6, § 633 lg.7). I. Asjaolud, hageja nõue, nõue, kostja kostja kirjalik vastus. Hagiavalduse kohaselt poolte abielu sõlmiti xxxx.a. ja lahutati xxxx.a. Poolte kooselust on xxxx.a. sündinud tütar V K, kes elab hageja juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja 1 materiaalselt last ei toeta. Hageja palub kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuise elatusrahana 3 000 krooni. Kostja kohtule 21.10.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses leiab, et laps ei pruugi olla tema laps, sest enne abiellumist elas hageja teise noormehega ja hageja on ka ise seadnud kahtluse alla asjaolu, et kostja võiks olla lapse isa. Kostja leiab, et kui tema ei ole lapse isa, siis ei pea ta ka elatusraha maksma. Hageja ei ole ka tõendanud ega põhistanud 3 000 krooni nõuet. Hageja saab riigilt lapse ülalpidamiseks mitmeid toetusi, lisaks vanemapalka miinimumpalga suuruses summas, mistõttu 3 000 kroonine elatis aastasele lapsele on põhjendamatu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. II. II. Asja kohtulik arutelu. Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ja elatis kostjalt välja mõista, sest kostja sissetulek võimaldab last ülal pidada. Kostja pole oma kohustust last ülal pidada täitnud. Hageja sissetuleku moodustab vanemahüvitis 5 212 krooni, millele lisandub töötasu keskmiselt 6 175 krooni ja peretoetus 600 krooni. Vanemahüvitist saab hageja kuni juunikuuni. Hagejal on ülal pidada veel teinegi laps ja võetud on rahalisi kohustusi. Hagejal on tekkinud ka kommunaalkulude võlgnevus 10 000 krooni, mida pole võimalik tervikuna hüvitada, sest hageja majanduslik olukord seda ei võimalda. Hageja jääb oma nõude juurde, vähendab nõutavat elatusraha 2 500 kroonile, palub hagi rahuldada ja kostjalt elatis välja mõista 2 500 krooni kuus, sest lapse isa peab aitama last ülal pidada. Kostja kohtuistungil kinnitab, et pole septembrist 2009.a. elatist maksnud. Kostja nõutava elatusrahaga nõus ei ole, leiab, et suudaks maksta 1 000 kuni 1 500 krooni, sest rohkem välja ei tule. Kiirlaene on vaja pidevalt võtta, sest muidu ei tule rahaliselt välja. Kohustused on pankadele ja üle neljasaja krooni kuus telefoni eest Tele 2-le. Kostja seletab, et elukaaslane ei tööta ja ta peab aitama ülal pidada ka teda ja elukaaslase kahte last. Kostja pole nõus ka 2 500 krooniga ja lubab otsuse kaevata, kui kohus selle summa välja mõistab. III III. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles pooled ära kuulanud ja hinnanud esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud rahuldada. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Vastavalt PKS §-le 60 lasub laste ülalpidamise kohustus mõlemal vanemal. Kui vanem oma kohustust ei täida, siis sama seaduse § 61 alusel mõistab kohus sellelt vanemalt lapsele elatise välja nõude esitanud vanema kasuks. Seega sätestab seadus lapse ülalpidamise kohustuse lapse vanematele. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse lapse ülalpidamiseks vanemale väljamõistetav elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega eeldab asja lahendamine vajadust teha kindlaks lapse mõistlikud vajadused, arvestada kulutuste suurust ja poolte varalist seisundit ning lähtuvalt sellest otsustada, missuguses ulatuses on kostja kohustatud neid kulutusi kandma. Hageja on nõude esitanud elatise väljamõistmiseks igakuise elatusrahana 3 000 krooni kuus, kuid seda summat kohtuistungil vähendanud summale 2 500 krooni, mis on kokkuvõttes hinnatav seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäärale koos tulumaksuga. PKS § 61 lg. 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Asja arutamise ajal on kuupalga alammäär 4 350 krooni ja pool sellest 2 175 krooni. Hageja palub välja mõista elatis igakuise elatusrahana 2 500 krooni, mis on kooskõlas seaduses sätestatud määraga ning hõlmab ka arvestatava tulumaksu. