3-09-1656/41

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010, Tallinn Haldusasja number 3-09-1656 Haldusasi V.V. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 26.05.2009 maksuotsuse nr 12-5/227 tühistamiseks Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil
2. veebruaril 2010 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: V.V. Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, Esindaja: Ingrid Hoyer. RESOLUTSIOON
3. Jätta kaebus rahuldamata;
4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
5. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakiri on võimalik soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 28; § 31 lg 4). ASJAOLUD
6. Põhja maksu- ja tollikeskus (edaspidi Põhja MTK) kontrollis V.V. (edaspidi kaebaja) tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust 2006 aastal. Kontrollitaval perioodil soetas kaebaja sõiduautod Audi A6 hinnaga 93 000 krooni ja BMW 7501 hinnaga 300 000 krooni. Põhja MTK luges maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) §-le 94 lg 1 alusel kontrolliperioodil tehtud kulutused sõiduauto BMW 7501 ostuks summas 231 000 krooni kaebaja tuluks tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 12 lg 1 mõistes ja maksustas selle tulumaksuga summas 47 610 krooni. Kaebajale vormistati kontrolli tulemuste kohta 17.02.2009 a kontrollakt nr 123/
7. Kaebaja edastas Põhja MTK-le peale kontrollakti saamist kaks täiendavat dokumentaalselt tõendit: laenulepingu E. S.’iga summale 12 000 eurot ja oma isa I. V. 1 kinnituse selle kohta, et kaebaja ema V. V. andis kaebajale 48 500 krooni. 26.05.2009 maksuotsuses nr 12-5/227 jättis maksuhaldur tulumaksu summa samaks, nagu see oli märgitud kontrollaktis: 47 610 krooni. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
8. Kaebuse esitaja leiab, et maksuotsus on õigusvastane, ja taotleb selle tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja ei ole maksumenetluses järginud igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise printsiipi ja on seetõttu jõudnud valedele järeldustele Kohtule esitas kaebuse esitaja venekeelse käsikirjalise võlakirja (võlakirja tõlge tlk 93), dateeritud 10.12.2005, mille kohaselt on ta saanud 10.12.2005 laenuks 35 000 eurot Läti äriühingult MAL Company kohustusega tasuda see 2011 aastal. Kaebaja selgitas, et võlakiri asus Läti Vabariigis ja seetõttu ei saanud kaebaja seda varem maksuhaldurile esitada.
9. Kaebaja leiab, et maksuotsuse on põhjustanud keelebarjäär kaebuse esitaja ja maksuhalduri vahel: kaebaja ei valda eesti keelt ning ei saanud seetõttu maksumenetluses oma õigusi piisavalt teostada ning ei saanud ka aru, et ta peaks esitama laenulepingu (võlakirja). Kaebuse esitaja leiab, et selgitas maksuhaldurile maksumenetluses piisavalt, et sai laene, aga maksuhaldur ei saanud sellest aru. Kaebaja jõudis maksumenetluses kasutatud tõlgi vahendusel järeldusele, et ta on esitanud maksuhaldurile juba piisavalt tõendeid ning seetõttu oli tema imestus suur, kui ta nägi kontrollakti, millega talle määrati tasumiseks tulumaks. Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud tegema talle ettepaneku puuduolevate tõendite esitamiseks. Kaebajal puudus maksumenetluses ka esindaja ning endal tal piisavaid õigusteadmisi ei ole. Kaebaja leiab, et täitis kaasaaitamiskohustust oma parima äranägemise järgi. Maksuhaldur ei ole arvestanud seda, et kaebaja sai laene ja ka emalt raha. Veel leiab kaebuse esitaja, et tal oli kontrollaktile eriarvamuse esitamine võimatu, kuna ta viibis sel ajal kinnipidamisasutuses. VASTUSTAJA SEISUKOHT
10. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kaebajale vormistati kontrolli tulemuste kohta 17.02.2009 a kontrollakt nr 12-3/
11. Kaebaja taotles kolmel korral kontrollaktile vastuväidete ja täiendavate dokumentide esitamise tähtaja pikendamist. Põhja MTK rahuldas kõik taotlused, kuna kaebaja viibis vahi all. Kaebuse motiivid on suures osas paljasõnalised ja saadud laenu osas ebausaldusväärsed, mistõttu ei saa nad olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Erinevalt kaebajast on Põhja MTK seisukohal, et maksumenetlus on V.V. maksustatavate tulude kontrollimisel läbi viidud vastavalt MKS §-dele 9 (uurimispõhimõte) ja 13 (maksukohustuslase ärakuulamine). Öeldut kinnitavad kaebajale tehtud korraldused nr 122.1/8666 ja 12-2.1/33096; mitmed kolmandatele isikutele tehtud korraldused; saadud teave ja protokollitud seletused.
12. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et ebapiisav keeleoskus oli talle takistuseks maksuhalduriga suhtlemisel ja tekitas temas arusaamise, et kõik vajalikud dokumendid on maksuhaldurile esitatud. Maksumenetlust alustati korraldusega, millega kohustati kaebajat esitama laenulepingud, kirjalikud kokkulepped laenu saamiseks, kui kulutused kontrollitaval perioodil on tehtud nende arvelt. Sama nõue sisaldus ka 14.08.2008 korralduses nr 122.1/
13. Asjaolu, et kaebaja on korraldustes esitatud nõuete sisust aru saanud, kinnitavad kaebaja protokollitud seletused (vt 14.04.2008; 19.05.2008 ja 30.10.2008 suuliste seletuste protokollid), mis on kaebaja poolt allkirjastatud ja talle arusaadavad olnud. Seejuures 30.10.2008 seletuses andis kaebaja lubaduse esitada kirjalikud tõendid raha saamise fakti kinnitamiseks. Kuna kaebaja MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustust nõuetekohaselt ei täitnud ja dokumente laenuraha saamise kohta ei esitanud, koostati 17.02.2009 kontrollakt ja esitati see kaebajale tutvumiseks ning vastuväidete esitamiseks. Määratud tähtpäevaks kaebaja 2 vastuväiteid ei esitanud, vaid taotles kolmel korral pikendust nii vastuväidete kui tõendite esitamiseks põhjendusega, et viibis vahi all eeluurimisvanglas. Põhja MTK rahuldas kõik taotlused (vt 25.02.2009 otsus nr 12-4/197; 07.04.2009 otsus nr 12-4/346; 05.05.2009 otsus nr 12-4/405).
14. Kaebaja on esitanud kohtule eksitavaid andmeid, väites, et kinnipidamisasutuses viibimine takistas tal enne maksuotsuse vormistamist vastuväidete ja täiendavate tõendite lisamist kontrollaktile ja seetõttu on tõendid esitatud alles kohtumenetluses. Kaebaja peab silmas kaebusele lisatud Läti Vabariigis välja antud tõendit 35 000 Euro laenuks saamise kohta äriühingult MAL Company. Asja materjalidega on tõendatud ja maksuotsuses ka kirjeldatud, et kaebaja esitas juba 19.05.2009 (s.t. enne maksuotsuse vormistamist) Põhja MTK-le kaks kirjalikku tõendit rahastamise allikate kohta sõiduauto BMW ostuks: E. S.’i kinnituse 12 000 Euro laenamise kohta kaebajale ja I. V. kinnituse selle kohta, et kaebaja sai oma emalt V. V.lt enne viimase surma 48 500 krooni. Nimetatud kinnitustega kokku summas 234 500 krooni luges kaebaja tõendatuks sõiduauto BMW ostuks vajaliku summa 231 000 krooni saamise.
15. Arvestades asjaoluga, et V.V. ei ole aastatel 1999-2006 maksustatavat tulu deklareerinud, kuid faktiliselt on soetanud kinnisvara ja mitmeid sõidukeid, peavad tal olema tulud muudest allikatest. 14.04.2008 a protokollitud seletuses kaebaja möönab, et on saanud vahendustasusid, kuid ei osanud nimetada summa suurust. Selline elukorraldus pelgalt laenude arvelt ei ole usutav.
