2-09-70432/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.märts

1. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-09-70432 Kohtunik Evi Kool Tsiviilasi Kohtla- Järve Linna ( Kohtla- Järve Linnavalitsuse kaudu) avaldus A.G.`lt lapse äravõtmiseks ilma vanema õiguste äravõtmiseta ja V.G.`le eestkoste määramine. Menetlustoiming Vanema õiguste määramine lapse suhtes ja alaealisele eestkostja määramine. Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts
3. a Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Kohtla- Järve Linn Linnavalitsuse kaudu (RK 75001017; asukoht: Keskallee 19, 30395 Kohtla- Järve) esindajad Avaldaja esindaja: Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus, esindaja volikirja alusel Marika Tarum. Puudutatud isik: A.G. ( IK xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik: L.G. (IK xxx; elukoht: xxx) Puudutatud isik: V.G. Alaealise lapse esindaja: vandeadvokaat Bulattšik Eduard RESOLUTSIOON
4. Avaldus rahuldada.
5. Võtta ära A.G.`lt (IK xxx) laps V.G. (IK xxx) ilma vanema õiguste äravõtmiseta.
6. Seada eestkoste alaealise V.G. (IK xxx) üle ning määrata tema eestkostjaks L. G. (IK xxx) kuni alaealise täisealiseks saamiseni.
7. Eestkostjal L.G.l on õigus esindada alaealist V. G. eestkoste ajal. 1 EDASIKAEBE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD
8. Avaldaja esitas Viru Maakohtule avalduse A.G.lt lapse äravõtmiseks, ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja palub võtta A.G.lt ära laps V.G. ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning määrata lapsele eestkoste. Avalduse kohaselt on antud perekond Kohtla- Järve Sotsiaalhoolekandekeskuses arvel alates maist 2009 aastast. Põhjuseks on alaealise ema vägivaldsus tütre suhtes. Koolitöötajad on pannud tähele, et lapse ema ei tule toime lapse kasvatamisega, suhtub lapsesse ükskõiksuse ja põlgusega. Alaealine laps V. on kasvuraskustega ja psüühiliste häiretega. Antud asjaolust tulenevalt vajab laps erilist tähelepanu ja hoolt vanema poolt. Lapse emaga ja tema elukaaslase V. V.`ga on lastekaitse töötajate poolt läbi viidud vestlused, mille tulemusel selgus, et ema töö ajal lapse kasvatamisega tegeleb elukaaslane, kes on töötu. Vestluses selgus, et vägivald lapse suhtes on loomulik kasvatusviis nende peres.A.G. loobus oma tütrest põhjusel, et ta ei tule toime lapse kasvatamisega, samuti ei ole huvitatud alaealisest lapsest ja ka tema kasvatamisest. 2009 aasta augusti kuust lapse V. kasvatamise ja ülalpidamisega tegeleb tema vanaema L. G.. V.l on head suhted oma vanaemaga ja ta soovib, et vanaema oleks määratud tema eeskostjaks. L. G.l on töökoht, tervislik seisud lubab olla alaealisele eestkostjaks ning elamistingimused alaealise lapse kasvatamiseks on head.
9. Avaldaja palub lapse huvidest lähtudes võtta A.G.lt ära laps V.G., ilma vanema õiguste äravõtmiseta ning määrata alaealisele V.G. eestkostjaks tema vanaema L. G..
