← Eesti

3-08-2284/43

Obsah (5)§ 54§ 92§ 93§ 25§ 60

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Virgo Saarmets ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-0

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Cleanaway esitas
  2. novembril
  3. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Kose Vallavalitsuse
  4. oktoobri
  5. a korralduse nr 501 „Ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Kose valla haldusterritooriumil OÜ-le Radix Hoolduse“ punktide 2, 4 (AS Cleanaway puudutavas osas), 5 ja 6 tühistamiseks.
  6. novembril
  7. a esitas AS Cleanaway kaebuse täienduse, milles palus tühistada Kose valla ja Radix Hoolduse OÜ vahel
  8. oktoobril
  9. a sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping nr 2-7.3/9 ja kohustada Kose Vallavalitsust korraldama kolme kuu jooksul kohtulahendi jõustumisest uut korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avalikku konkurssi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks Kose valla haldusterritooriumil. Halduskohus liitis AS Cleanaway kaebuse ning OÜ Prügivedu Tallinn poolt esitatud samasisulise kaebuse ühte menetlusse.
  10. Tallinna Halduskohtu
  11. veebruari
  12. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata ning Kose Vallavalitsuse kasuks mõisteti OÜ-lt Prügivedu Tallinn välja 8 000 krooni ja AS-lt Cleanaway 12 000 krooni menetluskulusid. Kaebajatelt vastustaja kasuks menetluskulude väljamõistmist põhjendas kohus järgmiselt: Vastavalt

§ 92lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kose Vallavalitsus palub kaebajatelt proportsionaalselt kaebuste nõuete arvuga menetluskuludena välja mõista 44 250 krooni advokaadi õigusabikulusid, OÜ-lt Prügivedu Tallinn 40 % ja AS-lt Cleanaway 60 %. Riigikohtu halduskolleegium on oma praktikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil pole küll halduskohtumenetluses välise õigusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Käsitletav vaidlus väljub vallavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu on õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud.

§ 93lg 5 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Haldusasja keerukust ja kestust arvestades on vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 20 000 krooni, millest 8 000 krooni kuulub väljamõistmisele OÜ-lt Prügivedu Tallinn ja 12 000 krooni AS-lt Cleanaway. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. AS Cleanaway apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus AS-lt Cleanaway Kose Vallavalitsuse kasuks 12 000 krooni menetluskulu väljamõistmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega jätta Kose Vallavalitsuse menetluskulud tema enda kanda. Samuti 2

(5)3-08-2284 paluti Kose Vallavalitsuselt välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Riigikohtu halduskolleegium on
  1. novembri
  2. a otsuse p-s 10 haldusasjas nr 3-3-1-5207, viidates ka oma varasematele lahenditele, leidnud, et haldusorgan võib välist õigusabi küll kasutada, ent peab arvestama sellega, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada antud vallas või linnas muuhulgas jäätmehooldust juhul, kui selle ülesande täitmine ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Jäätmeseaduse (JäätS) §-de 66 ja 67 koosmõjust nähtub, et korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seega kuulub jäätmehoolduse, sealhulgas korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine kohaliku omavalitsuse põhiülesannete hulka. Sellest järeldub, et korraldatud jäätmeveost tekkinud vaidlus on haldusorgani põhitegevusega seotud, mistõttu menetluskulude väljamõistmine kaebajalt vastustaja kasuks ei ole põhjendatud; 2) TsMS § 442 lg 8 kohaselt (

§ 25lg 4 kaudu) peab kohus oma järeldusi kohtuotsuses põhjendama.

Halduskohus pole põhjendanud seisukohta, et käesolev vaidlus väljub Kose Vallavalitsuse põhitegevuse raamidest. TsMS § 442 lg 8 oluline rikkumine on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi; 3) Riigikohtu halduskolleegium on

  1. mai
  2. a otsuse p-des 13 ja 14 haldusasjas nr 3-3-116-07 taas selgitanud, viidates ka varasematele lahenditele, kohtukulude väljamõistmise korda ning leidnud, et välise õigusabi kasutamine ei olnud vajalik, kuna haldusorgani enda ametniku (vallasekretäri) kvalifikatsioon oli piisav vallavolikogu esindamiseks kohtus. Kose Vallavalitsuse veebilehelt nähtub, et Kose Vallavalitsuse koosseisus on vallasekretär. KOKS § 55 lg 2 ja lg 4 p 6 kohaselt peab linna- või vallasekretäril olema juristi kvalifikatsioon ning ta esindab valda või linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid. Seega puudus vastustajal vajadus välise õigusabi kasutamiseks ja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine ei ole põhjendatud.
  3. Kose Vallavalitsuse vastuses apellatsioonkaebusele paluti jätta kohtuotsus muutmata ja menetluskulu apellandi enda kanda. Vastuväited: 1) kaebusest ei selgu, miks peetakse jäätmehooldusega tegelemist vastustaja igapäevaseks põhitegevuseks. Vastavalt JäätS § 68 lg-le 1 on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. Asjas olevate pakkumiskutse dokumentide, samuti korraldatud jäätmeveo lepingu kohaselt antakse ainuõigus viieks aastaks. Kuna vaidlusaluse konkursi läbiviimine toimub nii pika ajavahemiku tagant, ei ole tegemist vastustaja igapäevase põhiülesandega. Käesoleva vaidluse väljumine vallavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest on sedavõrd selge, et sellist järeldust polegi vaja rohkem või pikemalt põhjendada; 2) halduskohtumenetluses ei ole vastustaja välise õigusabi kulu vastaspoolelt väljamõistmine keelatud, sh valitseva kohtupraktika järgi. Apellatsioonkaebusest nähtuv arusaam, et kui kohalik omavalitsus peab õigusakti kohaselt mingi küsimusega tegelema, siis ei saa sellist tegevust puudutavas kohtuvaidluses tema kasuks pädevuse olemasolu tõttu kohtukulusid välja mõista, välistab võimaluse kaaluda, kas konkreetse kohtuasja eripära arvestades oleks menetluskulude väljamõistmine siiski õige. Antud juhul vaidlustasid vastustaja käitumise kaks äriühingut, kusjuures mõlemal oli asjas vandeadvokaadist esindaja. Olukorras, kus vaidlusaluste küsimuste ring pole vastustaja jaoks igapäevane, jäätmevedajate jaoks on aga tegemist põhitegevusvaldkonnaga, pole õige eeldada, et vallasekretär pidanuks suutma 3