16. Vaidlustatud maksuotsuse p-s 2.2 on vastustaja põhjalikult analüüsinud maksumenetluse käigus kogutud tõendeid ja teinud järeldused maksubaasi kujunemise osas. Muuhulgas on antud ka hinnang pärast kontrollakti esitamist saadud tõenditele. Vastustaja jääb endiselt seisukohale, et tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses hinnates ei ole tõendatud laenuraha saamine pelgalt kinnituskirjade alusel. Kaebaja ei ole tõendanud laenuraha reaalset saamist (üleandmist-vastuvõtmist) ega loonud ka omalt poolt olukorda, et seda oleks maksuhalduril võimalik olnud kontrollida. Maksuhalduri andmetel ei ole kaebaja puhul fikseeritud piiriületusi Venemaale. Äriühingu Mal Company ja teda esindanud isiku S. M.´i kohta on tehtud päring Läti maksuametile, kuid vastust ei ole veel saabunud. Kuna võlakiri on koostatud Riias 2005 a, siis tulnuks kaebajal tõendada oma viibimist sellel ajal Läti Vabariigis. Maksumenetluse käigus antud seletused on vastuolulised (kaebaja on andnud 14.04.2008 protokollitud seletuse, et pole äriühingutelt laenu võtnud) ja paljuski pole kontrollimisel kinnitust leidnud (kolmandatelt isikutelt saadud pärimisdokumendid ei kinnitanud sellistes summades raha saamist, kui kaebaja on väitnud; kaebaja võõrandas Tallinnas, Lasnamäe linnaosas vaid ühe korteri, teine aadressil xxxxxxxx pole tema omandis olnudki; 14.04.2008 protokollitud seletuse kohaselt saadi laen BMW ostuks sõpradelt, kirjalikke leppeid selle kohta ei sõlmitud; 19.05.2008 protokollitud seletuse kohaselt võttis kaebaja laene nii sõpradelt kui vanematelt, kuid kui palju kelleltki, ei mäletanud; vastuoluline ja kaheldav on isalt I. V.lt raha saamine, kuna 30.10.2008 protokollitud seletuse kohaselt tegeles rahaasjadega ainult ema, sest isal olid alkoholi probleemid jne).
17. Kuna kaebaja ei tõendanud usaldusväärselt väidetava laenuraha saamist, siis oli Põhja MTK-l, toetudes MKS §-le 92 lg 3, seadusest tulenev õigus arvestada nende maksumenetluse käigus kogutud tõenditega, mida peeti usaldusväärseks. Vaidlustatud maksuotsus vastab MKS §-s 46 sätestatud tingimustele, tulumaksu määramine summas 47 610 krooni on nii õiguslikult kui faktiliselt motiveeritud. 3 KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
18. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja väiteid ning nende kinnituseks esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et kaebus on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
19. MKS § 94 kohaselt on hindamise teel maksustamine lubatud juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning tulusid ületav kulude summa loetakse isiku tuluks, kui ta ei tõenda, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvelt. Kontrollitava perioodi osas leiti maksuotsuses, et kaebaja sissetulekud olid 2006 aastal 285 383,50 krooni (162 000 krooni ASlt IF Kindlustus, 9000 krooni palgaraha ja 114 383.50 krooni arvelduskontole sularaha sissemaksed). Väljaminekud olid kaebajal samal ajal 516 383.50 krooni (autode ostuks 393 000 krooni, elamise ja olmekulud vastavalt arvelduskontole 123 383.50 krooni). Seega ületasid väljaminekud sissetulekuid 231 000 krooni võrra. Kulutused sõiduauto BMW ostuks summas 231 000 krooni loeti maksustatavate tulude hulka kuuluvaks, mis oleks tulnud deklareerida ja millelt tulumaks tasuda. Sularaha sissemaksed kontole summas 114 383,50 loeti tehtuks 2000 aastate algul elukaaslasele kuulunud korteri müügi saadud raha arvelt ja nendelt tulumaksu ei määratud. Maksuotsuses tulumaksu määramise metoodika osas vaidlust ei ole. Kaebaja leiab vaid, et tema poolt pärast kontrollakti kättesaamist 19.05.2009 esitatud E. S.´i kinnituskiri 12 000 euro laenuks andmise kohta, I. V. kinnituskiri emalt V.V.lt saadud 48 500 krooni saamise kohta ja kohtukaebusele lisatud kaebaja enda käsikirjaline võlakiri Läti äriühingult MAL Company i 35 000 euro laenuks saamise kohta tõendavad raha saamist laenuna ja mis ei ole maksustatav tulu.
