← Eesti

3-08-2504/64

Obsah (5)§ 35§ 41§ 46§ 37§ 40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 29. detsember 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-25

) § 46 lg 1 p-dele 1 ja 2, otsustas Tallinna Transpordiamet taksoveoloa ja taksoveo sõidukikaardi tühistada. 3-08-2504 A. Aljošin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Transpordiameti 03.11.2008 otsuse nr 2-3/08/1010 tühistamiseks. Vastustajal olid tegevusloa väljastamisel olemas kõik vajalikud andmed ning rikkumiste olemasolu ei takistanud tal väljastamast kaebajale taksoveoluba ja sõidukikaarti. Järelikult olid nimetatud haldusaktide väljastamine ja haldusaktid ise õiguspärased. Kaebaja ei ole toime pannud uusi väärtegusid. Õiguslikud ja faktilised asjaolud tema liiklusalaste rikkumiste toimepanemise osas ei ole taksoveoloa ja sõidukikaardi väljaandmise ning nende kehtetuks tunnistamise vahepeal muutunud. Otsuses ei ole välja toodud teisi põhjuseid peale 31.03.2008 määratud ja 24.04.2008 jõustunud karistuse. Vastustajal puudusid olulised põhjused haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Kuna taksoveoluba ja sõidukikaart olid väljastatud õiguspäraselt, pidi nende kehtetuks tunnistamiseks esinema vähemalt üks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg-s 2 loetelud tingimustest, mida aga ei esinenud. Haldusakti kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima. Vastustaja ei ole kaebaja usaldusega arvestanud. Kaebaja on seoses taksojuhi ametiga muutnud oma elukorraldust ning taksoteenuse osutamine on tema ainus sissetulek. Puudub avalik huvi, mis tingiks kaebajale väljastatud lubade kehtetuks tunnistamise 5 kuud hiljem. Tallinna Transpordiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Tallinna Halduskohus jättis 07.04.2009 otsusega kaebuse rahuldamata.

§ 35

lg 1, lg 43, lg 44 ja § 37 p 2 kohaselt peab tegevusloa taotleja või omanik vastama hea maine nõudele, mis mh eeldab, et isikut ei ole viimase 3 aasta jooksul karistatud liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine.

§ 35

lg 6 võimaldab tegevusloa andjal kontrollida loa omaniku nõuetele vastavust ka pärast loa väljastamist. Puudub vaidlus, et kaebajat on 24.04.2008 karistatud LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Seega ei vastanud kaebaja loa väljaandmise ajal hea maine nõudele. Sellele nõudele mittevastamine on

§ 41lg 1 kohaselt tegevusloa andmisest keeldumise aluseks.

Tegemist ei olnud andmise hetkel õiguspäraste haldusaktidega.

§ 35

ja § 41 lg 1 ei anna haldusorganile kaalutlusõigust, vaid nende järgi tulnuks kaebajale loa andmisest igal juhul keelduda.

§ 46

lg 1 sätestab haldusorgani kaalutlusõiguse tegevusloa ja sõidukikaardi peatamiseks või nende kehtetuks tunnistamiseks, sealjuures tuleb arvestada HMS § 64 lg-s 3 loetletud asjaoludega ning HMS § 67 lg 1 kohaselt ka isiku usaldusega haldusakti kehtima jäämise suhtes. Kaebaja väited, et ta on teinud kulutusi taksoteenuse osutamiseks, varustades sõiduki vajalike seadmetega ning hooldades sõidukit, mille amortisatsioon on tavapärasest suurem, ei ole hinnatavad sellise elukorralduse muutmisena, mis HMS § 67 lg 2 kohaselt välistab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistamise. Lisaks pidi kaebaja need kulutused tegema juba varem, sest talle ei väljastatud taksoveoluba esmakordselt, vaid tal oli ka varem taksoveoluba, mille kehtivus lõppes 04.06.2008. Tegevusloa ja sõidukikaardi kehtetuks tunnistamiseks oli ülekaalukas avalik huvi. Ühistranspordivahend takso on liikluses suurema ohu allikaks ning kaebaja on liikluseeskirju rikkunud kiiruse ületamisega, mis omakorda on põhiliseks liiklusohuks. Kiiruse ületamised on tihti liiklusavariide põhjuseks ning liiklusavariides on inimesed saanud kannatada ja kaotanud elu. Juhtimisõiguse äravõtmise eesmärk on liikluskorra kaitse. Avalikuks huviks on samuti vältida

