Obsah (6)

§ 178§ 429§ 206§ 432§ 150§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad Mille kohta määrus tehakse Pärnu Maakohus Heino-Vello Pihlak 30. märt

) § 177 lg 2 kohaselt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE Menetluskulu tsiviilasjas 2-10-10045 kannab kostja osaliselt, so 56,777% ulatuses. OÜ Paide Elamuhooldus menetluskulu on hagihinnalt tasutud riigilõiv 3000 krooni ja õigusabi kulu, milleks on hageja esindaja näidanud 1040 krooni. Janne Freil tuleb OÜ-le Paide Elamuhooldus tasuda menetluskulude hüvitamiseks riigilõivu 851.66 krooni ja õigusabi kulu 354.28 krooni, kokku summas 1205.94 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Menetluse lõpetamise peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.

§ 178lg 2 kohaselt menetluskulude kohta määruskaebus esitada ei saa.

ASJAOLUD 2.03.2010.a esitas OÜ Paide Elamuhooldus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Janne Frei vastu võla ja viivise nõudes. 15.03.2010.a saabus kohtule hageja taotlus hagist loobumiseks ja tsiviilasja menetluse lõpetamiseks. Ühtlasi esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks. Hageja loobub hagist, sest hageja on võla ja viivise tasunud. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool tasutud riigilõivust summas 1500 krooni ning kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitamiseks 1500 krooni riigilõivu ja 1040 krooni kuluna õigusabile 0,52 h eest. Ühtlasi palub hageja, et kohus kohustaks kostjat menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 sätestatud määras. MENETLUSE KÄIK Vastavalt

§ 429lõikele 3 teatas kohus kostjale taotluse esitamisest.

Kostja ei vaidle vastu hagist loobumisele, kuid ei ole nõus menetluskulusid hüvitama. Kostja on seisukohal, et tema ei ole põhjustanud hagejapoolset kohtusse pöördumist. Kostja on hagejale kirjalikult teatanud, et likvideerib võla

1. maiks
2. Kostja on võla tasunud
3. märtsil 2010 ja
4. märtsil 2010.a. Kostjal tekkis üürivõlg seoses sellega, et kasvatab üksinda kolme last ning vahepeal tekkisid majanduslikud raskused, kuid on vaatamata sellele on püüdnud iga kuu midagi maksta. Hageja leiab, et kostja on põhjustanud kohtusse pöördumise ning seega lasub tal kohtukulude tasumise kohustus. Hageja tunnistab, et kostja pöördus 1.02.2010.a hageja poole maksetähtaja pikendamiseks kuni 1.05.2010.a. Vastuseks kostja e-kirjale paluti kostjal koostada maksegraafik võlgnevuse tasumise kohta ja paluti see tuua allakirjutatuna hageja kontorisse. Kuna aga kostja seda ei teinud ning võlgnevus oli suur, siis hageja eeldas, et kostja on loobunud kavatsusest oma kohustust täita ja võlgnevus tasuda. KOHTU SEISUKOHT Hageja loobumine oma hagist on tema seadusest tulenev õigus (

§ 206lg 2).

Hageja loobumine hagist ei kahjusta avalikku huvi. Hagist loobumise vastuvõtmist takistavaid muid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus võtab hageja loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

§ 432

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Hageja on teadlik hagist loobumise tagajärgedest. Hageja on tasunud 25.02.2010 maksekorraldusega nr PV00183 Rahandusministeeriumi kontole nr 10220036796011 viitenumber 2900072369 riigilõivu 3000 krooni. Selgitusse on märgitud „Riigilõiv hagiavalduselt Janne Frei vastu“. Seega on hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks pooles ulatuses

§ 150

lg 2 p 2 alusel õiguslikult põhjendatud ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 1500 krooni.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Tõendamist on leidnud, et kostja tasus 1.03.2010.a osa võlast summas 6000 krooni enne hagi esitamist kohtusse. Seda on tunnistanud ka hageja. Hagiavaldus saabus kohtusse 2.03.2010.a. Kohus loeb hagi esitatuks 2.03.2010.a. Sellest asjaolust tingituna kohus ei arvesta nimetatud summat hagihinna hulka. Seda ka põhjusel, et kostja oli eelnevalt palunud võla tasumise tähtaja pikendamist 1. maini 2010.a, mida hageja on tunnistanud. Kuid hageja ei ole tõendanud kostjale vastamist ja oma tingimuste esitamist, mida loeb täitmata jäetuks kostja poolt. Hageja, andmata kostjale tähtaega kompromissi esitamiseks ning näitamata ka ise üles initsiatiivi kompromissi ja maksegraafiku koostamiseks, pigem eeldas kostja kohustustest kõrvalehoidumist. Hageja ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mis sellist eeldust põhistaks. Teades, et kostja on tunnistanud võlga ja avaldanud tahet tasumiseks antava võlgnevuse likvideerimise tähtaja kaudu ning teades, et kostja on hagetaval perioodil ainult 4 korral jätnud kuutasu maksmata, siis ei olnud põhjendatud hageja kiirustamine tegelikke asjaolusid kontrollimata. Märgitud asjaoludel asub kohus seisukohale, et hagi on olnud põhjendatud 56.777 % ulatuses esitatust. Selles ulatuses on põhjendatud hageja menetluskulud. Kostjal tuleb hüvitada riigilõiv summas 851.66 krooni (56,777% 1500-st). Hageja on menetluskuluna näidanud õigusabi tasu 0,52 h eest summas 1040 krooni, kusjuures tunnitasu on 1200 krooni. 0,52 h on ajaliselt veidi üle poole tunni. Seega kulud õigusabile on 0,52 h eest 624 krooni, millest 56,777% on 354.28 krooni. Menetluskuluna tuleb kostjal hüvitada koos riigilõivu 851.66 krooniga 1205.94 krooni. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 2