20. Esiteks nõustub kohus vastustajaga selles, et kaebaja väited ebapiisava keeleoskuse tõttu maksumenetluses vajalike tõendite esitamata jätmise kohta ja valeinfo andmise kohta ei ole tõesed. 24.03.2008 korralduses, millega alustati maksumenetlust, on konkreetselt mainitud kohustust esitada maksuhaldurile 2006 aasta kohta laenulepingud juhul, kui need on, ja muud tõendid võetud laenude kohta. Sama on korratud oluliselt põhjalikumalt üle 14.10.2008 korralduses, millega esitati kaebuse esitajale vastamiseks küsimustik. Asjaolu, et kaebaja on korraldustes esitatud nõuete sisust aru saanud, kinnitavad kaebaja protokollitud seletused (14.04.2008; 19.05.2008 ja 30.10.2008 suuliste seletuste protokollid), mis on kaebaja poolt allkirjastatud ja talle arusaadavad olnud. Seejuures nähtub 30.10.2008 suulise seletuse protokollist, et kaebaja andis lubaduse esitada maksuhaldurile kirjalikud tõendid raha saamise osas. Kõikide seletuste juures on osalenud tõlk, kes on vahendanud kaebuse esitaja ja maksuametniku vestlust.
21. Teiseks leiab kohus, et ebaõige on kaebuse esitaja väide, nagu olnuks tal kontrollaktile vastuväidete esitamine kinnipidamisasutuses viibimise tõttu võimatu. Kaebaja taotles kokku kolmel korral pikendust nii vastuväidete kui tõendite esitamiseks põhjendusega, et viibis vahi all eeluurimisvanglas, ning Põhja MTK rahuldas kõik taotlused (vt 25.02.2009 otsus nr 124/197; 07.04.2009 otsus nr 12-4/346; 05.05.2009 otsus nr 12-4/405). Kaebuse esitajal oli aega vastuväidete esitamiseks kokku kolm kuud. Arvestades keskmist maksumenetlust on maksuhaldur ilmselgelt teinud kaebuse esitaja kasuks ajaliselt mööndusi ja võtnud vastuväidete esitamiseks aja andmisel arvesse tema kinnipidamisasutuses viibimist. Kaebuse esitaja ei ole aga sisuliselt eriarvamust esitanud, esitades 19.05.2009 vaid kaks kirjalikku tõendit. Kaebuse esitaja väited selle kohta, et ta ei saanud kinnipidamisasutuses viibimise tõttu raha laenuna saamist tõendavaid dokumente esitada, ei ole tõsiseltvõetavad juba seetõttu, et tõusetub küsimus, miks kaebuse esitaja ei esitanud neid dokumente maksuhaldurile enne 4 kontrollakti tegemist maksumenetluses siis, kui ta veel vabaduses viibis. Kaebuse esitaja aga isegi ei osundanud, kellelt nimeliselt ja kui palju ta raha sai. Oma hilisemates seletustes on kaebaja öelnud maksuhaldurile seda, et sai oma emalt enne viimase surma 420 000 krooni. Ka sellise summa meenumine alles maksumenetluse keskel ei tundu kohtule usutav, kuna kui isik ei tööta ja elab enda sõnul kokkuhoidlikult, on 420 000 krooni kahtlemata väga suur summa, mille saamine peaks isikul olema teada ilma seda mitme kuu vältel meenutamata. Kahtlemata oleks kaebuse esitaja pidanud teavitama sellise summa saamisest maksuhaldurit juba esimesel vestlusel. Maksuhaldurile algselt kaebuse esitaja sellise summa emalt saamist aga ei nimetanud.