§ 37

p-s 2 sätestatud hea maine nõudele mittevastava taksojuhi poolt pakutava teenuse kasutamisega isikutele kaasnevat potentsiaalset ohtu elule ja tervisele. Kaalutlusõigust on teostatud eesmärgipäraselt. Taksoveoloa taotlejale ja omanikule esitatud nõuded, sh hea maine nõue, millele vastavust on tegevusloa andjal õigus kontrollida vajadusel tegevusloa kehtivusaja jooksul ning alates 10.01.2009 jõustunud

§ 35

lg 7 kohaselt, mis kohustab tegevusloa andjat kontrollima karistusregistrist loa omaniku vastavust

§ 35lg 43 ja § 37 nõuetele vähemalt kord aastas, viita2

(6)3-08-2504 vad sellele, et taksoveoloa omanik peab olema usaldusväärne ning tegevusloa andjal tuleb läbi nõuetekohase loamenetluse tagada taksoteenuse kasutajate kaitse mitteusaldusväärsete taksoteenuse osutajate eest. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES A. Aljošin palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega tema kaebus rahuldada. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et vastustajal puudub kaalutlusõigus otsustamaks sõidukikaardi ja taksoveoloa väljastamise üle isikule, kes ei vasta

§ 35nõuetele.

Selline kaalutlusõigus tuleneb

§ 41lg 1 p-dest 2 ja 3.

Vastustaja viidatud

§ 35

lg 43 ei räägi midagi loa taotleja liiklusalastest rikkumistest ja nende seosest tegevusloa taotleja hea mainega. Vastustaja ei ole tõendanud oma väidet, et kaebajale väljastati sõidukikaart ja tegevusluba menetlusliku vea tõttu, st et taotlust menetlenud ametiisik ei kontrollinud kaebaja karistusandmeid. Vastustaja ei ole esitanud ühtki tõendit selle kohta, et vaidlusaluse juhtumi osas oleks toimunud näiteks teenistuslik juurdlus või määratud eksinud ametnikule distsiplinaarkaristus. Samuti ei ole vastustaja taotlenud kõnealuse isiku ülekuulamist kohtus. Seetõttu tuleb lähtuda eeldusest, et kaebajale on väljastatud õiguspärane, kaalutlusõiguse alusel antud tegevusluba ja sõidukikaart. Haldusakti õiguspärasust tuleb eeldada kuni vastupidise tõendamiseni. Tõendamiskoormis lasub haldusorganil. Karistusregistrist andmete kontrollimine on

§ 40

lg-te 1 ja 3 kohaselt loa menetleja obligatoorseks kohustuseks, mistõttu ei ole usutav, et kaebaja puhul jäi see kohustus täitmata. Samuti on oluline, et kaebajale määratud karistus jõustus 24.04.2008 ning juhtimisõigus taastus 24.06.2008. Kaebajale väljastatud sõidukikaart ja taksoveoluba hakkasid kehtima alates 27.06.2008, st pärast juhtimisõiguse taastumist. Seega on usutav, et lube menetlenud ametnik teadis kaebaja juhtimisõiguse piirangu olemasolust. Kaebaja esitas oma karistusi puudutavad andmed ise vastustajale ning kehtiva karistuse olemasolu oli luba menetlenud ametniku ja kaebaja vahel otseselt ka jutuks. Kaebaja ei vastuta ametnike tehtud vigade eest. HMS § 56 lg 4 kohaselt ei ole haldusakti andmise faktilist alust vaja haldusaktis põhjendada, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piiratud. Käesoleval juhul rahuldati kaebaja taotlus tegevusloa ja sõidukikaardi väljastamiseks. Haldusakt ei piiranud kolmandate isikute õigusi ega vabadusi. Seega ei pidanud vaidlusalused haldusaktid olema kirjalikult põhjendatud ning vastustaja väide haldusaktides põhjenduste puudumisele ei ole asjakohane. HMS § 66 lg 2 p 2 ei ole käesoleval juhul kohaldatav. Haldusaktide andmise ja nende kehtetuks tunnistamise vahele jääval ajal ei muutunud ükski faktiline asjaolu, samuti ei ole muutunud õigusnorm. Samas nõuab HMS § 66 lg 2 p 2 eelnimetatud asjaoludega koos ka ülekaaluka avaliku huvi esinemist. Seega peavad üheaegselt esinema vähemalt kaks järgmist tingimust koos – faktiliste asjaolude ja/või õigusnormi muutumine ja ülekaalukas avalik huvi haldusakti kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja ei ole tõendanud eelnimetatud asjaolude koos esinemist. Seega puudus vastustajal HMS-st tulenev õigus kaebajale juba väljastatud lubade kehtetuks tunnistamiseks hiljem ning vastustaja viide avalikule huvile ei ole vaidlusaluste haldusaktide kehtetuks tunnistamise kontekstis asjakohane. Kaebajale ei ole käesolevaks ajaks lisandunud ühtki liiklusrikkumist, mistõttu ei kujuta ta endast ka „ülisuurt“ ohtu ümbritsevale liiklusele. Tallinna Transpordiamet palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kohtutoimikus sisalduvatest karistusregistri andmetest nähtub, et kaebajat on karistatud liiklusrikkumiste eest aastatel 2002-2008 igal aastal, seega on tegemist sariliiklusrikkujaga, kellele karistused ei avalda mingit kasvatuslikku mõju. Järelikult ei ole võimalik sellisel ühistranspordiju3