10. Kohus määras 11.01.
11. a alaealisele lapsele V.G.`le õigusabi osutaja riigi arvel. KOHTUISTUNG
12. Kohtuistungil palus avaldaja esindaja avaldus rahuldada ning A.G.lt ära võtta alaealine tütar V.G., ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Avaldaja esindaja M. T. märkis, et lapse emaga on võetud ühendust, kes vastas, et tema on oma seisukoha öelnud ja ta ei muuda seda. Lapse emal ei ole ematundeid lapse V. suhtes. Laps elab vanaema juures. Laps käib erakoolis, mis asub lapse elukoha lähedal. Vägivald lapse suhtes toimus ema elukaaslase poolt, laps sai psühholoogilise trauma. Vanaema on pöördunud lapsega spetsialistide poole, et laps saaks vajalikku ravi, et laps saaks psühholoogilisest ebastabiilsusest jagu. Puudutatud isik A.G. selgitas kohtule ta on nõus, et laps elab vanaema juures. Leiab, et tal ei ole lapsega häid suhteid ja lapsele on parem, kui ta elab koos vanaemaga. Leiab, et vanemat tütart saigi ainult karistamisega kasvatada. Puudutatud isik L. G. seletustest kohtuistungil järeldub, et lapse ema on liigselt oma elukaaslase mõju all, laps visati kodunt välja ilma põhjuseta, ema elukaaslane on olnud lapse 2 suhtes vägivaldne, praegu on lapse psüühiline seisund stabiliseerunud, kuid laps on mures oma noorema õe pärast ja kardab, et ema elukaaslane peksab ka õde.
13. Alaealise lapse esindaja selgitas kohtule, et vestles lapsega ja vestlusest lapsega selgus, et laps armastab nii ema kui vanaema, aga soovib elada ikkagi vanaema juures. V. soovib oma õega kohtuda. Lapse esindaja on seisukohal, et lapse huvides tuleks laps jätta vanaema juurde elama ning vanaema tuleks määrata lapse eestkostjaks. Avaldaja esindaja ja alaealise lapse esindaja olid seisukohal, et arvestades lapse psüühilist seisundit, ei ole kohtul vaja last ära kuulata, et mitte last rohkem traumeerida. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära avaldaja, alaealise lapse ema ja alaealise esindaja seisukohad, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele.
15. Kohus tuvastas, et V.G. on sündinud 20.oktoobril
16. a (tl 4), lapse ema on A.G., laps on sündinud vallaslapsena. Perekonnaseaduse (PkS) § 53 lg 1 kohaselt, ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Lastekaitse seadus ( LaKS) § 10 kohaselt, on lapsel võrdne õigus saada abi ja hooldust. Käesolevas kohtuasjas on tõendamist leidnud, et A.G. ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja lapse eest hoolitsemisel. Tõendatud on ka see, et lapse V.G. suhtes on kasutatud vägivalda ( tl 5), laps on ilma jäänud vanemlikust hoolest. Psühholoogi arvamuse kohaselt, lapse ema ei usu võimalusse tema ja tütre V. suhte paranemisse ja lapse ema ei soovi võtta tütart tagasi enda perekonda. A.G. sõnade kohaselt, rahuldab teda praegune olukord, kus laps elab vanaema juures. Lapse ema oma käitumisega tekitab oma tütrele psühholoogilisi kannatusi. Lähtudes lapse huvidest anda lapse kasvatamise õigused L. G.ale ( tl 18-19). PkS § 92 lg 1 ja 2 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks; eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud. L. G. on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnistanud ka istungil, et ta on nõus tema määramisega V.G.le eeskostjaks. ( tl 20) Kohus ei ole tuvastanud PkS §-s 96 sätestatud asjaolud, mis takistaksid L. G.l alaealisele eestkostjaks. olemast Kohtla- Järve Linnavalitsus leiab, et A.G. ei tule toime lapse kasvatamisega ning suuteline oma lapse eest hoolitsema, teda kasvatama ja talle haridust andma, ning A.G.lt lapse äravõtmine vanema õiguste äravõtmiseta on õigustatud. Lapse ema ei soovigi lapsega suhelda. Alaealise esindaja arvamuse kohaselt on avalduse rahuldamine põhjendatud ja lapse huvides. 3 Kohus leiab, et arvestades A.G. huvi puudumist lapse kasvatamise suhtes ja seda, et ta on jätnud lapse ilma vanemliku hooleta ning lähtudes lapse huvidest, on põhjendatud lapse äravõtmine ilma vanema õiguste äravõtmiseta. Kohus leiab, et põhjendatud on taotlus lapse eestkostjaks lapse vanaema L. G. määramist. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes PkS § 53 lg1, 92, § 95, § 97, § 98, § 99 ning TsMS § 554, § 557, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse Vastavalt PkS § 53 lg 4 lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda (kui lapsevanem oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita). Evi Kool Kohtunik 4