) § 41 lg 2 kohaselt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõtetele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Kaebaja arvates on selgelt näha, et Tartu Vanglas toimub nn minimaalsuse põhimõte, s.t piiranguid ei tohi olla rohkem, kui see on vältimatult vajalik teatud ülesannete täitmiseks.
lg 2 ei sätesta konkreetselt missugused esemeid keelustada ning seal räägitakse ainult isiklike riiete kandmise keelamisest, mitte vangla poolt väljastatud riiete kandmise keelamisest.
Kõik see tähendab kaebaja arvates, et
lg 2 kohaldamise juhul on vaja järgida
lg 2 põhimõtteid.
lg 1 järgi kaebaja kannab vanglariietust, kuid
Seega ei tohi ära võtta vanglariietust. Kaebaja leiab, et on absoluutselt arusaadav, et vahetuspesu (teine T-särk, aluspüksid, sokid) olemasolu on hügieeni küsimus, mis on seotud inimväärikuse ja igapäevaste eluks vältimatult vajalike tegemistega, mitte vangla julgeoleku küsimusega. Kaebaja märgib, et ta ei saanud üldse vahetada oma pesu ning aluspesu, ega saanud pesta sellistes tingimustes, kus ta oli. Ei olnud ka põhilisi olme esemeid, et pesu või põrandat pesta (ämber jne). Kaebajale isikliku hügieeni tagamine oli võimatu ja mõeldamatu sellistes tingimustes, kus kaebaja viibis. Kaebaja märgib, et see alandas tema inimväärikust ning oli väga masendav tema jaoks. 2 Kaebaja leiab, et vangla toimingud on vastusolus
lg 1 ja 2,
Täiendavalt märgib kaebaja, et 23.11.2009.a jäeti ta ilma ka lõunasöögist, millega Tartu Vangla rikkus
Nimetatud sätte kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane. 23.11.2009-27.11.2009.a võeti kaebajalt ära kõik kirjutusvahendid (pastapliiatsid, ümbrikud, margid, kohtuseadustiku paberid jne) ning sellega piirati kaebaja õigust kirjutada riiklikele asutustele.
Kaebaja leiab, et seda sätet oli rikutud. Põhjendatud huvi toimingute õigusvastasuse tuvastamisel seisneb edaspidi mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamises. 17.02.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas kaebaja lisaks, et asub kinnises kambris
Lukustatud kambris asub kaebaja alates 23.11.2009.a Käskkirja alusel viidi üle kinnisesse sektorisse nr
alusel vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist (v.a. esmased hügieenivahendid), spordisaali kasutamise keelamist ning eraldi lukustatud kambrisse paigutamist. 23.11.2009.a lõunasöögita jäämise osas selgitab vastustaja järgmist. 23.11.2009.a kella 11.30 ajal paigutati kaebaja koos teiste kinnipeetavatega, keda kahtlustati alkoholi tarvitamises eelvangistushoone ootekambritesse selleks, et viia meditsiiniosakonnas läbi joobe tuvastamise ekspertiis. Osad kinnipeetavad ei olnud vabatahtlikult ekspertiisi teostamisega nõus ning nõudsid endale nii tõlki kui advokaati. Soovitud inimeste saabumine vanglasse võttis aega, tõlk kutsuti Tartu Maakohtust ning advokaadi saatmise kohta esitati palve Advokatuurile. Õhtul kella 16.30 ajal saadi kinnipeetavatelt nõusolek ekspertiisi andmiseks ning vajalikud toimingud said tehtud. Kinnipeetavad olid valinud ekspertiisist keeldumisega venitamistaktika, et tarbitud alkohol organismist väljuks. Kuna ka söömine aitab organismil alkoholiga kergemini toime tulla, siis ei saanud kinnipeetavatele enne lõunasööki anda, kui on ekspertiisi tegemiseks vajalikud proovid antud. Enne kinnipeetavate ootekambritesse viimist ei olnud ette teada, et kinnipeetavad keelduvad vabatahtlikult proove andmast ning kõikide suhtes ekspertiisi tegemine