(6)3-08-2504 hil liikluses kaasliiklejaid ohustamata taksoteenust osutada. Antud juhul kaalub ülekaalukas avalik huvi – oht teenuse tarbijate ja teiste liiklejate elule ja tervisele – üle erahuvi.

§ 35lg 43 kohaselt peab loa omanik vastama hea maine nõudele.

See säte ei sisalda kaalutlusõigust. Vastustaja ei ole väitnud, et karistusregistrist jäeti andmed kontrollimata, vaid et tegemist oli hooletusveaga andmete kontrollimisel. Mingil põhjusel jättis katseajal olev töötaja kaebaja karistusandmed tähelepanuta. Seeläbi osutus võimalikus tegevusloa väljastamine isikule, kellel esinesid tõsised LS rikkumised. Vastustaja senise praktika kohaselt ei ole ühelegi sellise rikkumisega isikule tegevusluba väljastatud. Antud juhul ei saa rääkida kaalutletud otsusest, kuna ametnik ei teinud otsust, millest oleks nähtunud põhjendused, miks kehtiva karistusega isikule tegevusluba väljastatakse. Ainuüksi loa väljastamise akt ei saa olla kaalutletud õiguspärase otsuse tegemise aluseks. Tegevusloa väljastamisel polnud tegemist pelgalt vormiveaga, vaid olulise ja sisulise haldusmenetlusnormide rikkumisega, haldusakti täieliku motiveerimata jätmisega, mis mõjutas asja sisulist otsustamist. Seega tuli tegevusluba tühistada. Vastustaja õigus kontrollida tegevusloa kehtivusaja jooksul tegevusloa omaniku vastavust

§ 35

nõuetele tuleneb

§ 35lg-st 6.

Tegevusloal ja sõidukikaardil olevate kuupäevade erinevus on täiesti tavapärane ja need kuupäevad ongi erinevad. Väljastamise kuupäev näitab, millal dokument arvutist välja trükitakse, ja kehtivuse kuupäev näitab, millal ameti juhataja dokumendi allkirjastas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Käesoleval juhul on vaidlus selles, kas kaebajale väljastatud tegevusluba saab tunnistada kehtetuks seetõttu, et vastustaja avastab, et tegevusloa väljastamise ajal ei vastanud kaebaja loa taotlejale esitatud nõuetele ja seetõttu olnuks vastustaja õigustatud luba mitte väljastama. Vaidlust ei ole selles, et tegevusloa kehtivuse ajal ei ole faktilised asjaolud kaebaja osas muutunud, st ta ei ole pannud toime uusi liiklusrikkumisi, samuti ei ole muutunud õiguslik regulatsioon. Seetõttu ei kuulu käesoleval juhul kohaldamisele halduskohtu viidatud

§ 46

lg 1, sest selle sätte eesmärgiks on anda tegevusloa väljastajale võimalus tunnistada tegevusluba kehtetuks juhul, kus tegevusloa omanik on pärast tegevusloa väljastamist rikkunud oma ametitegevuses talle esitatud nõudeid, mh liikluseeskirju. Vaidluse lahendus oleneb antud juhul sellest, kas kaebajale väljastatud tegevusluba oli väljastamise ajal õiguspärane või õigusvastane. Kui tegemist on õiguspärase haldusaktiga, puudus vastustajal HMS § 66 lg-st 2 tulenev alus tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks.

