorid (vt maksuotsuse lisa 1 veerg F) klassifitseeritakse
5. aastal HS rubriiki 8528 “Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid”, TARIC alamrubriiki 8528 21 90 90 “videomonitorid; värvipildiga; muud; muud” ja
6. ja
7. aastal HS rubriiki 8528 “Monitorid ja projektorid ilma televisiooni vastuvõtuseadmeta; televisiooni vastuvõtuseadmed, mis võivad sisaldada ka ringhäälingu raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestusseadmeid või heli- või videotaasesitusseadmeid” ja TARIC alamrubriiki 8528 59 90 90 “muud monitorid; muud; värvipildiga; muud”. HS
8. aasta selgitavates märkustes on kaubakoodi 8528 51 osas muuhulgas märgitud, et selle rühma monitoridele on iseloomulik madal elektromagnetiline autoemissioon ja sageli on neile sisse ehitatud kalde- ja pöördereguleerimismehhanismid, mittehelkivad pinnad, virvenduseta ekraan ja muud ergonoomilised konstruktsioonilised iseärasuses, et hõlbustada pikka aega lähedalt monitorisse vaatamist. AW Neooni monitoride osas ei saa lugeda seda kriteeriumi täidetuks, sest ekraanid esitavad reklaame ning oma esitatava informatsiooni osas ei ole nad mõeldud pikemaajaliseks lähedalt vaatamiseks. Igasugune väide reklaami pikemaajalise vaatamise võimalikkusest on loogikavastane. Kaebuse esitaja on tuginenud ka Euroopa Kohtu poolt tehtud eelotsusele asjas C-376/07 (Staatssecretaris van Financien v Kamino International Logistics) väides, et nimetatud seisukohtade alusel tuleks ilmselgelt OÜ AW Neoon ekraanid klassifitseerida kaubakoodide alusel nagu kaebuse esitaja on seda esialgselt teinud. Maksuhaldur vastava väitega ei nõustu. Eelotsusega kvalifitseeris Euroopa Kohus üksnes kriteeriumid, millest siseriiklik kohus peab ekraanide klassifitseerituse kohasust hinnates lähtuma. Selleks, et hinnata, kas ekraanid on üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutamiseks, peavad siseriiklikud ametivõimud, sealhulgas ka kohus, lähtuma juhistest, mis on antud 13 harmoniseeritud süsteemi selgitavates märkustes grupi ja kombineeritud nomenklatuuri selgitavates märkustes grupi 8471 kohta. AW Neoon on esitanud väite, et tegemist ei ole klassifitseerimismääruse alla käivate LCD ja plasma ekraanidega ning kauba klassifikatsioon on määratud korrektselt. Maksuhaldur juhib tähelepanu, et kohtul tuleks sellisel juhul analüüsida ka seda, kas analoogia alusel klassifitseerimismääruse kohaldamine on õigustatud, mis on olemasoleva kohtupraktika kohaselt lubatud. Euroopa Kohtu eelotsustuses asjas C-130/02 Krings GmbH v Oberfinanzdirektion Nürnberg punktis 25 on rõhutatud, et klassifitseerimismääruseid antakse komisjoni poolt tolliseadustiku komitee nõuandel juhtudel, mil kombineeritud nomenklatuuri alusel klassifitseerimise pinnalt võib tõusetuda raskuseid või vaidlusi (sama on rõhutatud ka Euroopa Kohtu asjas C-119/99 Hewlett Packard [2001] ECR I-3981, punktis 18). Sama kohtuotsuse punktis 28 on Euroopa Kohus esitanud seisukoha, et õiguskindluse huvides ja kontrolli lihtsuse tagamiseks tuleks otsustavat kriteeriumit (tollimenetluses kaupade klassifitseerimisel) otsida nende objektiivsetest kriteeriumitest ja omadustest, mis on defineeritud asjakohases kombineeritud nomenklatuuri rubriigis. Kombineeritud