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei pea hageja, kes soovib elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses, tõendama seda, et see summa on lapse vajadusi arvestades põhjendatud, ega ole vajalik, et hageja tõendaks selles summas kulutuste tegemist. Hageja on esitanud oma sissetulekud ja väljaminekud, s.h. lapse vajadused. Kostja neid vaidlustanud pole, kuid nõutava elatusrahaga nõus ei ole. Kostja on leidnud, et nõutav summa on liialt suur, see võiks olla 1 000 – 1 500 krooni. 2 PKS § 61 lg. 5 annab kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud määrast juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 61 lg. 6 lubab kohtul jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla viidatud suuruse või ka elatise maksmise lõpetada, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Selliseid asjaolusid ei tuvastatud. Hageja ja kostja rahalised sissetulekud on pea samased, kuid hagejal on ülal pidada kaks alaealist last. Kostjal rohkem ülalpeetavaid pole. Kostja töötab ja tema töötasu on keskmiselt 12 500 krooni kuus. Seega on kostja ainuüksi oma töötasust lähtuvalt võimeline aitama oma last ülal pidada ja maksma elatist igakuise elatusrahana 2 500 krooni kuus ning seda ka juhul, kui tema igakuised rahalised kohustused on näiteks keskmiselt 3 000 – 5 000 krooni. Vastavalt
§-le 230 peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kostja pole oma vastuväiteid põhistanud ega tõendanud. Riigikohus on oma lahendis 2-2-1-66-08 selgitanud, et kohus saab elatise maksmiseks kohustatud vanema vastavat väidet arvestada elatise suuruse kindlaksmääramisel üksnes siis, kui vanem neid asjaolusid tõendab. Kohus andis kostjale aega oma varalise olukorra tõendamiseks. Kostja on esitanud tõenditena laenulepingud ja pangakonto väljavõtted, millest nähtuvad nii kostja töötasu laekumine kui ka rahaliste kohustuste katmine, aga samuti asjaolu, et kostja on võtnud kiirlaene, kuigi töötasu annaks võimaluse elada ka ilma lisakulutusi toovate kiirlaenude võtmiseta. Kostja on rahalisi kohustusi võtnud ka pärast seda, kui kooselu hagejaga on lõppenud, hagi on kohtusse esitatud ja kui kostjale oli teada, et tal on kohustus pidada ülal ka oma alaealist last. Lapsevanema kohustus on oma elu korraldada selliselt, et ta suudaks oma lapsi ülal pidada. Kostja vastuväide, et ta pole hagiga nõus, kuna tal on kahtlus, et laps ei ole tema oma, ei ole asjakohane. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-93-08 selgitanud, et „lapse vanemana sünniakti kantud isik peab andma lapsele ülapidamist ka aja jooksul, millal menetletakse tema hagi vanema kande ebaõigeks tunnistamiseks. Järelikult võib teine vanem nõuda elatist lapsele kohtu kaudu ka aja eest, millal menetletakse vanema kande ebaõigeks tunnistamise hagi. Vanema kande ebaõigeks tunnistamise korral lõppeb küll kostja kohustus maksta lapsele elatist, kuid tal ei ole õigust tagasi nõuda makstud elatist. Vt. ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-2-07“. Kostja on küll esitanud vastuhagi lapse sünniakti isa kohta tehtud kande ebaõigeks tunnistamiseks, kuid pole soovinud hagi edasi menetleda. Samas võivad pooled alati kohtuväliselt ekspertiisimenetluse läbida, et lapse põlvnemine tuvastada. Õige on hageja väide, et see asjaolu, et kostja on võtnud endale kohustuse ülal pidama ka uut elukaaslast ja selle lapsi, ei ole antud asjas oluline. Seega, hinnates tuvastatud asjaolusid, kohus leidis, et puuduvad asjaolud, mis takistaksid hagi rahuldada. Vastavalt PKS §-le 70 kuulub elatis väljamõistmisele alates elatise nõudes hagi esitamise päevast, mis antud juhul on 11.09.2009.a.
1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus juhindus PKS §-de 60, 61, 70,
§-de 164, 230, 441-442, 632 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Sirja Tooming Ärakiri õige 3 Nooremreferent Merle Kaegas Kohtuotsus jõustus 20.aprillil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.