lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (
Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas hagi Maia Peets vastu 13 780 krooni väljamõistmiseks (põhivõlgnevus 3 000 krooni, viivis 8 430 krooni, intress 700 krooni leppetrahv 1 500 krooni ja sissenõudetasu 150 krooni). Kostjale saadetud hagimaterjalid ja kohtumääruse võttis kostja isiklikult vastu 19.01.2010. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. 03.03.2010 esitas hageja esindaja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude kindlaksmääramiseks koos kulude jaotusega. Samas loobus hageja esindaja leppetrahvi nõudest ning vähendas viivise nõuet 5 430 krooni võrra, s.o 3 000 kroonini.
lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tulenevalt
lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on käesolevas tsiviilasjas tasunud hagi esitamisel riigilõivu koos elektroonilise dokumendi väljatrüki tasuga kokku 3 150 krooni.
lg 2 ja riigilõivuseaduse lisa 1 järgi oleks hageja pidanud hagilt hinnaga 9 130 krooni (4 650 + (9 130 - 4 650) ) tasuma riigilõivu 2 000 krooni. Hagiavalduse ja selle lisade (kokku 23 lk) väljatrüki eest oleks hageja pidanud riigilõivuseaduse § 57 lg 2 alusel tasuma riigilõivu 115 krooni (23 x 5). Seega kokku oleks hageja pidanud maksma riigilõivu 2 115 krooni.
lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja poolt põhinõudest osalise loobumise ja viivisenõude vähendamise tõttu on õiglane kostjalt hageja kasuks välja mõista hagilt tasumisele kuulunud riigilõivust pool, s.o 1 000 krooni. Seega kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 1 115 krooni (1 000 + 115 ). Vastavalt
lg-le 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, ei pea kohus põhjendatuks ega vajalikuks hageja õigusabikulu summas 2400 krooni. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja õigusabikulu 1000 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.