nomenklatuuri selgitavad märkused ja harmoniseeritud süsteem on tähtsad abivahendid erinevate tariifirubriikide tõlgendamise ulatuse määratlemisel, ent neil ei ole õiguslikult siduvat jõudu (Case C- 121/95 VOBIS Microcomputer [1996] ECR I 3047, punktis 13; Case C-405/97 Mövenpick Deutschland [1999] ECR I-2397 punktis 18; Case C-309/98 Holz Greenen [2000] ECR I-1975 punktis 13). Punktis 30 on rõhutatud (Euroopa Kohtu praktika kohaselt), et toote kasutuse eesmärk võib olla objektiivne kriteerium, mille alusel hinnata klassifikatsiooni omasust tootele. Klassifikatsiooni omasuse iseloomu peab olema võimalik hinnata objektiivsete kriteeriumite ja omaduste alusel (Case C-459/93 Thyssen Haniel Logistic [1995] ECR I-1381, punktis 12 ja Case C-309/98 Holz Greenen [2000] ECR I-1975 punktis 15). Otsuse punktides 34 ja 35 on sedastatud, et konkreetne klassifitseerimismäärus ei ole küll otse rakendatav vaidlusalustele toodetele põhivaidluses. Kuid sellegi poolest on Euroopa Komisjon õigesti välja toonud, et analoogia alusel klassifitseerimisregulatsiooni rakendamine aitab kaasa ühemõttelise kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamisele ning tagab kauplejate võrdse kohtlemise. Otsuse punktis 38 on Euroopa Kohus otseselt sedastanud, et sarnaste toodete puhul klassifitseerimismääruste alusel analoogia rakendamine on lubatud. Seega ei saa olla ka vaidlust, et see on lubatud Euroopa Komisjoni määruste (EÜ) nr 754/2004 ja Komisjoni määruste (EÜ) nr 2171/2005 tähenduses. Vastustaja esindaja palub jätta OÜ AW Neoon kaebuse rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ning vastustaja kirjalike seisukohtadega, kuulanud menetlusosaliste selgitusi ja tunnistaja ütlusi, uurinud ja hinnanud käesolevas haldusasjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel kohtu motiividel: Käesolev maksuvaidlus taandub sellele, kas deklaratsioonides märgitud kaubakood oli õige või mitte ehk siis kas tegemist oli üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutatavate monitoridega (nn arvutimonitorid), nagu väidab kaebaja või oli tegemist mitmeotstarbeliste, nn multifunktsionaalsete, monitoridega, mis ei ole sellist tüüpi, mida kasutatakse üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides, nagu väidab vastustaja. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas pikaajalise ja mahuka impordi korral pidi tolliasutus väidetavalt ebaõige kaubakoodi avastama tunduvalt varem ning kas selle kaubakoodi aktsepteerimine pikaajalise ja mahuka impordi puhul lõi kaebuse esitaja jaoks kaitstava usalduse, et deklaratsioonides 14 kasutatav kaubakood on õige ehk kas esinesid järelarvestuskannet välistavad tingimused (ÜTS art 220 lg 2 p „b“) või maksuhalduril oli alus maksu määramiseks. Vaidlust ei ole selles, et OÜ AW Neoon pikaajaliselt, s.o 23.05.2006-18.03.2008, on importinud Eestisse järgnevaid monitore: mudelid KT-LS40W2 40 LCD, KT-LS32W2 32 LCD ja P42SX 43 PDP, tootja Kortek Corporation; mudel FSM-320X0XL-01 32 LCD, tootja FSN Display Inc ja mudel BS-320-SS-V01 32 LCD, tootja Bestech Corporation, klassifitseerides need CN-koodiga 8471 60 80 kuni
9. detsember 2006 ning CN-koodiga 8528 51 00 alates
