) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt tuleb elatise määramisel lähtuda kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse vajadused on hageja nimetanud hagiavalduses ja põhjendanud kirjalikus täienduses. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle, kuna hageja on esitanud elatise nõude seaduses sätestatud miinimumelatise välja mõistmiseks summas 2175 krooni. Kohus asja läbivaatamisel lähtub siiski lapse vajadustest. Lapsele on vajalik igapäevane turvalisus ja toimetulek, mis eeldab toitu, riideid, korras ja sooja eluaset, väikelapsele ka arendavaid mänguasju, lasetaiakohta juhuks, kui vanem ei ole kodune jms. Kostja võttis omaks, et ei ole lapse ülalpidamises osalenud alates 2008.a maist. Kohus leiab, et kostja vastuväiteid ei põhjenda hagi rahuldamata jätmist ja temalt elatise väljamõistmata jätmist. Kohus kaalub lähtudes PrkS § 61 lg 2 lisaks lapse vajadustele ka vanemat varalist seisundit. Pooltel vara puudub. Hageja on Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane täiskoormusega õppel (t lk 13), tema sissetuleksuks on stipendium 600 krooni kuus. Kostja sissetulekuks on Tartu Pensioniameti tõendi kohaselt alates 01.04.2009.a pension suurusega 2009.- krooni kuus (t lk 22). Seega ei ole kummagi vanema varaline seisund oluliselt parem teise vanema omast, pigem on parem kostja varaline seisund. Seetõttu ei ole põhjendatud jätta lapse ülalpidamist täies ulatuse hageja kanda. Kohus märgib aga, et olukorra muutumisel pärast hageja kooli lõpetamist juunis 2010.a, võib olla vanemate varaline seisud muutunud, mis võib tingida elatise jagunemise ümbervaatamist.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrusele nr 254 on alates 01.01.2008.a. kehtestatud kuupalga alammääraks 4350 krooni, seega minimaalne elatis, mida tuleb alates 01.01.2008.a. maksta on 2175 krooni. Kohus leiab aga, et elatist on võimalik vähendada alla seaduses sätestatud minimaalmäära. PrkS § 61 lg 6 p 1 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Kostja esitas koopia 07.05.2007.a arstliku ekspertiisi otsusest, millest nähtub, et tal on tuvastatud töövõime kaotus 50% (t lk 15-16). Kohus leiab, et kuna kostja on töövõimetu vaid osaliselt, ei ole põhjendatud tema vabastamine elatise maksmisest. Kostjal on võimalus asuda tööle, sest ta ei ole täielikult töövõimetu. Asjaolu, et riigi majandusliku olukorra tõttu on rakse tööd leida, ei anna samuti alust elatist üldse mitte välja mõista. PrkS § 61 lg 5 sätestab, et kohus võib elatise suurust vähendada ka alla seaduses sätestatud minimaalmäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja esitas sünnitunnistuse (t lk 17), millest nähtub, et tal on ka teine laps: xxxxxxxxxx.a sündinud tütar Kxxxxxxxx. Kostja väitel elab tütar temaga koos ja ta peab last ülal koos lapse emaga. Kõike eeltoodut arvesse võttes, asub kohus seisukohale, et kostja poolt saadav pension tuleb jagada tema laste vahel ja mõista hagejal poolte ühise lapse ülalpidamiseks välja 1000 krooni. Sellisel juhul jääb sama suur summa kostja teise lapse ülalpidamiseks. Kostja vastuväidete osas, et temal endal elamiseks raha ei jäägi, märgib kohus, et kostjal tuleks minna tööle ja töötasuna saadud summad oleksid siis suunatud tema enda tarbeks.
lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest, s.o alates 07.10.2009.a. ja § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks ühe kuu elatisesumma 1000 krooni. Kohus määrab lähtuvalt TsMS § 445 lg 1 kindlaks otsuse täimise korra. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.