← Eesti

2-09-57651/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2010, Tartu kohtumaja Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
  2. märts 2010 Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-09-57651 Hagi ese OÜ Masterberg hagi Heisand OÜ vastu 7249.40 krooni ja viivise nõudes Hagi hind 7249.40 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: OÜ Masterberg, reg nr 11289908, asuk Riia 15b, Tartu 51010, e-post: marko@masterberg.ee hageja esindaja: juhatuse liige Marko Kalme ja Raili Pruusapuu, e-post: juuli30@hot.ee kostja: Heisand OÜ, reg nr 11107971, asuk Luha 6, Ülenurme, Ülenurme vald 61714, e-post: heisand@hot.ee kostja esindajad: juhatuse liige Aleksei Omelin ja Jelena Velman-Omelina Menetlus Lihtmenetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada OÜ Masterberg hagi Heisand OÜ vastu osaliselt.
  4. Välja mõista Heisand OÜ-lt 5699.40 (viis tuhat kuussada üheksakümmend üheksa krooni ja 40 senti) krooni ja viivisena 1019.43 (üks tuhat üheksateist krooni ja 43 senti) krooni OÜ Masterberg kasuks.
  5. Välja mõista Heisand OÜ-lt viivis alates
  6. märtsist 2010 tasumata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
  7. jaanuari ja
  8. juulit, millele lisandub 7% aastas; viivisemäär käesoleval ajal 8% aastas).
  9. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta riigilõiv 1200 krooni Heisand OÜ kanda ja riigilõiv 400 krooni OÜ Masterberg kanda; jätta muudest OÜ Masterberg menetluskuludest 78, 6 % Heisand OÜ kanda ja 21,4 % Oü Masterberg enda kanda; jätta Heisand OÜ menetluskulud tema enda kanda.
  10. Välja mõista Heisand OÜ-lt menetluskulu 1200 krooni (üks tuhat kakssada krooni) OÜ Masterberg kasuks. Menetlusosaline ei või nõuda enam kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse.
  11. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  12. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagiavalduse ja asjas kogutud tõendite kohaselt tellis kostja hagejalt köögimööbli valmistamise ja paigaldamise ja köögitehnika. Tellimuse hind vastavalt hageja pakkumisele
  13. veebruarist
  14. a oli koos käibemaksuga 123 430 krooni (lk 23). Kirjalikku lepingut pooled ei vormistanud. Kostja on mööbli ja tehnika kätte saanud, paigaldustööd on teostatud märtsis
  15. a. Paigaldatud on hageja poolt ka köögitehnika. Kostja on aga jätnud tasumata
  16. märtsi 2008.a arve nr 79/032008 osaliselt summas 7249.40 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlana 7249.40 krooni ja viivised seisuga
  17. oktoober
  18. a 1094.46 krooni ja viivis maksmata põhivõlalt edaspidi alates otsuse tegemisest kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni. Viivise määrana palub hageja kohaldada VÕS § 113 sätestatud määra. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja väidab kirjalikus vastuses (lk 18-19), et köögimööbli paigaldamisel selgus, et töötasapind erineb tellitust. Kostja palus töötasapinna asendada, sest kostja tellis ja soovib kumera äärega töötasapinda. Kostja ei nõustu tasuma ka tehnika paigalduse eest, kuna see ei kajastu hinnapakkumises. Kostja on tasunud mööbli paigaldamise eest ja mööblit ilma tehnikata paigaldada ei ole võimalik. Kostjale saadetud arve nr 79/032008 erineb hageja poolt kohtule esitatud sama numbriga arvest, mistõttu esitab kostja ise kohtule sama arve (lk 21). Kostja on nõus tasuma 5699.40 krooni kui hageja paigaldab kostja poolt tellitud kumera äärega töötasapinna. KOHTU SEISUKOHT
  19. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 alusel.
  20. Pooltel on tekkinud vaidlus, kas kostja tellis köögimööblile kumera äärega töötasapinna ja kas kostja on kohustatud tasuma tehnika paigaldamise eest listasu, mis ei ole kajastatud hageja poolt kostjale tehtud hinnapakkumises. Kohtuistungil kostja esindaja avaldas, et ta ei ole hagejale esitanud töötasapinna väljavahetamise osas 2/4 kirjalikku pretensiooni ja lasi juba märtsis 2008.a. hagejal olemasoleva töötasapinna paigaldada. VÕS § 644 lg 1 kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et kostja pidi väidetavast töö mittevastavusest kokkulepitud tingimustele teada saama hiljemalt märtsis
  21. a, kuid vaatamata sellele asus mööblit kasutama ja ei ole tõendatud hageja teavitamine töötasapinna väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest. Kuigi kohus tegi kohtuistungil ettepaneku esitada tõendeid (fotod, joonised) tellimuse kohta (lk 29), siis pooled ei ole esitanud kohtule mitteühtegi tõendit selle kohta, millise töötasapinna kostja ikkagi tellis. Seega on asjas tõendamata ka töö mittevastavus lepingu tingimustele ja seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel välja mõista 5699.40 krooni kostja kasuks.