22. Kohus leiab, et kaebaja ei ole esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et ta sai sõiduauto BMW ostuks laenu. Esiteks ei maininud kaebuse esitaja maksumenetluses isikuid ja saadud rahasummasid. Alles peale kontrollakti kättesaamist esitas kaebuse esitaja isa kinnituse kaebaja emalt talle raha maksmise kohta ja laenuandmise kinnituse E. S.’ilt. Usaldusväärne ei ole kaebuse esitaja isa I. V. 12.05.2009 kinnitus V. V.lt kaebajale 48 500 krooni andmise kohta (tlk 74 pöördel, tõlge tlk 75), kui I. V. ei suutnud maksuhaldurile 27.06.2008 suulisi selgitusi andes mingit konkreetset summat öelda, millega tema abikaasa nende poega ehk kaebuse esitajat toetas. Seega ei ole loogiline, et I. V.le meenus järsku aasta aega täpne summa 48 500 krooni. Samuti nõustub kohus maksuotsuses toodud järeldustega, et kuivõrd V. V. ei pärinud kinnisvara nii, et sellest oleks tekkinud tal võimalust oma poega rahaliselt suurtes summades toetada, on ka selle tõttu 48 500 krooni maksmine kaebuse esitajale ebausutav. Selle kohta, miks kaebaja väitis maksumenetluses, et ema maksis sootuks 420 000 krooni, selgitas kaebuse esitaja istungil, et isa ei teadnud tegelikku summat, ema tasus selle kaebajale nimelt nii, et tema abikaasa seda ei teaks ja seda summat alkoholi peale tarvitada ei saaks. Kohus leiab aga, et maksuhalduri järeldus, et kaebaja ei ole kontrolliperioodil saanud teha kulutusi varem emalt saadud rahast, on õige, kuna raha saamine emalt ei ole tõendatud.
23. Samavõrd kahtlaseks peab kohus seda, et kaebuse esitaja ei maininud maksumenetluses kordagi E. S.’it, kellelt ta oleks saanud ca 188 000 krooni (12 00 euro) suuruse summa laenuks (seletuskiri tlk 75 pöördel ja tõlge tlk 76). Seetõttu viitab peale kontrollaktiga tutvumist laenulepingu esitamine hoopis selle fabritseeritusele. Raha E. S.’ilt reaalset saamist kaebuse esitaja tõendanud ei ole. E. S. elab tema seletuskirja järgi Venemaal Sankt-Peterburgis, kuid kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et tema oleks käinud Venemaal või et E. S. oleks toonud raha kaebajale Eestisse. Kohus ei usalda ka kaebuse esitaja väidet, mille kohaselt on Venemaal kombeks anda laenu ilma kirjalike laenulepingute ja võlakirjadeta. See oleks majanduslikult äärmiselt ebamõistlik. Juhul, kui ei ole tõendatud laenusumma üleandmine ja ei eksisteeri tavapärast kirjalikku laenulepingut koos tagasimaksete graafiku ja fikseeritud laenuintressiga ning kui kaebuse esitaja maksumenetluses enne kontrollakti saamist ei maininud sellise võlasuhte olemasolu, tuleb järeldada, et sellist laenu kaebuse esitaja saanud ei ole.
24. Kohus nõustub maksuhalduriga selles, et peale kontrollakti saamist oli kaebuse esitajale teada, milline summa talle maksustatavaks tuluks arvestatakse (231 000 krooni), ning kaebuse esitaja tekitas tõendid ligilähedaselt sama summa osas laenu saamiseks (12 000 eurot E. S.’ilt, mis on ca 188 000 krooni ja lisaks 48 500 krooni emalt, kokku ca 236 300 krooni). Põhimõtteliselt tunnistas ka kaebuse esitaja istungil, et tõendid laenuraha saamise kohta on summaliselt klapitatud vastavalt kontrollaktis väljatoodud maksubaasile.