§ 41

lg 1 p 2 kohaselt võib tegevusloa andja keelduda loa andmisest, kui loa taotleja ei vasta §-ga 35 kehtestatud nõuetele.

§ 35lg 43 järgi peab tegevusloa taotleja või selle omanik vastama hea maine nõudele.

Sama paragrahvi lg 44 peetakse füüsilisest isikust tegevusloa taotleja või selle omaniku mainet heaks, kui ta lisaks lg-s 43 sätestatule vastab §-ga 37 sätestatud nõuetele.

§ 37

p 2 kohaselt peetakse vedude eest vastutava isiku mainet heaks, kui teda ei ole viimase kolme aasta jooksul karistatud liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine. Ka

§ 35

lg 43 teeb viite §-le 37, seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et vastustaja viidatud

§ 35

lg 43 ei räägi midagi loa taotleja liiklusalastest rikkumistest ja nende seosest tegevusloa taotleja hea mainega. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat karistati 24.04.2008 LS § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et

§ 41

lg 1 ei anna haldusorganile kaalutlusõigust ja haldusorganil tulnuks kaebaja mittevastavuse korral §-s 35 kehtestatud nõuetele loa andmisest keelduda ning et väljastatud luba oli seetõttu õigusvastane. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi kaebaja mittevastavus

§-s 35 toodud nõuetele ei anna alust pidada talle väljastatud tegevusluba õigusvastaseks.

§ 41lg 1 p 2 sõnastusest 4

(6)3-08-2504 nähtub, et see ei kohusta tegevusloa andjat keelduma taotlejale loa andmisest, vaid ta võib loa taotleja mittevastavuse korral esitatud nõuetele otsustada loa mitteandmise üle. Seega tulnuks vastustajal teostada diskretsiooni ja kaaluda, kas tegevusloa väljastamine või sellest keeldumine on sellel konkreetsel juhul õiguspärane, proportsionaalne ning kooskõlas avalike ja kaebaja huvidega. Vastustaja väidab, et sellist kaalumist ei teostatud, kuna tegevusloa taotlust menetlenud ametnik jättis kaebaja karistusandmed tähelepanuta. Tegemist oli katseajal oleva ametnikuga, kes eksis ametikohustuste täitmisel. Senise praktika kohaselt ei ole vastustaja ühelegi sellise rikkumisega isikule tegevusluba väljastanud. Kehtetuks tunnistatud otsusest ei nähtunud, miks otsustati kehtiva karistusega isikule tegevusluba väljastada. Kohtul puudub antud juhul alus kahelda vastustaja sellekohaste väidete tõelevastavuses. Tegevusloa väljastajaks oli vastustaja, kes peaks seega teadma, kas ta teostas tegevusloa väljastamisel kaalumist või mitte. Kuivõrd kaalutlusvigade puudumine on HMS § 54 kohaselt haldusakti õiguspärasuse eelduseks, siis on kaebajale väljastatud haldusaktid õigusvastased. Ringkonnakohtu arvates ei tõenda kaebajale 19.06.2008 väljastatud sõidukikaardi ja taksoveoloa kehtima hakkamine alates 27.06.2008 seda, et vastustaja sidus tegevusloa kehtima hakkamise teadlikult kaebaja juhtimisõiguse taastumisega 24.06.2008. Teede- ja sideministri 03.07.2000 määruse nr 57 "Ühistranspordiloa, taksoveoloa, sõidukikaardi ja bussiliini loa vormide kinnitamine" lisa 2 "Taksoveoluba" ja lisa 5 "Sõidukikaart taksoveoks" kohaselt tuleb taksoveoloal ja sõidukikaardil märkida eraldi nii loa väljaandmise aeg kui ka kehtivuse algus- ja lõppkuupäev. Arvestades haldusorgani hierarhilist ülesehitust, tööülesannete jaotust ja asjaajamiskorraldust, kus dokumentide ettevalmistamise ja läbivaatamisega tegeleb üks ametnik ja tegevusloa väljastab teine, ametiasutuse juht, võibki juhtuda, et need kaks kuupäeva, loa väljaandmise aeg ja loa kehtima hakkamise aeg, erinevad teineteisest. Kuna kaebajale väljastatud tegevusluba oli õigusvastane, siis oli vastustajal tulenevalt HMS § 66 lg-st 1 õigus see kehtetuks tunnistada. HMS § 66 lg 1 kohaselt võib õigusvastase haldusakti, arvestades §-s 67 sätestatut, isiku kahjuks kehtetuks tunnistada nii edasiulatuvalt kui ka tagasiulatuvalt, kui seadus ei sätesta teisiti. HMS § 64 lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. HMS § 64 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel arvestada haldusakti andmise ja haldusakti kehtetuks tunnistamise tagajärgi isikule, haldusakti andmise menetluse põhjalikkust, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ning nende seost isiku osalemisega haldusakti andmise menetluses ja isiku muu tegevusega, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. HMS § 67 lg 1 kohaselt arvestab haldusorgan isiku kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamist otsustades ka isiku usaldust, et haldusakt jääb kehtima, avalikku huvi ja haldusaktiga koormatud isiku huvi, et haldusakt tunnistataks kehtetuks. HMS § 56 lg 3 järgi tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud Tallinna Transpordiameti 03.11.2008 otsusest nr 2-3/08/1010 „Taksoveoloa ja sõidukikaardi tühistamine“ ega Tallinna Transpordiameti taksokomisjoni 30.10.2008 otsusest „Taksoveo peatamise akt“ nende andmise aluseks olnud kaalutlusi. Mõlemas on viidatud Põhja Politseiprefektuuri poolt 24.04.2008 kaebajale määratud karistusele,