10. jaanuar 2007, mida toll on ka eelnevalt aktsepteerinud. Maksuhaldur leiab, et õige on klassifitseerida kaebaja poolt imporditud tooted CN-koodiga 8528 21 90 kuni
11. detsember 2006 ning CN-koodiga 8528 59 90 alates
12. jaanuar
13. Kaebaja väidab, et eelnimetatud monitorid on võimelised signaali vastu võtma üksnes automaatse andmetöötlusseadme keskseadmelt (arvuti keskprotsessor) ja neil on üksnes andmesüsteemidele omane ühendus- VGA liides, mida kasutatakse kõikidel monitoridel ja mis on üldine standard. Neil ei ole DVI-liidest ning kaugjuhtimispulti, SCART-liidest, TV-tuunerit ja kanalivahetusnuppe, mis kaebaja väitel viitab asjaolule, et vaidlusaluseid monitore kasutatakse tavapäraselt andmetöötlussüsteemides, mitte aga muul otstarbel (nt telerid jms) ning et need ei ole mõeldud kasutamiseks kaugelt pikema aja vältel. Kohus käesoleva kohtuvaidluse käigus teostas 2 paikvaatlust erinevates Tallinna kasiinodes. Esimene neist toimus 29.06.2009 Olympic Casino Eesti AS kasiinos asukohaga Pae 76, Tallinn, kus vaadeldi ekraani Kortek KT-LS40WT ning tuvastati, et sellel on üksnes vooluvõrgu väljund ning VGA sisend IN ja OUT, muid väljundeid ei olnud. Vastustaja esindaja kinnitas, et vaadeldud mudelit võib pidada samaks mudeliks, mis on toodud maksuotsuse lisas 1 real 27, 29 ja 30- KTLS42WT (erinevus on vaid ekraani mõõtmetes). Teine paikvaatlus toimus 04.12.2009 Rocca al Mare Olympic Casinos asukohaga Paldiski mnt 102, Tallinn, mille käigus vaadeldi mudelit KT-LS40W2, mis ühtib maksuotsuses kirjeldatud mudeliga, mille vaatlustulemused olid samad, mis eelmisel paikvaatlusel. Ekraanil oli samuti ainult vooluvõrgu väljund ning VGA sisend, muid väljundeid/sisendeid ei olnud. Mõlemal mudelil puudusid kaugjuhtimispuldid, kanalivahetusnupud jne. Mõlema paikvaatluse ajal vaadeldavad ekraanid demonteeriti (võeti seina pealt maha) kohtu ja menetlusosaliste juuresolekul. Kohtule ja menetlusosalistele demonstreeriti pildi kadumist VGA kaabli lahtivõtmisel. V. L. selgitas kohapeal, et pilt kuvab jackpoti leveli näitusid (seda võis näha ka esimese paikvaatluse ajal), samasugused on ka mänguautomaatidel. Monitoride välise vaatluse ajal kohus veendus, et mõlemaid vaadeldud mudeleid ei kasutata muul otstarbel (telerina vms) kui automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutimonitorid). Kohus soovib siinkohal märkida, et kui vastustajal tekkisid kahtlused vaidlusaluste monitoride suhtes (nende funktsioonid jne), siis oleks pidanud maksuhaldur ise teostama neid huvitavate mudelite vaatluse kohapeal ja nende võrdluse deklareeritud kaubaga. Maksuhaldur on välja öelnud ainult oma kahtlused, kuid nende kinnitamiseks või ümberlükkamiseks ei ole iseseisvalt maksumenetluse käigus tõendeid kogunud, kuigi selline võimalus oli olemas. Maksuhaldur ei ole kohtule tõendanud, et käesolevas maksuvaidluses tähtsust omavate asjaolude kontrollimine täiendavate tõendite hankimise eesmärgil oleks vastustajale olnud liialt ressursimahukas ja vaevaline. Maksuhaldur oma järeldustes tugineb tootja interneti koduleheküljel ja kauba spetsifikatsioonides sisalduvale teabele, mis kohtu hinnangul ei ole piisav käesoleva maksuvaidluse õigeks lahendamiseks. Maksuhalduri hinnangul oleks seadmete kasutamise otstarbele hinnangu