3-10-176/8

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. märts 2010, Jõhvi 3-10-176 xxxx kaebus teenistusest vabastamise aluse muutmiseks ning hüvitiste väljamõistmiseks
2. märts 2010 xx xja Ida Prefektuuri esindaja xxx Resolutsioon 1.Jätta xxxx kaebus täies ulatuses rahuldamata
3. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, seega hiljemalt 15.04.
4. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 22.12.2009 andis Ida Politseiprefektuuri politseiprefekt xxx käskkirja nr 330-p (tl. 4), millega vabastas avaliku teenistuse seaduse § 65, § 112 ja § 117 lg 1 p 3, keeleseaduse § 5 lg 2, politseiteenistuse seaduse § 46 lg 2, töölepingu seaduse § 71 ning Vabariigi Valitsuse 26.06.2008 määrusele nr 105 tuginedes korrakaitseosakonna arestimajade talituse Narva arestimaja konstaabel xxx. Käskkirjas märgiti, et konstaablil puudub tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks olev C1 tasemel eesti keele oskust tõendav tunnistus. 19.01.2010 esitas xxx Viru Maakohtu vahendusel Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl. 1-3) ja palus, et tema teenistusest vabastamise alus muudetaks ning mõistetaks välja kolme kuu keskmise palga suurune hüvitis. Avaliku teenistuse seaduse § 14 tuginedes leidis ta, et ametisse 1 nimetamisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju, mis annab talle aluse nõuda teenistusest vabastamist avaliku teenistuse seaduse § 124 lg 1 alusel ühes sama seadustiku § 131 lg 3 ette nähtud kolme kuu ametipalga suuruse hüvitisega. Seda seisukohta põhjendas ta väitega, et ei osanud kõrgtasemel eesti keelt politseisse tööle asumisel ega oska tänaseni. Ida Prefektuuri kirjalikus vastuses (tl. 16-19) peeti kaebuse nõudeid põhjendamatuteks, paluti jätta need rahuldamata ning kirjeldati oma seisukohti seoses kaebuse esitaja keeleoskuse ja teenistusest vabastamise erinevate alustega. Muuhulgas märgiti ära asjaolu, et Keeleinspektsioon on teinud xxx korduvalt ettekirjutusi tasemeeksami sooritamiseks ning lisati, et tema teenistusse võtmise ajal olid riigikeele valdamise kriteeriumid määratlemata. Kohtuistungil jäid nii kaebaja kui Ida Prefektuuri esindaja oma kirjalike väidete ja taotluste juurde. xxx väitis, et vabastamine tuli talle ootamatult ning haiguse ja lühikese etteteatamise tähtaja tõttu puudus praktiliselt võimalus eksami tegemiseks. Ta leidis, et keeleoskust tuleb vaadata konkreetse töö järgi ning väitis, et tema töö seda ei nõudnud, kuna ta tegeles ainult konvoeerimise ja läbiotsimise protokollide koostamisega xxx olulisi täiendusi ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED xxx oli vaidlustatud käskkirja andmisel Ida Politseiprefektuuri konstaabel (tl. 4). Kuni 31.12.2009 kehtinud politseiteenistuse seaduse § 1 lg 2 kohaselt laienes politseiteenistusele avaliku teenistuse seadus politseiteenistuse seadusest tulenevate erisustega. Politseiteenistusest vabastamise üldist korda reguleeriv politseiteenistuse seaduse § 46 sätestas viite üksnes samas seaduses sisalduvale piirvanuse tõttu teenistusest vabastamist reguleerivale sättele ja selle, kes on pädev politseiametniku teenistusest vabastamist otsustama. Seega tuli muudel juhtudel kohaldada avaliku teenistuse seaduse neid sätteid, millised reguleerivad ametniku teenistusest vabastamist. xxx teenistusest vabastamisel on tuginetud avaliku teenistuse seaduse § 117 lg 1 p 3, milles kehtestatu näeb ette ametniku teenistusest vabastamise ametikohale mittevastavuse tõttu kui puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Politseiteenistuse seaduse § 5 lg 1 p 9 kohaselt oli konstaabel politseiametnik. Politseiametniku kohustus osata eesti keelt tuleneb politseiteenistuse seaduse § 8 lg 1, avaliku teenistuse seaduse § 14 lg 1 ning lisaks veel ka keeleseaduse § 5 lg 2, 4 ja