võtab plaanitust kauem aega. Kinnipeetavate lõunasöögiga toitlustamine oli algselt plaanitud nende vanas 4 sektsioonis, kuhu nad pidi tagasi tulema peale ekspertiisi tegemist, panema kokku oma asjad ning seejärel oleks nad paigutatud eeluuritavate eluhoone osakondadesse, kus kinnipeetavad viibivad lukustatud kambri režiimil. Kinnipeetavatest tulenevatel põhjustel neid oma vanasse sektsiooni enam tagasi ei viidud, neid toitlustati õhtusöögiga ootekambrites ning paigutati seejärel eeluuritavate eluhoonesse lukustatud kambrisse. Kaebajale on saamata jäänud lõunasöök hüvitatud täiendava portsu toidu andmisega. Isiklike riiete kasutamise keelamise ning vangla riietuse keelamise, hügieenivahendite keelamise osas märgib vastustaja, et vangistusseaduse § 69 lg 2 p 3 kohaselt võib kinnipeetavale täiendavate julgeolekuabinõuna kohaldada isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamist. Kuna kaebajal oli tuvastatud alkoholijoove ning inimese käitumine on sellistel juhtudel ettearvamatu, tuli ennetamaks seda, et kaebaja ei paneks toime edaspidi rakseid õigusrikkumisi, viia miinimumi kaebaja valduses ja kasutuses olevate asjade hulk ning seetõttu tema suhtes ülalmärgitut piirangut kohaldatigi. Tõele ei vasta kaebaja väide, et keelati ka vangla riiete kandmine. 23.11.2009.a õhtul, kui kaebaja paigutati eelvangistushoonesse olid temal tõesti seljas ainult need riided, millega ta sama päeva ennelõunal ootekambrisse toodi aga järgmisel päeval käis kaebaja asju kokku panemas kambris, kus ta oli olnud ning sai kaasa võtta soovi korral ka teisi vangla riietuse hulka kuuluvaid esemeid. Kaebajale kuuluvad muud isiklikud riided ja asjad paigutas kaebaja kinnipeetavate isiklike asjade lattu. Samuti sai kaebaja järgmisel päeval s.o 24.11.2009.a kätte ka hügieenivahendid, mida ta kinnitab ka enda vanglale 29.11.2009.a esitatud avalduses. Kuigi kaebajale olid keelatud isiklike riiete kandmine aga vangla vormi hulka ei kuulu aluspesu, sokid ega jalatsid, siis lähtutakse Tartu Vanglas sellest, et kinnipeetavale kelle, suhtes on kohaldatud täiendava julgeolekuabinõuna isiklike riiete kandmise keeldu, lubatakse isiklike riiete kandmine sarnaselt kartserikaristust kandva kinnipeetavaga. Kaebajal oli võimalik igapäevaselt kasutada lukustatud kambris sooja vett, olid olemas oma isiklikud hügieenitarbed, et oma pesu pesta, samuti võimaldati kaebajal käia isiklike asjade laos pesu ja sokke puhaste vastu vahetamas. Kirjutusvahendite keelamise osas selgitab vastusta, et kirjutusvahendid kuuluvad kinnipeetavate isiklike asjade ja esemete hulka ning seega oli kasutamine talle käskkirjaga keelatud. Samas arvestades, et kaebajale tuli tagada tema kaitseõiguste teostamiseks kirjutusvahendite olemasolu, anti kirjutusvahendid 27.11.2009.a kätte. Isiklike esemete ja riiete kasutamise keelamise kohaldamine lõpetati 07.12.2009.a käskkirjaga nr 1-4/1845. Kambri koristusvahendite osas selgitab vastustaja, et kinnipeetaval on endal kohustus hoida oma eluruum puhtana, samas võimaldatakse kinnipeetavatele vangla poolt vahendeid, mida nad peavad siis soovi korral kas valvuri või inspektor-kontaktisiku käest küsima. Kaebajale ei ole keeldutud kambri koristamiseks vajalike vahendite andmisest. Tartu Vangla on seisukohal, et ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud ning kaebajal puudub põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamisel. 