andmine liiga hüpoteetiliste konstruktsioonide loomine, samas maksuhaldur möönab, et arvesse tuleb võtta ka seadmete kasutusvõimalusi ja seda on ka tehtud (tegemist on mitmeotstarbeliste monitoridega), kuid sellel eraldi ei saa olla määravat tähendust, sest seadmete kasutamine sõltub lõpptarbija vajadustest ning seetõttu võib seadmete soetamise eesmärk olla erinev. Kaebuse esitaja väidab, et vaidlusaluseid monitore kasutatakse kasiinodes ja arvutite taha ühendatult ning need ei ole multifunktsionaalsed, vaid neid kasutatakse peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides. Vastustaja ei ole tõendanud vastupidist. 15 Kohus ei nõustu vastustaja väitega, et kõnealuste monitoride kasutusotstarbele hinnangu andmine ei ole määrava tähtsusega ning on vastupidisel seisukohal. Maksuhaldur ise kinnitab, et on jätnud selle asjaolu välja selgitamata, kuna ei pidanud seda oluliseks. Maksuhaldur lisab, et tavainimese arusaama kohaselt ei saa vaidlusaluseid tooteid arvutimonitorideks pidada. Kohus seevastu leiab, et käesoleval juhul tähtsust ei oma see, kuidas nn tavainimene need monitorid enda jaoks määratleb, vaid eelkõige see, kuidas asjaomased isikud neid monitore klassifitseerivad. Käesolevas asjas on kaebaja pool esitanud kohtule hulgaliselt tõendeid (nii suulised kui kirjalikud), samuti on kohus täiendavalt kogunud tõendeid, mida uurides ja hinnates võib järeldada, et vaidlusalused monitorid ei ole n-ö multifunktsionaalsed, vaid on automaatsetes andmetöötlussüsteemides kasutatavad monitorid ehk nn arvutimonitorid, mida kinnitavad kahe paikvaatluse tulemused; meilivahetus kaebaja ja tootja vahel; tootja Kortek kiri 10.02.2009, milles kinnitatakse, et Kortek´i ekraan on ilma TV tuunerita ning neil on üksnes lihtsad monitoride lisaseadmed, see tähendab, et neil ei ole NTSC, SECAM, PAL ega D-MAC kodeerijat ja sisendsignaal tuleb läbi VGA kaabli; tootja Kortek kiri 10.02.2009, milles tootja teatab, et on tarninud AW Neoonile 23.05.2006 kuni 18.03.2008 42 ’’plasma,32’’TFT LCD, 40’’TFT LCD ja 42’’TFT LCD monitore, mis olid ilma kaugjuhtimiseta, infrapunasensorita ning millel ei olnud monitori peal lülitusnuppu, samuti tunnistaja Reimo Luite kohtule vande all antud ütlused. R. Luite ütluste kohaselt alates aastast 2001 töötab ta OÜ-s AW Neoon, kus tegeleb monitoride tellimisega, samuti välisklientidega ja müügiga ning mingil määral ka kauba ostmisega. Tunnistaja ütluste kohaselt käesoleval juhul on tegemist industriaalmonitoridega, mis on professionaalsed monitorid, kestavad kauem ning neid teleritena kasutada ei saa. Alguses kasutati poes müüdavaid televiisoreid ja monitore, kuid need ei kestnud kaua, seetõttu läksidki nendele monitoridele üle. Tavaliselt saadeti ainult monitorid, toitejuhe, VGA liides oli olemas, pulte ei olnud kaasas, seda mäletas tunnistaja täpselt. DVI liidest ei olnud. Monitoridel ei olnud TV tuunerit peal, monitor on lihtsalt pildi näitamiseks mõeldud. Monitoridel ei olnud kõlareid ega muid helisüsteeme. Monitoride impordiga alustasid aastal 2005 või
