Obsah (6)

§ 187§ 413§ 162§ 173§ 144§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Ruth Sild Kristi Serva Otsuse tegemise aeg ja koht 05. aprill 2010. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja

§ 187lg 6).

Asjaolud ja menetluse käik

1. detsembril 2009.a. esitas B. M. Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale hagiavalduse V. S. vastu laste ülalpidamiseks väljamõistetud igakuise elatise suurendamise nõudes. Hageja palub suurendada Lääne Maakohtu * kohtuotsusega G. S. ja K. S. ülalpidamiseks väljamõistetud elatist 1350 kroonilt 2175 kroonini kuus kuni alaealiste laste täisealiseks saamiseni alates hagiavalduse esitamisest kohtule. 11.12.2009.a tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega võttis esitatud hagiavalduse menetlusse ja alustas tsiviilasjas eelmenetlust. Kostja hagiavaldusele vastanud ei ole. 28.01.
2. a toimus kohtu eelistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus lükkas tsiviilasja arutamise edasi. 17.03.2010.a toimus kohtu eelistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohus rahuldas hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse G. S. ülalpidamiseks igakuiselt. summas 1350 krooni ja lapse K. S. ülalpidamiseks samas summas Lääne Maakohtu * kohtuotsuse alusel. Hageja palub varem väljamõistetud elatist suurendada 2175 kroonini kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Mõlemad lapsed õpivad * Gümnaasiumis. Laste osas tulevad igakuiselt teha minimaalselt alljärgnevad kulutused. Toidule kulub 3000 krooni, eluasemele 900 krooni, elektrile 600 krooni, internetile 165 krooni, sidekulud 350 krooni. Lisaks nimetatud kuludele tuleb igakuiselt teha kulutusi riietele, jalanõudele, koolitarvetele. Korra aastas tuleb osta ka küttepuid 4500 krooni eest. Kokku tuleb hagiavalduse kohaselt teha kulutusi lastele ühes kuus 7000 krooni eest. Hageja esitas tõendina Lääne Maakohtu kohtuotsuse /tl 6/, väljavõtte rahvastikuregistrist /tl 7; AS Fortum Elekter arve /tl 8/ , üürikviitungi /tl 9/, palgatõendi /tl 10/. Kostja seisukoht Kostja ei ole kohtule vastanud. Kohus saatis 11.12..
3. a kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide ärakirjad, hagi menetlusse võtmise määruse ning kohustas teda kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättesaamisest /tl 13/. Dokumendid on kostjale allkirja vastu üle antud 15.12.2009.a /tl 15/. Kohtu seisukoht 2 Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Hageja esitas 17.03.2010.a toimunud kohtuistungil taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Käesolevas tsiviilasjas ei esine

§-s 413 lg-s 3 nimetatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Kohus asub seisukohale,

§ 413

lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele täies ulatuses järgmiste sätete alusel . Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt vanem, on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 ja 2 sätetel kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PkS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on palunud suurendada Lääne Maakohtu * kohtuotsusega väljamõistetud elatist kummagi lapse osas käesoleval ajal kehtiva elatusraha alammäärani. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Seega hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 174

lg 1 sätestab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. 3 Ruth Sild /allkiri/ Kohtunik Ärakiri õige 4