5. Keeleoskuse tasemed on täpsustatud viimati nimetatud sätte alusel Vabariigi Valitsuse poolt 26.06.2008 vastu võetud määruse nr 105 § 12 p
6. Varem reguleeris keeleoskuse nõudeid Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määrus nr
7. Neis õigusaktides sätestatust tuleneb, et käesoleval ajal võib politseiametnikuks olla vaid isik, kes valdab eesti keelt vähemalt C1-tasemel ning seejuures ei ole määruseseandja omistanud vähimatki tähendust konkreetsete teenistusülesannete sisule ega tegelikule keeleoskuse vajadusele. Keeleseaduse § 5’ lg 1 ja 10 kohasel hinnatakse eesti keele oskust tasemeeksamil ning eksami sooritanud isikutele väljastatakse eesti keele tasemetunnistus. Seega tuleneb eelnimetatust üheselt, et politseiteenistuse eelduseks oleval tasemel eesti keele oskamist on politseiametnikul võimalik tõendada üksnes vastava tasemetunnistusega. 04.03.2001 ja 24.08.2004 Keeleinspektsiooni keeleametnike poolt koostatud keeleoskuse kontrollaktide nr 14-1583 ja 14-1705 (tl. 20-22) kohaselt on xxx eesti keele oskus null, kuigi tema ametikohal oli nõutav kesktaseme keeleoskus. Selle või praegu kehtiva C1-taseme eesti keele tunnistuse olemasolu pole ta väitnud ega tõendanud, see tegi ta mittevastavaks mistahes politseiametniku ametikohale ja andis aluse kohaldada avaliku teenistuse seaduse § 117 lg 1 p 3 nimetatud teenistusest vabastamise alust. xxx puhul ei oma mingit tähendust asjaolu, et politseiametnikuna töötamiseks vajalikku keeleoskuse tunnistust ei olnud tal ka teenistusse võtmisel, tema teenistusest vabastamise alusena pole võimalik kohaldada avaliku teenistuse seaduse § 124 lg 1 ning talle ei saa maksta sama seaduse § 131 lg 3 alusel 2 hüvitiseks kolme kuu ametipalka. Avaliku teenistuse seadus, mille § 14 kehtestatud nõuete rikkumise tõttu xxx enda teenistusest vabastamise aluse muutmist ja sellega kaasnevat hüvitist nõuab kehtib alates 01.01.
8. Kaebaja asus kordnikuna Narva Politseiprefektuuris teenistusse 27.09.1991 (tl. 6 ja 27). Sel ajal määratles politsei isikkoosseisule esitatavad keeleoskuse nõuded politseiteenistuse seaduse § 16 lg 2, milles oli kehtestatud ainult see, et politseiametnik peab valdama riigikeelt ja olema oma teenistuskohustuste täitmisel võimeline suhtlema vastavas piirkonnas enam levinud keeles. Konkreetseid eesti keele oskuse nõudeid ei tulenenud ka sel ajal kehtinud Eesti NSV Keeleseadusest, mille muutmise ja täiendamise kohta 15.06.1994 vastu võetud seaduse kohaselt oli keeleoskusnõuete rakendamine mõnede politseiprefektuuride, sealhulgas ka Narva Politseiprefektuuri politseiametnike suhtes üldse ajatatud. Tähendust ei ole ka xxx enne teenistusest vabastamist antud hoiatuse teatavaks tegemise ajal või mistahes muudel sellega seonduvatel asjaoludel. Eelnevalt juba viidatud Keeleinspektsiooni kontrollaktidest nähtuvalt on kaebajale juba aastal 2001 tehtud ettekirjutus tasemeeksami sooritamiseks, selleks anti mitmeid tähtaegu ning viimane neist möödus 01.12.
9. Seega ei saa ta kuidagi väita, et keeleoskust tõendava tunnistuse nõudmine ja selle puudumisega kaasnev teenistusest vabastamine olid ootamatud. Eeltoodust tulenevalt on xxx politseiteenistusest vabastamine igati õiguspärane ning seetõttu jääb kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata. Kuna Ida Prefektuuri esindaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud (tl. 36), jäävad poolte võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 3