14. AR Agentuuri AS tegeles tollivormistusega (deklarant). Kasiinos on üks server, kuhu on ühendatud ka mänguaparaadid. Arvutist läheb monitoridele info jackpoti kohta. Monitor ei ole kuhugi mujale ühendatud kui arvutisse. Monitor ise ei genereeri midagi, ainult arvutist tulevat infot näitab. Monitorid ei ole juhitavad puldist. Pildiga ei saa midagi edasi teha. VGA sisendiga monitore tunnistaja meelest millegi muuna kasutada ei saa, nende tööpõhimõte on nagu arvuti monitoril. Kaubal ei olnud täpseid spetsifikatsioone. Spetsifikatsioonid saadeti juba tootja poolt enne toote saabumist. Tootja küsis, mida soovitakse. OÜ AW Neoon andis oma soovid teada ning vastavalt sellele siis saadeti tooted (spetsifikatsioonid). Peale spetsifikatsioonide saabumist valiti tooted välja ja anti teada tootjale. Kortek oli esimene, kellelt ostma hakati. Alguses tegid Kortekilt järelepärimise, millist kaubakoodi kasutavad nemad. Neil ega nende klientidel ei ole tolli vaidlusi olnud sarnastes küsimustes. Neid monitore paigaldati ainult kasiinodesse, tunnistaja kinnitas, et imporditud monitorid lähevad ainult kasiinosse, kuhugi mujale neid paigaldatud ei ole. Monitore on võimalik kasutada ainult arvutitega. Kui maksuvaidlus tekkis, siis ta saatis spetsifikatsioonid sekretärile, kes saatis need edasi AR Agentuuri AS-le, kes neid vajas. Need on standardsed spetsifikatsioonid, mis ei vasta konkreetsele tootele. Tunnistaja ei ole tollideklarandiga suhelnud. Tootja paneb vastavalt kliendi soovile toote kokku, tavasoov kliendil on VGA sisend. Suurus, elektroonikablokk, sisendid jm, variante on sadu, seetõttu pole ka õiget spetsifikatsiooni. Lisadega koos ostes oleks hind kallim, kuid lisasid neile vaja ei olnud, seega telliti ainult monitorid. Server juhib monitore. Kogu seadme peal on sisse/välja lülitamise nupp, mida kasutavad tuleohutuse eesmärgil. Kohtule andis selgitusi E. K. seoses vaidlusaluse kauba klassifitseerimisega ja kaubakoodi määratlemisega. Selgituste kohaselt mindi füüsilist läbivaatust korraldama Schenkeri tollilattu, kus pildistati 32` LCD monitori (märgistusega KT-LS32W2) esipaneeli, tagapaneeli, kaasasolevat kasutusjuhendit, juhtmeid ja pulti, mis olid kaubaga kaasas. Fotod pandi kauba tolliläbivaatusakti (akt 16 nr 09-12.1-5/11/171 13.01.2009) juurde lisana. Tagumisel paneelil oli 2 sisendit ja 1 väljund, täpselt nii, nagu LCD monitori kasutusjuhendis kirjas. DVI signaali input oli, juhendis oli ka kirjas, et see monitor on võimeline vastu võtma videosignaale ja seda võib ühendada ükskõik millise videoseadmega, sh ka arvutiga. Diagonaal oli 32 tolli. Kauba läbivaatuse juures olid tolli esindajad ja deklarant, kes deklareeris selle kauba. Deklarant midagi kohapeal ei selgitanud, varasemad ütlused olid e-kirjas, kus deklarant küsis ettevõtte käest, kuidas need ekraanid töötavad ja kas nad on ainult arvutiga ühendatavad. Konsulteeriti tolli peaspetsialistiga, lähtuti kaupade kombineeritud nomenklatuuri (KN) klassifitseerimise üldreeglitest ning kehtivatest KN-i ja HS-i selgitavatest märkustest. 2006 aasta lõpus (KN ühetaoline kohaldamine EÜT 2006/C 332705) täiendati KN-i selgitavate märkuste
15. aasta alguses esitatud versiooni (EÜT C 50 28.02.2006),
16. aasta täiendavates KN selgitavates märkustes KN rubriigi 8471 60 80 kohta on kirjas täpselt, millistel tingimustel klassifitseeritakse monitorid kui arvuti väljundseadmed.
