) § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguste rikkumisega. Isiklikud õigused, mille kahjustamist deliktiõigus eelkõige taunib, on sätestatud
lg 1: isiku au teotamine, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine. Hageja tõi hagiavalduses välja viis väidet, mida kostja 08.03.2006 väidetavalt avalikus eetris olnud saates Pealtnägija kasutas. Kohus tuvastas asitõendi- 08.03.2006.a saate Pealtnägija salvestise – vaatlusel, et kostja ei ole avaldanud enamikku hagiavalduses esitatud väidetest. Avalikult näidatud salvestises esinevad kostja poolt järgmised väited: hagejal on igas külas naine; hagejal on olnud 20 naist. Kostja nimetatud väidete avaldamise faktile vastu ei vaielnud. Muud hagis märgitud väited jätab kohus hindamata, sest nende avaldamist ei ole tõendatud. Vastuseks hageja väidetele, et temal erinevalt kostjast ei võimaldatud korrigeerida eetrisse läinud linti, märgib kohus, et nimetatud asjaolu, ei oma asja menetlemisel tähtsust, sest see ei ole hagejal väidetava kahju tekkimise põhjuseks. Siiski tuvastas kohus kostja vande all ülekuulamisel, et ka kostja esitas üldise palve saatemeeskonnale ja konkreetseid ettepanekuid ta eetrisse mineva materjali osas ei esitanud. Seda, milline osa salvestusest läks eetrisse, otsustas vaid saatemeeskond. Kohtupraktikas eritatakse kahte au teotamise koosseisu: au teostava ehk ebakohase väärtushinnangu avaldamine (
lg 1) ning au teotava tegelikkusele mittevastava asjaolu avaldamine (
Hageja palus tuvastada vale faktiväite ja kohustada kostjat seda ümber lükkama. Kohus märgib, et
lg 2 kasutatav termin "asjaolu avaldamine" on sama tähendusega senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine". 3 Kuna eelnimetatud võlaõigusseaduse sätetel on erinevad õiguslikud tagajärjed, siis tuleb tuvastada, kas kostja poolt saates avaldatu puhul on tegemist andmete või väärtushinnangute avaldamisega. Riigikohus on mitmes lahendis käsitlenud nende õigusterminite sisu ja tõendamise erinevusi: faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus ja väärsus on kohtumenetluses tõendatav, väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärsust. Väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Riigikohus on 31.05.2006.a lahendis 3-2-1-161-05 leidnud ka, et au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tegelikkusele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel, au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erinevate kaitstud hüvede ja huvide kaalumisest. Kohus on ka lahendites 3-2-1-5-07 ja 3-2-1-63-02 märkinud, et isiku kohta mis tahes andmeid sisaldavat lauset käsitatakse kohtupraktikas faktiväitena. Kuna kostja on saates avaldanud hageja kohta konkreetseid väiteid, mille vastavust tegelikkusele on võimalik kontrollida ja tõendada, on käesoleval juhul tegemist andmete avaldamisega. Kohaldamisele tuleb lisaks
ka
.
lg1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt tõendamiskoormise jagunemisele pidi kostja tõendama, et tema poolt avaldatud väited hageja nn naiste kohta on õiged ja tegelikkusele vastavad. Kostja vande all antud ütlustes selgitas, et tema arvamus hagejal 20 naise olemasolust on oletuslik. Nimelt märkis hageja nende tutvuse algul ise, et tal on olnud kõrgharidusega naisi vähemalt kahe käe sõrmede jagu, lisaks veel teised naised. Kostja suutis nimetada lisaks endale veel 5 hageja naist, kusjuures kostja täpsustas, et väljendiga „naine“ märgib ta hageja kallimaks olemist. Kohus märgib, et tegelikkusele mittevastav on ka kostja väide, et hagejal on igas külas naine (kallim). Ütluste andmisel suutis kostja nimetada hageja kallimaid (naisi) kahest lähedalasuvast külast ning teadis ka veel mõnd mujal elavat naist. Kohus märgib, et väljend „igas külas“ on ilmselgelt üle paisutatud, sest eeldaks, et hagejal oleks kallimaid sadades kui mitte tuhandetes. Samas võib tegu olla ka metafoorse väljendiga, mille kasutamine viitab lihtsalt paljususele. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollinud, kas tema poolt avaldatu vastab tegelikkusele. Siiski tulenes kostja poolt antud ütlustest, et kostja ei ole esitanud valeandmeid tahtlikult vaid hooletuse tõttu. Hooletuse on tinginud hageja enda poolt kostjale antud teave oma vähemalt 10 naise kohta (v.t eelpool kostja ütlusi) ning tema käitumine, sest nii saates avaldatu kui kostja ütluste kohaselt oli hagejal tõepoolest naine (kallim) ka naaberkülas ning ühel ajal mitmeid suhteid. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kolmandas osas märgitakse
