Asjaolud ja kohtu seisukoht 09.03.2010 on saabunud Tartu Halduskohtule edastatuna Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajast XXX riigi õigusabi taotlus. 1 Taotluse punktis 2 on taotletava riigi õigusabi liigina tehtud märge veergu „isiku esindamine halduskohtumenetluses“ , kuid taotluse punktis 6 toodud probleemi kirjeldusest nähtub, et tegelikult soovib taotleja advokaadi abi „õigusdokumendi koostamiseks“ , s.o kaebuse koostamiseks halduskohtule esitamiseks. Taotleja märgib, et õigusabi vajaduse tingib „Suutmatus toime tulla kaebuse esitamisega Tartu Halduskohtule Jõgeva Linnavalitsuse määruse peale“. Põhjenduses, miks riigi õigusabi saamine on vajalik taotleja õiguste kaitseks, toob taotleja rahaliste vahendite puudumise tasulise õigusabi taotlemiseks (p 7). Asjast taotlejale võimaliku kasuna on märgitud „Taotleja võimalike lisakulude vältimine, samuti võimalus tagasi saada väljamaksmata toimetulekutoetus“ (p 8). Taotluses ei ole näidatud, millist konkreetset Jõgeva Linnavalitsuse määrust soovib XXX Tartu Halduskohtus vaidlustada ning miks. Kuna KISi andmete kohaselt on kohtus registreeritud XXX kaebus Jõgeva Linnavolikogu 26.10.2006 määruse nr 12 peale (haldusasi nr 3-10-109) ja kaebus on käiguta jäetud ning 02.03.2010 kohtumäärusega antud puuduste kõrvaldamiseks aega 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest, saab järeldada, et riigi õigusabi taotletakse kaebusega vaidlustatud ülalnimetatud Jõgeva Linnavolikogu määruse vaidlustamisega seoses. Seda arvamust kinnitab asjaolu, et osutatud kohtumääruses on kaebajat informeeritud riigi õigusabi taotlemise võimalustest ja ühtlasi väljastatud sellekohased blanketid. Haldusasjas 3-10-109 kaevatav haldusakt reguleerib kõikide Jõgeva linnas elavate pikaajaliste töötute sotsiaalset rehabilitatsiooni. Nähtuvalt kaebusest on elulised asjaolud viinud olukorrani, kus kõnesolevast määrusest tulenev puudutab ka XXX. Kaebuses märgib XXX, et ta ei ole linnavolikogu määrusega nõus osas, mis kohustab teda osalema rehabilitatsiooni programmist. See toob endaga kaasa tema jaoks olulisi kulutusi. Samas selles mitteosalemine on aluseks sotsiaaltoetuse mittemaksmisele, mida XXX taotleb. Riigi õigusabi taotlusele on lisatud vormikohane majandusliku seisundi teatis, mille kohaselt taotleja on töötu ja saab toimetulekutoetust 3415 krooni, perekonnaseis vallaline, ülalpeetavaid ei ole. Teatise punktis 4 märgitu kohaselt väärtpabereid, mootorsõidukeid ja muud olulist vara taotluse esitajal ei ole. Konto väljavõtte kohaselt on 08.03.2010 seisuga Swedbank`i kontol 0,50 krooni, SEB Pangas lõppjäägiks märgitud 2,00 krooni. Igakuine väljaminek vältimatute püsikulutuste näol: eluasemekulud 2255 krooni, kulutused toidule, sh majapidamiskulud 960 krooni, sidekulud 120 krooni, kulutused tervishoiule vajadusel 100 krooni, kokku summas 3435 krooni. Kasutab üürikorterit. Vastavalt HKMS § 94 toimub riigipoolse menetlusabi andmine tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Riigipoolne menetlusabi TsMS § 180 lg 1 p 3 järgi on menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest tasumisest vabastamine. Õigusabi määratakse „Riigi õigusabi seaduses“ (edaspidi
) sätestatud alustel ja korras. 2
lg 1 kohaselt riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Lisaks majanduslikule seisundile tuleb arvestada ka isikut, kas ta on ise võimeline end kohtus esindama ja kas ta on võimeline end ise õigusega kindlustama. XXX on esitanud taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks, kuna tema majanduslik seisund ei võimalda ilma riigi abita asjatundlikku õigusabi. Taotleja soovib riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks, s.o kaebuse koostamiseks halduskohtule esitamiseks. Haldusasjas nr 3-10-109 esitatud kaebusest nähtuvalt on XXX soov vaidlustada Jõgeva Linnavolikogu 26.10.2006 määrust nr 12 seotud sooviga tagada sotsiaaltoetuse maksmine temale kui töötule isikule. Kuna probleem, mille lahendamiseks XXX riigi õigusabi taotleb, on seotud töötu isiku rehabilitatsiooniprogrammiga ja sotsiaaltoetuse mittemaksmisega, leiab kohus, et tegemist on isiku jaoks sedavõrd olulise küsimusega, mille tõttu on põhjendatud riigi kulul õigusabi andmine. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja vajab asjatundlikku õigusabi kaebuse koostamiseks, kuna kohtule haldusasjas nr 3-10-109 esitatud kaebusest on ilmne, et kaebuse esitaja ise ei ole suuteline kohtule nõuetekohast kaebust koostama ja esitama. Riigi õigusabi majandusliku seisundi teatise kohaselt on taotleja töötu ja tema ainsaks sissetulekuks on märgitud toimetulekutoetus 3415 krooni (Swedbank`i pangakonto väljavõttest nähtuvalt on taotlejale Jõgeva Linnavalitsuselt laekunud toimetulekutoetust 27.10.2009 1000,00 krooni, 26.11.2009 1000,00 krooni, 26.01.2010 1521,00 krooni, 26.02.2010 1785,75 krooni). Teatise punktis 4 märgitu kohaselt väärtpabereid, mootorsõidukeid ja muud olulist vara taotluse esitajal ei ole; konto väljavõtte kohaselt on 08.03.2010 seisuga Swedbank`i kontol 0,50 krooni, SEB Pangas lõppjäägiks märgitud 2,00 krooni. Kasutab üürikorterit. Igakuine väljaminek vältimatute püsikulutuste näol eluasemekuludeks, toidule, sh majapidamiskulud, sidekuludeks, tervishoiule - kokku summas 3435 krooni (taotluse p 6). Seega puuduvad XXX rahalised vahendid, et teha kulutusi asjatundlikule õigusabile. Kohtul on õigus
kohaselt määrata riigi õigusabi kohustusega täielikult või osaliselt hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud või kohustuseta hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Võttes arvesse eeltoodud andmeid taotleja majandusliku seisundi kohta, leiab kohus, et XXX on maksujõuetu ja seetõttu on põhjendatud määrata riigi õigusabi täies ulatuses riigi kulul kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Kohus peab vajalikuks siinjuures taotluse esitajale selgitada, et
kohaselt võib kohus eeltoodule vaatamata taotluse esitajalt riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud koos viidatud paragrahvi 2. lõikes sätestatud 6%-lise aastaintressiga välja mõista, kui ilmneb, et taotluse esitaja on riigi õigusabi taotluse esitamisel esitanud teadvalt valeandmeid ning õigete andmete esitamise korral ei oleks teda riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise 3 kohustusest vabastatud. See tähendab, et kui kohus peaks tuvastama, et taotluse esitaja on näiteks majandusliku seisundi teatises jätnud mõned olulised tuluallikad või vara märkimata, saab kohus seaduses sätestatud korras riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise küsimuse hiljem üle vaadata. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes HKMS § 94,
lg 3 p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 10 lg 2 leiab kohus, et riigi õigusabi taotlus kuulub rahuldamisele õigusabi liigi – õigusdokumendi koostamine – osas. Kohus selgitab, et taotleja riigi õigusabi vajadust esindamiseks halduskohtumenetluses saab kohus hinnata alles pärast advokaadi poolt koostatud nõuetekohase kaebuse laekumist kohtusse. Riigi arvelt väljamakstava tasu määrab kohus vastava taotluse esitamisel. Juhindudes
lg 5 saadab kohus käesoleva määruse Eesti Advokatuurile täitmiseks, kuna vastavalt
Eesti Advokatuuri juhatusel määrata riigi õigusabi osutaja 5 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest Riigi Õigusabi Infosüsteemis (RIS). Kaebus, mille koostamiseks riigi õigusabi antakse, esitada riigi õigusabi osutajal Tartu Halduskohtusse hiljemalt 20 päeva jooksul alates riigi õigusabi osutaja määramisest. Maare Aloe kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.