) § 54 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. 4.1 Viru Maakohtu 30.12.2008.a määrusega võttis kohus menetluse ajaks esialgse õiguskaitse korras M.T.lt alaealise lapse V.T. ja andis lapse riiklikule ülalpidamisele Narva-Jõesuu Lastekodusse kuni kohtulahendi jõustumiseni vanema õiguste määramise asjas (tl 6) Kohus pidas põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamise, kuna M.T. loobus vanema õigustest (tl 37), kuna ei tule lapse kasvatamisega toime ning peale tütre Viktoria on veel kolm alaealist last. 4.2 Kohus kuulas 16.06.2009 puudutatud isiku M.T. selgitas, et sünnitas 24.12.2008 tütre. Teda kirjutati juba haiglast välja, kui tulid kohale inspektorid ja viisid ta notari juurde. Notari juurde oli vaja minna selleks, et ta ei tahtnud seda last. Nüüd soovib, et laps oleks tema juures. Inspektoritega läks kaasa, kuna need vist mõjutasid, ka mees tuli ja ütles, et laps jääb haiglasse. M.T.l on pidevad lahkarvamused elukaaslasega lapse suhtes. Tütart mees ei tunnista. (tl 43-44) 4.3 Narva –Jõesuu lastekodu teatise kohaselt ei ole V.T. ema lastekodus viibimise ajal tütart vaatamas käinud. (tl 41, 50, 51, 125-126) Töötukassa vastusest selgub, et M.T. on arvel töötukassas, oli vestlusel karjäärinõustaja juures 03.02.2009, ajavahemikus 03.02.2009-31.07.2009 osales tööharjutusel. 23.11.2009 suunati uuesti karjäärinõustaja juurde, kuid sinna ta ei ilmunud (tl 128) 4.4 Lasteaia Rikkulill töötajate arvamuse kohaselt ei tule M.T. tütarde kasvatamise ja nende eest hoolitsemisega toime, lapsed on lasteaias tihti määrdunud riietega, suhtlevad vähe, on arglikud (kõrvaletõrjutud)- eriti tütar M., tihti tuuakse lasteaeda haigetena. Suhted emaga kõrvaltvaataja pilgu läbi jahe, lapsed on emotsionaalselt tõrjutud. Tütar K. läheb kergesti endast välja, on õpiraskusi, tervisehäired (voodimärgamine) (tl 73-76) Poja A. suhtes kasvatajatel vanematele märkusi ei ole. Vanematel on pojaga hea kontakt. 4.5 Naabrid iseloomustavad M.T. perekonda negatiivselt, tema elukaaslane on tihti ebakaines olekus, karjub, skandaalitseb, tihti on kuulda laste nuttu (tl 55 , 52, 123, 127) 5. Menetlusosaliste seletustest ning tsiviilasja materjalidest nähtub, et M.T. on andnud avalduse, milles loobub 24.12.2008 sündinud tütrest V.T.st. Laps on riiklikul ülalpidamisel Narva-Jõesuu lastekodus. Lastekodus viibimise aja jooksul ema last vaatamas ei ole käinud (so kümne kuu jooksul lapse lastekodus viibimisest teada saamisest). 6. Seega on M.T. loobunud lapse kasvatamisest, jätnud põhjuseta täitmata enda kui lapsevanema kohustused lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel (
Hirm elukaaslase agressiivsuse ja vägivaldsuse ees ei saa olla põhjuseks, mis õigustaks vanema kohustuste täitmata jätmist ema poolt. Lapse lastekodus viibimise perioodil ei ole M.T. teinud midagi, millest nähtuks tema soovi või püüet last tagasi saada või võimet oma elu korraldamisega toime tulla. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et psühholoogilisi probleeme on ka M.T. teistel alaealistel tütardel M.l ja K.l (tõrjutuse tunne, närvilisus, õpiraskused, tervisehäired (voodimärgamine), emotsionaalse side puudumine emaga).
lg 1 kaotab isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, lapse suhtes kõik õigused. 9. Kohus selgitab, et vanema õiguste ülalpidamiskohustusest (
äravõtmine ei vabasta vanemat lapse Isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita (
10. Kooskõlas
lg 5 saadab kohus 10 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest vanema õiguste äravõtmise kohtumääruse ärakirja perekonnaseisuasutusele, kus lapse sünniakt asub. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.