17.02.2010.a toimunud kohtuistungil selgitas vastustaja lisaks, et kohtuistungil kaebaja poolt avaldatu kinnitab veelkord, et pole saabunud ühtegi kahjulikku tagajärge. Vanglapoolsed rikkumised on deklaratiivsed, ilma konkreetse kahjuliku tagajärjeta kaebuse esitajale. Vangla on selgitanud, miks kaebuse esitaja ei saanud 23.11.09 lõunasöögiga toitlustatud. Täiendavat 5 toitlustust pakuti, millest kaebaja keeldus, loobudes sellega kahju hüvitamise nõudest. Kaebaja väidab, et tal piirati kirjavahetust riigiasutustega. Riigiasutustega kirjavahetus käib vangla kulul, kui kaebuse esitaja oleks soovi avaldanud, oleks kirjutamine talle ka võimaldatud. Kaebaja aga ei avaldanud soovi ja seega ei saanud vangla tema õigusi rikkuda. Kohtuistungil märkis vastustaja täiendavalt, et kaebaja on ise avaldanud, et hügieenitarbed anti talle järgmisel päeval. Kaebajal on
-st tulenev kohustus hoida ise korras oma isiklikud asjad ja riided, oli võimalus oma isiklikku pesu pesta ja kuivatada. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise hetkel anti kaebajale võimalus valida jalanõusid, kaebaja valis sussid. Kaebaja kinnitas ise, et oleks käinud jalutamas siis, kui oleks tahtnud, kuid ei kinnitanud, et need oleks olnud need päevad, mil ta oleks tahtnud, need on paljasõnalised väited. Tartu Vangla jääb selle juurde, et ei ole kaebaja õigusi rikutud ja kõik toimingud, mis täiendavate julgeoleku meetmete kohaldamise raames tehti, olid hetkeolukorda arvestades vajalikud ning kaebaja elutegevuseks esmavajalikud toimingud olid vangla poolt sooritatud. Tartu Vangla Kodukorra punkt 19.3 punt 1 sätestab, et vanglas toimub pesu vahetus 14 päeva tagant. Jalanõude osas pidi kaebuse esitaja valiku tegema, sest kõiki asju ei saanud jätta. Kaebuse esitajal oli võimalik kontaktisikule avaldada, et ta ei saa jalutuskäigule minna sussidega, aga ta väitis, et ta läheb jalutama siis, kui ta tahab. Kui kaebuse esitaja pöördus valvuri poole, siis võis seal olla üksteisest möödarääkimine. Võib-olla tahtis ta saada jalanõusid kambrisse, mitte jalutamiseks. Lõunasöögist ilmajäämise suhtes selgitas vastustaja kohtuistungil täiendavalt, et isikud, kelle suhtes oli kahtlus alkoholi tarvitamise osas, toodi oma kambritest ära, viidi läbi esmased menetlustoimingud, ekspertiis, tunnistuste võtmine. Ekspertiis teostati lõuna ajal, ei saa väita, et võimalus puudus toidu andmiseks hiljem. Kuna osad kinnipeetavad keeldusid ekspertiisist, siis oli põhitähelepanu pööratud sinna. Vastustaja arvates tekib kahtlus kaebaja väite osas, et ta pole kunagi olnud ilma lõunata. Kaebuse esitaja ja teiste kinnipeetavate puhul, kes etapi kambris olid, oli teistsugune olukord kui igapäevane plaanitud tegevus, see olukord ei olnud vangla poolt tahtlikult ja süüliselt tekitatud. Kuna selle asja raames oli rohkem kinnipeetavaid kui üks, 5 inimest oli. Vangla ei teinud seda sihilikult, tegelikult paigutati kaebuse esitaja toit tema kambrisse. Kaebuse esitaja ei saanud korraldada ise seda, et toit toodaks temale. See oleks olnud vangla korraldada. Vastustaja arvates on kaebaja näidanud oma esinemisega kohtuistungil sellist seisukohta, et tema huvi on ainult kohtuotsuse saamine, mitte oma õiguste kaitse teostamine, põhjendatud huvi täielikult puudub, ta pole nõus ühegi mõistliku lahendusega. Riigikohus on väitnud oma otsuses, et kohtuotsuse saamine ei ole õigustus kohtusse pöördumiseks. Tartu Vangla on seisukohal, et ei ole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud ning kaebajal puudub põhjendatud huvi Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamisel. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 alusel jätta J.Kramskoi kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel motiividel. Kaebaja ei vaidlusta Tartu Vangla 23.11.2009.a käskkirja nr 1-4/1770, mille kohaselt kaebaja suhtes oli kohaldatud alates 23.11.2009.a täiendavad julgeolekuabinõud, sest 23.11.2009.a kell 11.40 tuvastati kaebajal alkoholi tarvitamise tunnused. Nimetatud käskkirja alusel oli 6 kaebaja suhtes kohaldatud järgmised julgeolekuabinõud: vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike riiete kandmise ja esemete kasutamise keelamist (v.a esmased hügieenitarbed), spordisaali kasutamise keelamist ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. (t.l. 5) Toimiku materjalidega on tuvastatud, et 23.11.2009.a võeti kaebajalt vereproov toksikoloogiaekspertiisi läbiviimiseks ja 26.11.2009.a eksperdiarvamuse kohaselt J.Kramskoi vere seerumist/plasmast leiti etanooli (0,52+/-0,06) mg/g,k=2. (t.l. 38) Tartu Vangla tõendi kohaselt J.Kramskoi alkohoolne joove on 0,22 mg/l alkomeetri näidu kohaselt ajavahemikul kl 11.40 kuni kl 12.40. (t.l. 23) Kaebaja leiab, et seoses ülalnimetatud käskkirjaga täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega on rikutud tema õigusi: 1) 23.11.2009.a jäi ilma lõunasöögist; 2) ei saanud kasutada vajalikke isiklikke riideid, hügieenivahendeid ja vajalikku vanglariietust; 3) ei saanud teostada kirjavahetust; 4) ei saanud koristada kambrit, selleks puudusid vahendid. 1. Lõunasöögita jäämine Vastustaja tunnistas, et 23.11.2009.a kella 11.30st oli kaebaja paigutatud ootekambrisse selleks, et viia meditsiiniosakonnas läbi joobe tuvastamise ekspertiis ja see kestis kuni kella 16.30ni. Lõunasööki ei saanud anda, sest söömine oleks aidanud organismil alkoholiga toime tulla ja seega ei oleks saanud objektiivseid alkoholi näitusid. Kaebajal jäi saamata lõunasöök. Kaebaja ei ole tõendanud kohtule, et lõunasöögist ilmajäämine mõjus negatiivselt tema tervisele. Kohus ei nõustu kaebajaga, et lõunasöögist ilmajätmine kirjeldatud situatsioonis oli alandav, sest see oli tingitud kaebaja enda süülisest käitumisest. Kohus nõustub kaebajaga, et lõunasöögist ilmajäämine tõi talle diskomfortse tunde, kuid sellise situatsiooni tekkimist soodustas kaebaja oma õigusvastase käitumisega. Lõunasöögist ilma jätmine iseenesest on seadusevastane, kuid ülalnimetatud situatsioonis oli lõunasöögiga viivitamine õigustatud. Vanglal oli võimalus organiseerida lisatoitlustamine peale ekspertiisi tegemist. Kui ekspertiisi jaoks oli kaebajalt võetud verd kl 13.00, siis oli vastustajal võimalus kaebaja suhtes korraldada lõuna. Tartu Vangla Kodukorra p.5.1 ja p.5.8 kohaselt kestab lõuna kl 12.00-14.00 ja 12.00-13.15. Seega vangla süü tegevusetuses selles osas on tõendatud. Kaebus kuulub rahuldamisele ja 23.11.2009.a kaebaja lõunasöögist ilmajätmine on õigusvastane. 2. Isiklike riiete keelamine ning vangla riietuse keelamine, hügieenivahendite keelamine. Kaebaja paigutati isoleeritud kambrisse 23.11.2009.a kl 11.30 eelvangistushoone ootekambrisse nr 173, kus ta oli kuni ekspertiisi jaoks proovi võtmiseni. Peale seda paigutati kaebaja E-hoone lukustatud kambrisse nr 2134 (t.l. 6) ja Tartu Vangla julgeolekuosakonna juhataja 23.11.2009.a käskkirja nr 1-4/1770 alusel (t.l. 5) kohaldati kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid.
