← Eesti

2-09-4239/58

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-09-4239 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.04.2010, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Ele Liiv Tsiviilasi A. A. hagi Ü-A. A. vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26.11.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ü-A. A. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. A. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX XXXXX), esindaja vandeadvokaat Tiina-Mare Hiiob; Kostja Ü-A. A. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX XXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi; Puudutatud isikud M. A. (sünd. XX.XX.XXXX), L. A. (sünd. XX.XX.XXXX) ja L. A. (sünd. XX.XX.XXXX), esindaja advokaat Helen Tomberg; Eestkosteasutus Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, Pärnu mnt 9, Tallinn), esindaja Ülle Laidvee. RESOLUTSIOON Lõpetada apellatsioonimenetlus seoses apellatsioonkaebusest loobumisega Ü-A. A. poolt. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik

  1. 29.01.2009 esitas A. A. Harju Maakohtule hagiavalduse Ü-A. A. vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks. 26.11.2009 rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus lahutas poolte abielu ja jättis hageja perekonnanimeks peale abielu lahutamist „P.“. Kohus jättis rahuldamata hagi elatise saamiseks ja laste elukoha kindlaksmääramiseks. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
  2. Ü-A. A. vaidlustas kohtuotsuse osas, millega kohus jättis kindlaks määramata laste elukoha. Tallinna Ringkonnakohus võttis 29.12.2009 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse.
  3. 01.04.2010 teatas Ü-A. A. kohtuistungil, et ta soovib loobuda apellatsioonkaebusest ja esitada maakohtule uue avalduse. A. A., puudutatud isikute M. A., L. A. ja L. A. esindaja ja eestkosteasutus ei vaidle apellatsioonkaebusest loobumisele ja Ü-A. A. taotlusele vastu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg-le 1 võib apellant apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni.
  5. Kooskõlas TsMS § 644 teatas apellant Ü-A. A. ringkonnakohtule kohtuistungil, et ta soovib loobuda apellatsioonkaebusest ja esitada maakohtule uue avalduse. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja kuna vastaspool ei ole kohtuotsust vaidlustanud, võib lõpetada apellatsioonimenetluse.
  6. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 644 lg-le 3 apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta.
  7. Vastavalt TsMS § 644 lg-le 7 võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. Ulvi Loonurm Margo Klaar Ele Liiv 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.