  22. Kohus leiab, et ülejäänud osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et lisaks hinnapakkumisele leppisid pooled kokku veel lisatasus tehnika paigaldamise eest. Kostja selles osas nõuet eitab. Hinnapakkumisest nähtub, et pooled on kokkuleppinud mööblipaigalduse maksumuses 4667 krooni koos käibemaksuga. Pakkumisel on ka märge, et üksnes mujalt ostetud köögitehnika paigaldus on eraldi tasuna, aga mitte vähem kui 1000 krooni. Hageja ei ole ka tõendanud, et kostjale paigaldatud köögitehnika on mujalt ostetud, mistõttu tulenevalt hinnapakkumisest ei ole tal ka õigust köögitehnika paigaldamise eest eraldi lisatasu nõuda.
  23. Kostjalt tuleb välja mõista just 5699.40 krooni põhivõlana, sest hageja esindaja seletuse kohaselt kohtuistungil on kostjal just selline osa müügipakkumisega kokku lepitud hinnast tasumata, kuid kui arvele lisati paigalduse maksumus 2000 krooni, siis vähendati seoses sellega mööbli hinda. Kostja ei ole hageja vastavale selgitusele vastu vaielnud ja on ise nõustunud, et arvest on tasumata just see summa(lk 29).
  24. Kostja poolt kohtule esitatud arve (lk 21) kohaselt on osaliselt tasumata arve esitatud
  25. märtsil 2008.a ja arve tasumise tähtaeg on 3 päeva. Kostja ei ole sellisele maksetähtajale vastu vaielnud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna pooled ei ole kokku leppinud teisti, siis tuleb viivise määraks lugeda VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Hageja esitatud viivise arvestuse kohaselt (lk 9) oli maksetähtaeg
  26. märts 2008.a ja seega on nõue muutunud 5699.40 krooni osas sissenõutavaks alates
  27. märtsist, millisest tähtpäevast alates kuni kohtuotsuse tegemiseni
  28. märts
  29. a on kostja olnud viivituses perioodil
  30. märts 2008-
  31. juuni 2009 479 päeva (viivisemäär aastas 9, 5 % ja 0,026% päevas) ja alates
  32. juulist 2009 kuni
  33. märtsini 2010 247 päeva (viivisemäär aastas 8 % ja 0,022% päevas). Eeltoodut arvestades tuleb viivisena seisuga
  34. märts 2010 kostjalt välja mõista (479x0,026% 5699-st + 247x 0.022% 5699st) 1019.43 krooni ning viivis TsMS § 367 alusel protsendina põhinõudest alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
  35. TsMS § 163 lg-t 1, § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja tasutud riigilõivust tuleb jätta kostja kanda hagi rahuldatud osale vastav riigilõivu määr 1200 krooni, ülejäänud osas tuleb riigilõiv jätta hageja enda kanda; muudest hageja menetluskuludest tuleb jätta 78, 6 % kostja ja 21, 4 % hageja kanda; kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.
  36. Lähtudes TsMS § 405 lg-st 1 p 3, menetluskulude jaotusest ja hageja menetluskulude taotlusest tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 1200 krooni. Hageja palub välja mõista ka õigusabikulu, mille kohta ta on
  37. veebruari
  38. a kohtuistungil arve 3/4 esitanud (lk 32). Arve on väljastatud R.P.Holding OÜ poolt Debitum Inkasso OÜ-le
  39. detsembril 2009.a. juriidilise nõustamise, hagiavalduse koostamise ja esinduse eest kohtus summas 2500 krooni (OÜ Heisand). Arve on allkirjastamata. Toimiku materjalide kohaselt on hageja andnud Debitum Inkasso OÜ-le enda esindamiseks üldvolituse edasivolitamise õigusega(lk 10). Debitum Inkasso OÜ on andnud üldvolituse enda esindamiseks R.P. Holding OÜ-le, kelle juhatuse liige Raili Pruusapuu on allkirjastanud algselt ka hagiavalduse. Volikirjadest ei nähtu, et Debitum Inkasso hageja esindajana volitas R.P. Holdingut esindama ka hagejat. Hageja ja Debitum Inkasso OÜ juhatuse liige on üks ja see sama isik Marko Kalme. Esimesel kohtuistungil avaldas hageja juhatuse liige, et ta volitab Raili Pruusapuud kui R.P. Holding juhatuse liiget esindama hagejat ja kiitis tagantjärele heaks ka kõik Raili Pruusapuu poolt tehtud menetlustoimingud. Raili Pruusapuu on allkirjastanud hagiavalduse füüsilise isikuna, mitte aga R.P. Holding OÜ kui esindaja juhatuse liikmena. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et hageja menetluskulude kandmise aluseks ei saa olla R.P. Holding OÜ arve Debitum Inkasso OÜ-le. Kohus leiab, et hageja väidetud õigusabikulu ei ole TsMS § 138 lg-st 1, §-st 144, §-st 175 tulenevalt menetluskulu, mis tuleks kostjalt välja mõista.
  40. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtunik 4/4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.