17. aastal väljastati WCO poolt uued HS selgitavad märkused, kus 84.grupi märkuses 5D on kirjas, et kui monitorid imporditakse eraldi, siis neid ei klassifitseerita rubriigis 8471 kui arvuti väljundiseadmena, isegi siis mitte, kui need tooted vastavad kõigile grupi 84 märkuse 5C tingimustele (grupi 84 märkuse 5 D alapunkti 5 all on kirjas monitorid ja projektorid ilma teleri vastuvõtuseadmeta). Need muudatused kajastuvad 2007-nda ja järgnevate aastate kehtivates Kombineeritud nomenklatuurides. KN-s klassifitseeritakse kõik monitorid alates 2007 aastast HS rubriiki
18. 2007 aasta HS selgitavates märkustes on öeldud, et need monitorid (arvutites kasutatavad) võtavad vastu üksnes automaatse andmetöötluse keskseadme signaale ja neil ei ole audio vooluahelat, põhitingimus on see, et võtab signaali vastu ainult arvuti keskseadmelt ning ei tohi vastu võtta signaale mujalt kui arvuti keskseadmelt. Samamoodi on tõlgendanud ka Inglismaa toll, kellel on vastavad soovitused internetis üleval, kuidas klassifitseerida keerulisi kaupu. Seal on sama tõlgendus monitoride kohta. Ühene kasutus on siis, kui monitor ei võta mujalt signaale vastu, kui arvuti keskseadmelt ja kui monitor võtab mujalt signaale vastu, siis on see juba kahese kasutusega monitor. Kauba füüsilisel kontrollil leidsid, et sellel on DVI-sisend ja pildistati seda. Klassifitseerimisel on KN selgitavates märkustes kirjas, et ekraan klassifitseeritakse muude monitoride alla, kui tal on vähemalt DVI-sisend ja lamekuvari diagonaali suurus ületab 19 tolli. Lamekuvarite puhul on veel oluline sisendid ja peale selle monitoride ekraani diagonaali pikkus. Siin on mõeldud, et lauaarvutite puhul diagonaal ei tohi ületada 19 tolli, kui ta on ühendatud üksnes arvutiga. KN selgitavates märkustes on märgitud, et ka kuvasuhe 4:3 või 5:4 on tähtis just arvuti monitoride juures. Antud kontrollis tuvastati, et diagonaal oli 32 tolli ja kuvasuhe 16:9 või 16:10, kuid see ei olnud 4:3 või 5:
19. KN selgitavates märkustes on märgitud piirangud, mis tingimustel monitori ei saa klassifitseerida kui üksnes arvutites kasutatavat tüüpi: neis ei või olla infrapunasignaali vastuvõtmise seadet (kaugpult), mis antud juhul oli olemas, oli nii kasutusjuhendis kui ka füüsiliselt kaasas. See kauba tolliläbivaatus toimus 13.01.2009, mille juures ta ka ise viibis. Deklarant ütles, et monitoril on ainult üks sisend. Varasemalt kauba suhtes järelkontrollis oli sama probleem. Läksid kontrollima, kas deklarandi väide sisendi osas vastab tõele. Antud firma oli järelkontrollis, sest nad väitsid, et monitoril on ainult 1 sisend ja saab ühendada ainult arvutiga ja sellepärast klassifitseeritakse kaup- LCD monitorid -KN alamrubriiki 8528 51 00 kirjeldusega üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatav tüüp. Tolliametnike poolt vaadatakse kaup visuaalselt üle ja alati peab tolliläbivaatuse juures olema omaniku esindaja või deklarant. Monitoride klassifitseerimise probleemiga on ta ka enne Eesti tollis kokku puutunud. KN selgitavates märkustes on kirjas, mida konkreetselt jälgida ja vaadata. E. K. on teinud tolliametnikele ka juhendid, mida vaadata monitoride juures. E. K. on lugenud 19.02.2009 Euroopa Kohtu otsust, aga siis ei olnud KN selgitavates märkustes kirjas neid tingimusi (kohus algas juba
20. aastal monitoride klassifitseerimise määruse nr 754/2004 tõlgendamise osas), mida peab täpselt vaatama, et monitore õigesti klassifitseerida. Tänu sellele ongi KN selgitavate märkuste täiendus tulnud alates
21. aastast. Need nõuded kehtivad ka KN selgitavate märkuste
22. aasta versioonis (ELT 2008/C 133). 2002 aasta KN selgitavates märkustes seda veel ei olnud, see tuli
23. aasta KN selgitavates märkustes. Kõigepealt muudetakse HS-i ja siis vastavalt KN-i.
