) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt
§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094, mõlemal juhul viitenumber
§-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kohutul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Kostja juriidilisel aadressil saadetud menetlusdokumendid tagastati märkega „firma ei asu antud aadressil“. Menetlusdokumente ei õnnestunud kätte toimetada ka kostja juhatuse liikme teadaoleval elukoha aadressil. 25.11.2009. a esitas hageja taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamiseks. Kohus rahuldas taotluse ja otsustas 25.11.2009.a määrusega toimetada kostjale hagimaterjalid kätte avalikult vastava teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 25.11.2009.a.
detsembril 2009.a. Kostjat hoiatati
Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. 10.02.2009.a. esitas hageja esindaja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks
Kohtu põhjendused Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine
lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hageja müüs kostjale kaupu (t lk 12-18). Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt müügilepingutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei täitnud müügilepingutest tulenevat maksekohustust nõuetekohaselt ja jättis hagejale kauba eest tasumata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse 2 2-09-11441 täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on sõlminud koostöölepingu (t lk 19-21), mille punktis 4.2. on kokku lepitud, et maksetähtaegadest mittekinnipidamise korral on müüjal õigus nõuda viivist 0,5 % päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudelt.
sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtul on võimalik välja arvestada viivis kohtuotsuse tegemise aja, s.o 17.02.2010. a seisuga. Viivise arvestus on alljärgnev: Arve nr Põhivõlg Viivisemäär Maksetähtaeg Viivitatud Viivis päevade arv päevas 2118-2L1/8 30 745 krooni 153.74 02.01.2009 411 63 181,00 krooni 2214-2L1/8 24 920 krooni 124.60 23.01.2009 390 48 594,00 krooni 1035-4L1/8 22 115 krooni 110.55 16.02.2009 366 40 470,45 krooni 2161-2L1/8 9 339 krooni 46.70 10.01.2009 403 18 818,08 krooni 2215 -2L1/8 5 890 krooni 29.45 25.01.2009 388 11 426,60 krooni 2162- 2L1/8 5 890 krooni 29.45 25.01.2009 388 11 426,60 krooni 2281 – 2L1/8 7 344 krooni 36.70 06.02.2009 376 13 806,70 krooni 45-2L1/9 7 641 krooni 38.20 28.02.2009 354 13 524,55 krooni 42-2L1/9 3 352 krooni 16.75 28.02.2009 354 5 933,04 krooni Kokku viivis: 227 181,00 krooni Menetluskulude jaotus
Lähtudes
Vastavalt
lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu ja Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest tasutud riigilõivu. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu nõude esitamisel kokku 15 105,43 krooni (tl 11 ja 88) ning teate avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni.. Riigilõivu on tasutud vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 30 000 krooni, millele lisandub käibemaks.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole lepingulise esindaja kulude väljamõistmine kostjalt hageja taotletud ulatuses põhjendatud. Taotletav summa jääb küll Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse, kuid arvestades hageja esindaja töö mahtu (maksekäskude koostamine, hagi koostamine, toimingud seoses kostja asukoha välja selgitamisega), samuti hagi sisu ja nõude iseloomu (tavapärane ostumüügilepingust tulenev vaidlus, milles ei ole vajalik õiguslike küsimuste sügavuti analüüsimine, mis eeldaks suuremahulist eeltööd hagi koostamisel), ei ole kohtu arvates ajakulu nõude dokumentide koostamisele suur. Ka hagi lisade kogumine ja esitamine ei nõudnud erakorralist 3 2-09-11441 tööd või muud pingutust. Istungimenetlust kohtus ei toimunud. Kohus leiab, et arvestada tuleb ka võlanõude suurust (põhinõue 117 236 krooni). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue lepingulise esindaja tasu 30 000 krooni suuruses summas on ebamõistlikult suur ja põhjendatud on kostjalt välja mõista hageja lepingulise esindaja tasu 1/3 nõutust s.o 10 000 krooni. Maimu Laumets Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.