(5)3-08-2284 kohtumenetluses vastustajat esindada. Vastustaja vajadus välise õigusabi järele oli selgelt äratuntavalt olemas; 3) kaebaja on üldtuntud tõena heal majanduslikul järjel olev ettevõtja, mistõttu ei saa väljamõistetud summa olla temale ka liigselt koormav.
  1. Teised menetlusosalised ei ole apellatsioonkaebusele vastamise võimalust kasutanud.
  2. Kirjalikus menetluses avalduste ja seisukohtade esitamiseks määratud tähtajaks menetlusosalised täiendavaid seisukohti ega avaldusi ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
  4. Apellatsioonimenetluses vaieldakse korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks läbi viidud avalikul konkursil osalenud kaebajalt konkursi läbiviija kasuks menetluskulu väljamõistmise põhjendatuse üle. Halduskohus ja vastustaja leiavad, et käesolev vaidlus väljub vallavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamidest. Kaebaja on seisukohal, et korraldatud jäätmeveo konkursi korraldamine kuulub kohaliku omavalitsuse põhiülesannete hulka ja seetõttu ei ole kaebajalt vastustaja kasuks menetluskulu väljamõistmine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga ja märgib, et sama seisukohta on väljendanud Riigikohus, kelle lahendite üheks eesmärgiks on ühtse kohtupraktika kujundamine (

§ 60lg 1 p 2).

  2. novembri
  3. a otsuse p-s 30 haldusasjas nr 3-3-1-44-09, kus nii nagu käesolevas asjas vaieldi korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks läbi viidud avaliku konkursi tulemuste õiguspärasuse üle, on Riigikohtu halduskolleegium leidnud järgmist: „Tulenevalt JäätS § 66 lg-st 1 ja § 67 lg-st 1 on kohaliku omavalitsuse üks ülesannetest ka konkursi kaudu korraldatud jäätmevedaja leidmine. Seetõttu leiab kolleegium, et haldusasi ei väljunud Elva Linnavalitsuse põhitegevuse raamest, mistõttu oleks Elva Linnavalitsus pidanud ise olema võimeline kaitsma läbiviidud konkurssi ja vaidlustatud korraldust kohtumenetluses. Kuna Elva Linnavalitsuse menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud, siis tuleb need jätta tema enda kanda (

§ 93

lg 5).“ Vastustaja vastuses välja toodud asjaolude poolest (vaidlusaluste küsimuste ring pole vallavalitsuse jaoks igapäevane, jäätmevedajate jaoks on tegemist põhitegevusvaldkonnaga, jäätmevedajaid esindasid vandeadvokaadid) viidatud kaasuse asjaolud käesoleva vaidluse asjaoludest ei erine, mistõttu pole ringkonnakohtul alust asuda käesolevas asjas teistsugusele seisukohale. Seega, ehkki AS-l Veolia Keskkonnateenused on

§ 92

lg-st 1 tulenevalt kohustus Kose Vallavalitsusele menetluskulu hüvitada, tuleb Kose Vallavalitsuse taotlus kulu väljamõistmiseks kui põhjendamatu jätta

§ 93lg 5 alusel rahuldamata ja kulu vastustaja enda kanda. 4

(5)3-08-2284
  1. Eeltoodud põhjustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse vaidlustatud osas ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab Kose Vallavalitsuse menetluskulu 12 000 krooni tema enda kanda.
  2. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu on kaebajal

§ 92

lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda vastustajalt apellatsioonimenetluse kulu hüvitamist. Selliseks kuluks on apellatsioonkaebuse esitamisel

  1. märtsi
  2. a maksekorraldusega nr 34 tasutud riigilõiv 250 krooni, mille väljamõistmist on apellatsioonkaebuses vastustajalt taotletud. Ringkonnakohus rahuldab menetluskulu hüvitamise taotluse. Lauri Madise Virgo Saarmets Ruth Virkus 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.