24. aastal oli juba probleeme monitoride 17 ühetaolisel klassifitseerimisel EL-i sees ja KN selgitavaid märkusi oli seetõttu täiendatud. See on EL tõlgendus, et kuvasuhe peab olema arvuti monitoril 4:3 või 5:
25. Alates
26. aastast on kasutusel Kombineeritud nomenklatuur, mille aluseks on muudetud HS-
27. Kauba klassifitseerija E. K. poolt kohtule antud seletuse kohaselt LCD monitoride klassifitseerimise KN alamrubriiki 8528 51 00 kirjeldusega üksnes või peamiselt rubriigi 8471 automaatsetes andmetöötlussüsteemides (arvutites) kasutatav tüüp, põhitingimuseks on see, et võtab signaali vastu ainult arvuti keskseadmelt, st ei tohi vastu võtta signaale mujalt kui arvuti keskseadmelt. Ühene kasutus on siis, kui monitor ei võta mujalt signaale vastu, kui arvuti keskseadmelt. Kohtu hinnangul eelnimetatud asjaolud on kinnitamist leidnud läbiviidud paikvaatluste käigus monitoride visuaalsel vaatlusel. Vaidlus puudub selles, et vastustaja pool ei ole käinud monitoride kasutamist kohapeal kontrollimas, seda tegi alles kohus kohtumenetluse käigus. Vastustaja ei ole tõendanud, et vaidlusaluseid monitore oleks kasutatud ka muuks otstarbeks. Kui vastustaja väidab, et monitore võidi kasutada ka muuks otstarbeks, siis tuleb seda tõendada, üksnes viidetest kauba kasutusjuhenditele, spetsifikatsioonidele jms ei piisa nimetatud asjaolu tõendamiseks. Kohus jõudis järeldusele, et paikvaatluste käigus vaadeldud monitorid võtavad signaali vastu üksnes arvuti keskseadmelt, kohus kordab, et maksuhaldur ei ole käesolevas kohtuvaidluses vastupidist tõendanud. Toote kasutuse eesmärk võib olla objektiivne kriteerium, mille alusel hinnata klassifikatsiooni omasust tootele. Kohus nõustub kaebaja väitega, et maksuhaldur ei ole tuvastanud toodete kasutamise otstarvet. Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et seadmete kasutamise otstarbele hinnangu andmine oleks liiga hüpoteetiliste konstruktsioonide loomine. Samas aga maksuhaldur ise möönab, et arvesse tuleb võtta ka seadmete kasutusvõimalusi ja seda on maksuhalduri väitel ka tehtud ning jõutud järeldusele, et tegemist on mitmeotstarbeliste monitoridega. Maksuhaldur aga on tähelepanuta jätnud kaebaja väite, et tegelikkuses imporditud seadmetel puudub DVI-liides ja on olemas ainult VGA-liides ning on aluseks võtnud tootja interneti koduleheküljel ja toodete tehnilistes spetsifikatsioonides märgitu. Kohtu poolt menetlusosaliste juuresolekul monitoride vaatlusel tuvastati, et vaadeldavatel monitoridel DVIliides puudub, mõlemal on olemas vaid VGA sisend (IN/OUT). Kohtu jaoks on kummastav vastustaja väide, et kohtumenetluses on selgunud, et üksnes OÜ AW Neoon omab sisulist ligipääsu reklaamkastidele, seega ei ole ka välistatud kohtuliku vaatluse tulemuse mõjutamise võimalus seeläbi, et kleebis mõne ekraani tagaküljel on lihtsalt vahetatud. Kohtu hinnangul sellekohane väide on paljasõnaline ja oletuslik. Kohtul puudub alus seada kahtluse alla paikvaatluse käigus läbiviidud monitoride vaatluse tulemused ning kohapeal tuvastatu. Monitoride vaatlus viidi läbi vastustaja esindaja juuresolekul, kes kohapeal ei esitanud mingeid kahtlusi vaatluse tulemuste vms kohta, mida oleks võinud koheselt välja selgitada vaatluse ajal. Kaupade importimisel Euroopa Liitu klassifitseeritakse kaubad vastavalt Nõukogu määruses 26587/87 „Tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta“ lisas 1 toodud kombineeritud nomenklatuuri (KN) kohaselt. Eelnimetatud määruse lisa on korduvalt muudetud. Vaidlustatud maksuotsustest nähtuvalt on kaebuse esitaja deklareerinud kõnealuseid tooteid aastatel 2006-
