lg 1 p 2 menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 2 menetluses osalemise edukust eeldatakse, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohus on seisukohal, et tulenevalt kohtule esitatud asjaoludest ei saa eeldada, et taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Hagiavalduses (09.02.1010) asjaoluna esitatud kinnipidamisasutuses viibimist ei saa lugeda õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud taotluse sisuna piisavaks. Õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud taotlusena ei saa käesoleval juhul käsitleda ka muid hagiavaldusena pealkirjastatud avalduses märgitud asjaolusid. Käesolevaks ajaks ei ole avaldaja uusi asjaolusid, millest tulenevalt oleks avaldajale võimaliku menetlusabi andmine põhjendatud, esitanud. Seega puudub piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et taotlus menetlusabi saamiseks – riigilõivu tasumisest vabastamiseks - tuleb jätta rahuldamata.
lg-le 2 kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et tuleb keelduda avalduse, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus, menetlusse võtmast, sest avaldaja kõiki puudusi tähtaegselt ei kõrvaldanud. Avaldusel on jätkuvalt järgmised puudused: tasumata on riigilõiv. Avaldaja pole märkinud avalduses, mis on pealkirjastatud kui määruskaebus, määruse teinud kohtu nimetust, määruse kuupäeva; märkimata on mille kohta või kelle suhtes määrus tehti; märkimata on määruskaebuse esitaja (avaldaja) selgelt väljendatud protsessuaalne taotlus, märkides seejuures ära, millises ulatuses määruskaebuse esitaja esimese astme kohtu määrust vaidlustab ning missugust lahendit määruskaebuse esitaja taotleb; määruskaebuse põhjendused ei ole piisavalt arusaadavad; märkimata on faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb; viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.
lg-le 1 maakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama.
lg-le 2 määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kalev Kuningas Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.