lg 2 p 2 kohaselt on lubatud isiklike riiete kandmise või esemete kasutamise keelamine. Vastustaja teatas kohtule, et 24.11.2009.a kaebaja käis oma kambris asju kokku panemas ja tal oli võimalus kambrist võtta kõik seal olevad tema vanglariided. Kui ta piirdus ainult mõne vanglariietusega, siis see oli tema otsus. Seega kohus leiab, et ei ole tuvastatud, et vastustaja keeldus kaebajale vanglariietuse lubamisest. (t.l. 6) 7 Kaebaja kinnitas, et hügieenivahendid sai ta 24.11.2009.a (t.l. 24). On tõendatud, et kaebaja ei saanud hambaid pesta 23.11.2009.a õhtul ja 24.11.2009.a hommikul ja tal ei olnud seepi. Kohus leiab, et selline lühiajaline hambapesemise mittevõimaldamine ei saanud tuua kaasa negatiivset tagajärge, peale diskomfortsuse tunde. Kaebajal oli võimalus nii lühikesel ajal vee kasutamisega hoida hügieeni. Seega kohus ei leia, et vangla rikkus kaebaja subjektiivseid õigusi. Isiklike riiete keelamine on lubatud ülalnimetatud asjaolude tõttu. Vangla viis kaebaja valduses ja käsutuses olevate asjade hulga miinimumini. Kaebaja valis ise sussid aga mitte botased ja seega ei saanud ta jalutada 23.11-26.11.2009.a ja tal tekkis moraalne diskomfortsus (t.l. 43 pöördel). Kaebajal oli lubatud lukustatud kambris samad isiklikud riided, mis lubatakse kartseris ja nendeks esemeteks on aluspüksid – 1 paar, sokid – 1 paar, jalanõud – 1 paar, vangla T-särk. (t.l. 23) Seega, kohtu arvates ei olnud piirangud õigusvastased ja vastustaja toimingud selles osas ei olnud seadusevastased. 3. Kirjutusvahendite keelamine Kirjutusvahendid kuuluvad kinnipeetavate isiklike asjade ja esemete hulka ning seega oli nende kasutamine kaebajale käskkirja alusel keelatud. Selleks, et kaebajale tagada kaitseõiguse teostamist, anti talle kirjutusvahendid 27.11.2009.a kätte.
lg 3 kohaselt kinnipeetava käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust võib vanglateenistuse ametnik piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või sisekorda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. Kaebajal ei olnud 24.11.-27.11.2009.a võimalust kirjavahetuseks ja telefoni kasutamiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga, kuid ta ei soovinud seda õigust ka kasutada. Ta ei avaldanud soovi
lg-s 3 kirjeldatud õiguse realiseerimiseks ja ei esitanud selle kohta mingisugust taotlust. Seega ei olnud rikutud kaebaja nimetatud subjektiivseid õigusi. Kohtuistungil kaebaja teatas, et ta soovis kirjutada emale (t.l. 43 pöördel). Seega vastustaja toiming ei olnud õigusvastane. 4. Kambri koristusvahendid Kaebajal oli õigus inspektor-kontaktisiku kaudu küsida kambri jaoks koristusvahendeid. Vastustaja ei ole keelanud kaebajale vajalike vahendite andmist. Kaebaja ei ole tõendanud, et vastustaja keelas talle koristusvahendite andmist. Seega kohus leiab, et selles osas ei ole tõendatud, et vangla oli õigusvastases tegevusetuses. Ülaltoodu alusel kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt, s.o üksnes lõunasöögi mittekorraldamise osas. Ülejäänud toimingute osas kaebus ei kuulu rahuldamisele. Tamara Hristoforova kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.