) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses summas 3600 krooni. Kostja lapse kuludele vastuväiteid ei esitanud ja kohtu arvates on esitatud kulud põhjendatud. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, väikelapsele ka arendavaid mänguasju, lasetaiakohta juhuks, kui vanem ei ole kodune jms. Pooled ei ole teatanud, et neil oleks vara ja mõlemal puudub sissetulek. Seega ei ole kummagi vanema varaline seisund oluliselt parem teise vanema omast. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise 4000 krooni. Kohus leiab, et nõuet ei ole võimalik nimetatud suuruses rahuldada, kuna see ei ole hageja poolt esitatud asjaolude ja tõenditega põhistatud. Hageja märgib lapse kuludeks 3600 krooni, mis on 400 krooni võrra vähem kui hageja soovib elatiseks. Seega soovib hageja, et kostja peaks osaliselt ülal ka teda, kuid sellist nõuet ta põhjendanud ei ole. Kohus leiab ka, et kuna poolte majanduslik olukord on üheväärne ja ei esine muid
lg 6 esitatud asjaolusid (lapsel endal piisav sissetulek, kostja või hageja töövõimetus vms), siis ei ole ka põhjendatud jätta kõik lapse kulud kostja kanda. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt peaks lapsele tehtavad kulud jagunema eeldatavalt vanemate vahel võrdselt ja ainult vanemat väga erinev majanduslik olukord või siis PrkS § 61 lg 5 ja 6 märgitud asjaolud võimaldavad ühe vanema kas osaliselt või täielikult täielikult vabastada lapsele tehtavate kulude kandmisest. Seega ei pea kohus võimalikuks mõista kõiki lapse kulusid välja kostjalt ja sellega sisuliselt vabastada hageja kulude kandmisest. Kohus on seisukohal, et elatisena tuleb välja mõista seaduses sätestatud elatise miinimum, kusjuures nimetatud summa on enam kui pool lapse kuludest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Kuna hageja ei ole põhistanud ka seda, et ta tulumaksukohuslane, siis kohus tulumaksu elatisele ei lisa. Hageja on palunud elatise välja mõista alates 01.01.2008.a, kuid kohus ei saa nimetatud nõuet rahuldada.
lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagiavalduse kohtule 15.12.2009.a ja seetõttu on elatis võimalik välja mõista alates 15.12.2008.a. Lähtudes PrkS § 60 lg 1 mõistetaks elatis välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma 2175 krooni ulatuses. Kohtu 17.15.2009.a hagi tagamise määrus tühistada käesoleva otsuse jõustumisel, sest ühe kuu elatise ulatuses on otsus nagunii viivitamata täidetav. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.