← Eesti

2-09-71496/10

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-71496 Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar
  2. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi N.B.’i hagi S.B.’i vastu elatise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Hagihind 58 725 krooni (TsMS § 129 lg 2) Menetlusosalised Hageja: N.B. (IK xxx, elukoht: xxx) Kostja: S.B. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  4. Välja mõista kostjalt S.B.’ilt elatis hageja N.B.’i kasuks laste: poja K.B.’i (IK xxx, sünd xxx), poja M.B.’i (IK xxx, sünd xxx) ja poja R.B.’i (IK xxx, sünd xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni so 2 175 krooni iga lapse kohta alates 30.12.
  5. a kuni laste täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära.
  6. Hagejale väljamakstud elatisabi osas läheb elatisabi saaja nõue üle riigile.
  7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  8. Kohtuotsus (tagaseljaotsus) kuulub viivitamatult täitmisele. Edasikaebe kord 1 Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 6 000 (kuus tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Viru Maakohtu menetluses on N.B.’i hagi S.B.’i vastu elatise nõudes.
  10. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise alaealiste laste: poegade K. (sünd xxx), R.’i (sünd xxx) ja M. (sünd xxx) ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras so kokku 6 525 krooni kuus. Lapsed on hageja ülalpidamisel ning kostja perekonda materiaalselt ei toeta.
  11. Hageja taotles kohtult menetluse ajaks seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimist. 31.12.2009 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kohustas kostjat S.B.’i tasuma hagejale N.B.’ile menetluse ajal elatusrahana alaealise laste ülalpidamiseks kokku 6 525 krooni (so 2 175 krooni iga lapse kohta) kuni kohtumenetluse lõppemiseni.
  12. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid ja kohustas kostjat kirjalikult vastama. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastamata jätmisel võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte isiklikult 07.01.
  13. a. Kostja kohtu määratud tähtajaks kirjalikku vastust ega vastuväiteid hagile ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  14. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  15. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle ning haginõue tuleb rahuldada.
  16. Hagi on õiguslikult põhjendatud perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1, § 61, § 70 lg
  17. 7.1 PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (PkS § 61 lg 2 ja 3). 2 7.2 Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PkS § 61 lg 4). Kuupalga alammäär on 4 350 krooni, elatise miinimummäär seega 2 175 krooni kuus iga lapse kohta. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist igakuiselt 6 525 krooni kolme lapse kohta (so 2 175 krooni igale lapsele). 7.3 Vastavalt PkS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi on kohtule esitatud 30.12.
  18. a ning kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 30.12.
  19. a.
  20. Kohtu 31.12.2009 määrusega kohustati menetluse ajaks S.B.’i tasuma hagejale N.B.’ile menetluse ajal elatusraha 6 525 krooni laste ülalpidamiseks alates 30.12.2009 kuni menetluse lõppemiseni. Sotsiaalkindlustusameti 27.01.2010 otsusega nr KE0117 määrati N.B.’ile elatisabi kogusummas 13 500 krooni. Ülalpidamiskohustuse võlgniku ja võlausaldaja vahelises vaidluses tehtud kohtulahend riigile läinud elatisnõude kohta kehtib ka riigi suhtes. Riigil on talle üleläinud elatisnõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevad õigused (elatisabiseaduse § 10 lg 2) Seega läheb elatisabina väljamakstu ulatuses hageja nõudeõigus ühe riigile.
  21. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus N.B.’i hagi ja mõistab kostjalt S.B.’ilt välja elatise hageja kasuks laste ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotus
  22. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.