25. Kohtumenetluses esitatud V.V. omakäeline võlakiri Läti äriühingult MAL Company 35 000 euro suuruse laenu saamise kohta ei pea kohus usaldusväärseks põhjusel, et kaebaja niivõrd suure summa laenamisest maksumenetluses maksuhaldurit ei teavitanud. Eesti vääringus on tegemist ca 548 000 krooniga. Sellise summa meenumine alles peale maksuotsuse tegemist on üle kümne aasta ametliku sissetulekuta olnud isiku kohta )kes enda sõnul elab kokkuhoidlikult ja teeb vaid hädapäraseid kulutusi) äärmiselt ebatõenäoline. 5 Vastupidi, kaebuse esitaja on maksumenetluses kinnitanud, et ta ei ole juriidilistelt isikutel laene võtnud. Väide, et maksumenetluses ei saanud laenulepingut esitada, kuna see oli Läti Vabariigis, ei ole usaldusväärne, kuna kaebuse esitaja isegi ei maininud maksumenetluses kontrollaktile eelnevalt selle lepingu olemasolu. Nagu kohus leidis puntkis 15, ei ole ka siinkohal tõendatud laenusumma üleandmine, ei eksisteeri kirjalikku laenulepingut koos tagasimaksete graafiku ja fikseeritud laenuintressiga ning seetõttu tuleb järeldada, et sellist laenu kaebuse esitaja saanud ei ole. Samuti on kõnekas, et maksumenetluses rääkis kaebuse esitaja hoopis Venemaalt ja Leedust sõpradelt saadud laenudest. Väide, et kaebaja ütlused on maksuhalduri juures selles osas pandud kirja ekslikult ja tegelikult mõtles ta hoopis Lätit, on kohtu hinnangul ebausutav ega saa olla põhjendatud ebapiisava keeleoskusega.
26. MKS § 94 lõike 1 kohaselt loetakse juhul, kui füüsilise isiku kulud ületavad tema tulusid ning ta ei tõenda, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või laenude arvel, tulusid ületavate kulude osa tema tuluks. Füüsilisel isikul on vajadusel kohustus tõendada enda saadud tulude allikaid ja suurust. Tallinna Ringkonnakohus on lahendites 2-3/196/05 ja 2-3/521/05 sellise metoodikaga nõustunud. Kontrollitava perioodi osas on maksuotsusega tõendatud, et kaebaja sissetulekud olid 285 383,50 krooni (162 000 AS-lt IF Kindlustus, 9000 krooni palgaraha ja 114 383.50 krooni arvelduskontole sissemaksed). Väljaminekud olid 516 383.50 krooni (autode ostuks 393 000 krooni, elamise ja olmekulud vastavalt arvelduskontole 123 383.50 krooni). Seega, väljaminekud ületasid sissetulekuid 231 000 krooni võrra.). Kulutused sõiduauto BMW ostuks summas 231 000 krooni loeti maksustatavate tulude hulka kuuluvaks, mis oleks tulnud deklareerida ja millelt tulumaks tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et maksuotsuses tehtud järeldused kaebuse esitaja maksustatava tulu osas on õiged ja kaebuse esitajale on määratud tasumiseks tulumaks õigesti. Seega puuduvad alused maksuotsuse tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib lõpetuseks, et maksuhaldur on teinud kaebuse esitaja jaoks isegi soodsad järeldused, lugedes kontrolliperioodil kaebuse esitaja kontole tehtud sularaha sissemaksed summas 114 383.50 krooni kaetuks 2000-te aastate alguses elukaaslase korteri müügist saadud rahaga.
27. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kaebuse esitajalt vastustaja kantud menetluskulude väljamõistmist. Kadriann Ikkonen kohtunik 6