§ 35

lg-st 44 ja § 37 p-st 6 (viimase puhul on tegemist vale viitega) tulenevale tegevusloa omaniku heale mainele ning haldusorgani õigusele tunnistada

§ 46lg 1 p-de 1 ja 2 alusel juba väljastatud haldusakt teatud juhtudel kehtetuks.

Kuid neis ei ole selgitatud haldusaktide väljaandmise asjaolusid, kaalutud kaebaja erahuve võrreldes avalike huvidega, arvestatud haldusaktide kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale ega arvestatud tema usaldusega, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust ega muid asjaolusid. Selgitused katseajaga teenistuses olnud ametniku eksimusest tee5

(6)3-08-2504 nistuskohustuste täitmisel ning ülekaalukast avalikust huvist on välja toodud alles halduskohtus toimunud istungil. Samas ei võimalda HMS § 58 nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul arutati kaebajale väljastatud taksoveoloa ja sõidukikaardi kehtetuks tunnistamist taksokomisjoni 30.10.2008 istungil, kus ka kaebajal oli võimalus osaleda. Tal oli võimalik tutvuda haldusorgani motiividega, ta kuulati ära ja ta sai kaitsta oma seisukohti. Seetõttu ei olnud taksoveoloa ja sõidukikaardi kehtetuks tunnistamise asjaolud ja põhjendused kaebajale üllatuslikud. Haldusaktis kaalutluste äratoomata jätmine on antud juhul vorminõude rikkumine, mis ei mõjutanud asja otsustamist ega ole seetõttu aluseks haldusakti tühistamisele. Vastustaja on käesoleval juhul õigesti pidanud avalikku huvi liiklusohutuse ning liiklusreeglitest kinnipidavate usaldusväärsete taksojuhtide vastu kaalukamaks kaebaja erahuvist taksojuhi ameti pidamise vastu. Kohtutoimikus olevast Politseiameti karistusregistri 05.12.2008 teatisest nr PA3.5-14.11/3617 (tl 12-13) nähtub, et kaebajat on karistatud alates 2002. aastast kaheksal korral, kahel viimasel korral LS § 7422 lg 2 alusel lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 km tunnis rahatrahvi ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks. Karistusregistri teatis ja kaebajale määratud karistused näitavad, et kaebaja puhul on tegemist korduva liiklusrikkujaga, kellele vaid rahatrahvi määramist ei peetud enam efektiivseks karistuseks ning seetõttu määrati rahatrahv koos juhtimisõiguse äravõtmisega. Liiklusreegleid sageli ja hoolimatult rikkuvat isikut ei saa pidada taksoteenust kasutavatele klientidele ohutuks teenindajaks. Kaebajat ei ole pandud vastutama ametnike tehtud vigade eest. Kui kaebaja leiab, et ta on kandnud varalist kahju seoses usaldusega talle väljastatud tegevusloa kehtimajäämisse, tuleneb talle HMS § 67 lg-st 3 õigus esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõue. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et vaidlustatud Tallinna Transpordiameti otsus oli õiguspärane ja halduskohtu otsus lõppjärelduses õige, seetõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole käesoleval juhul taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.