28. Sel ajal on KN kehtinud kolmes redaktsioonis:
29. aastal komisjoni määrusega (EÜ) 1719/2005 kehtestatud redaktsioonis,
30. aastal komisjoni määrusega (EÜ) 1549/2006 kehtestatud redaktsioonis ning
31. aastal komisjoni määrusega (EÜ) 1214/2007 kehtestatud redaktsioonis. KN klassifitseerimise I üldreegli kohaselt ametlik klassifitseerimine peab toimuma lähtuvalt rubriikide kirjeldustest ning vastavate jaotiste ja gruppide märkustest ning alljärgnevatest sätetest tingimusel, et need rubriigid või märkused ei näe ette muud. Käesoleval juhul omab olulist tähtsust asjaolu, mis eesmärgil neid monitore kasutatakse ehk siis milliste funktsioonide täitmiseks on need mõeldud. Kohus leiab, et käesolevas asjas kesksel kohal on siiski toodete kasutamise eesmärk (tegelik kasutusotstarve) ning konkreetse toote tehnilised võimalused (tehnoloogilised lahendused). Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et käesoleva vaidluse objektiks olevad monitorid, nn arvutimonitorid, võivad olla kasutusel peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides ning 18 klassifitseeritud CN-koodiga 8471 60 80 kuni 31.12.2006 ning alates 01.01.2007 CN-koodiga 8528 51
32. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja pika aja vältel (2006-2008) importis vaidlusaluseid tooteid eelnimetatud kaubakoodiga ning selle aja vältel ei tekkinud vaidlust imporditava kauba klassifitseerimise üle. Kohus nõustub kaebajaga, et selle aja vältel võis neil tekkida usaldus (ka veendumus), et nende poolt deklareeritud kauba kood on õige. Maksuhaldur ise väidab, et deklarandi ja importija (kauba saaja) näol on tegemist kogenud isikutega, kes olid väga hästi kursis kauba klassifitseerimise (tollivormistuse jne) eeskirjadega. Kohus märgib, et maksuhaldur oleks pidanud uurimispõhimõtet kohaldades kontrollima kõiki asjaolusid ning läbi viima vaatluse kohapeal vastuolude kõrvaldamise eesmärgil. Kohtu arvates maksuhaldur ei ole piisavalt uurinud asjas tähtsust omava informatsiooni paikapidavust ning toodete kasutamise eesmärki (sihtotstarve jms), mida ei saa arvestamata jätta ning oma järeldustes tugineb ebapiisavale ja vastuolulisele teabele. Kohus nõustub kaebajaga ning see on ka kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud, et kõnealused monitorid on võimelised vastu võtma signaali üksnes automaatse andmetöötlusseadme keskseadmelt (arvuti keskprotsessor) ning neil on üksnes andmesüsteemidele omane ühendus, VGA-liides, mida kasutatakse kõikidel monitoridel ja mis on üldine standard. Samuti kohus nõustub kaebaja väitega, et OÜ AW Neoon poolt imporditud monitorid on käsitletavad arvutimonitoridena ning tegemist ei ole teleri-või videoekraanidega. Kohus leiab, et kaebuse esitaja seisukohad on piisavalt põhjendatud ning tõendatud nii suuliste kui kirjalike tõenditega. Kohus eeltoodust tulenevalt on jõudnud järeldusele, et kaevatav maksuotsus ei ole piisavalt põhjendatud, lisaks sellele on maksuhaldur rikkunud uurimispõhimõtet ning jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud (sh jätnud kõrvaldamata vastuolud). Vastavalt HKMS §-le 92 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja taotleb kantud menetluskulude väljamõistmist vastustajalt, mille kohta esitas kohtule kuludokumendid. Kohus, tutvunud esitatud kuludokumentidega, leiab, et need on põhjendatud ja tõendatud taotletava summa suuruses (39 980 krooni), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Elle Kask Kohtunik 19 20