kommetaaris 3.3 (lk 666), et avaldatud andmete kontrollikohustuse ulatus ja intensiivsus andmete avaldaja poolt sõltub nii andmete avaldaja isikust kui ka võimalikust kannatanu huvide kahjustamise raskusest, mis kaasnes andmete ebaõigsusega- mida negatiivsemat hinnangut avaldatud andmed endas kannavad ja mida suuremale arvule isikutele need kättesaadavaks tehakse, seda põhjalikumalt tuleb kontrollida avaldatavate andmete sisu (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne; Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi/ Kirjastus Juura, Tallinn 2009). Siinjuures märgib kohus, et kostja poolt esitatud väiteid tuleb käsitleda kindlas kontekstis, milleks oli hageja sissetung koos saategrupiga kostja valdusesse ning kostja arvates talle 4 ebaõiglaselt esitatud nõuded. Kostja poolt väidetu esitati vastusena saatejuhi küsimustele või kommentaarina: - väide, et hagejal on igas külas naine, on kokkuvõttev selgitus saatejuhi küsimusele selle kohta, kas Exxx Sxxxxxxxx on rohkem naisi. - väide, et hagejal on olnud 20 naist, on kostja kommentaar saatejuhi ja hageja vestlusele armastuse olemuse teemal, kus saatejuhi küsimusele, kas hagejal on olnud ka armastust kostja vastu, küsis hageja omakorda saatejuhilt: “Mis on armastus?“. Kostja kommenteeris vestlust väitega, et kuna hagejal on olnud 20 naist, siis ta ilmselt ei teagi, mis armastus on. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja (kannatanu) huvid ei saanud väitega, et ta on naiste seas populaarne, olla kahjustatud ülemäära. Kostja oli hageja endine elukaaslane, kes oma väidetes tugines ka hagejalt saadud informatsioonile. Kohus leiab, et seetõttu on ka kostjal lasuv väidete kontrollikohustus hindamise kriteerium madalam tavapärasest. Nagu kohus eelpool märkis, leiab kohus, et tegemist oli kostja hooletusega (
Kõike eeltoodut arvestades on kostja siiski esitanud avalikkusele väiteid, mis ei vasta tegelikkusele ning avaldatu tuleb ümber lükata ja hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldada tulenevalt
Hageja palus kohustada kostjat pöörduma avaldusega Eesti Rahvusringhäälingu poole. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud avalduse teksti on võimalik avaldada vaid väidete osas, mille avaldamine 08.03.2006.a Pealtnägijas aset leidis. 2. Kahju olemasolu ja põhjuslik seos Hageja väite kohaselt tekkis tal kostja tegevusest nii varaline kui mittevaraline kahju. 2.1 Varaline kahju Hageja väitel seisnes varaline kahju tema tööviljakuse languses küsitlejana ning asjaolus, et tähtajaliselt kolmeks aastaks sõlmitud tööleping lõpetati juba 10 päeva pärast. - Väidetav tööviljakuse langus. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud oma tööviljakuse langust küsitlejana ja seetõttu talle tekkinud kahju suurust. Hageja soovis tööviljakuse langust tõendada mitme erineva tunnistaja ütlustega. Tunnistaja Lxxxx Lxxxxxx, kes on tegev samal tegevusalal ja oskaks kirjeldada tööprotsessi ja sellele kuluvat aega, hageja ise loobus 09.09.2009.a istungil. Hageja palus korduvalt üle kuulata Ixxxxx Lxxxxxxx, kes on olnud tema poolt küsitletav isik, kuid ei suutnud kohtule esitada andmeid Ixxxxx Lxxxxxxx kohta ning ei võtnud vaatamata kohtu palvele teda ka ise kohtuistungile kaasa. Kohus märgib ka, et Ixxxxx Lxxxxxxx on hageja küsitletav ning ei oleks saanud ilmselt anda võrdlevat hinnangut hageja väitetava tööviljakuse languse kohta. Hageja esitas kohtule oma palgaarvestuse turu-uurijana perioodil 31.12.2005-30.06.2008.a (t lk 10). Nimetatud tabelist nähtub, et hagejale palga arvestamisel on arvestatud töötunde. Tabelist nähtub ka, et 2006.aastal on hagejale arvestatud palka vaid 4 kuu eest, 2007 ja 2008.a aastal aga juba enamike kuude eest. Seejuures ei ole hageja tunnihinne langenud vaid alates 2006.a oktoobrist on see järjekindlat olnud vahemikus 45-47 krooni. Enne nimetatud kuud oli tunnihinne 30 krooni ligi. Nimetatud arvestus näitab, et kui hagejale maksti ka tükitöö (s.o küsitletud isikute arvu) alusel, siis ei ole tema tööviljakus tabeli kohaselt küll pärast 2006.a märtsikuud langenud. Kuna hageja väitis kohtule istungil, et tabelist siiski peab nähtuma tööviljakuse langus, palus kohus hagejal esitada täpsustatud andmed. Vaatamata kohtu tähelepanujuhtimisele ei esitanud hageja ei tabeli täiendust/analüüsi ega ka mingeid muid tõendeid, mille alusel oleks kohus saanud võrrelda seda, milline oli hageja tööviljakus enne 08.03.2006 ja pärast seda ning millisel määral see langes. 5 - Hageja sõlmis 04.07.2008.a OÜ-ga Txxxxxxxx töölepingu tähtajaga 07.07.2011 (t lk 8-9), mille alusel asus tööle müügiesindajana kuupalgaga 7500 krooni kuus. Vastavalt töölepingu p 19 on tööleping hagejaga lõpetatud 14.07.2008.a TLS § 86 p 7 alusel. Töölepinguseaduse (TLS) § 86 p 7 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötaja suhtes usalduse kaotamisel. Vastavalt TLS § 104 lg 2 võib töölepingu lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Riigikohtu lahendis 3-2-1-46-03 on kohus leidnud, et tööandja võib töölepingu TLS § 104 lg 2 p 3 alusel lõpetada siis, kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse, st töötaja on käitunud viisil, mis tekitaks tööandja mõistlikus kliendis, tarbijas, või äripartneris usaldamatust tööandja vastu. Töölepingusse ei ole märgitud, milline TLS § 104 lg 2 märgitud põhjustest on konkreetselt töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja esitas kohtule OÜ Txxxxxxxx juhatus liikme Txxxx Mxxx allkirjaga selgituse (t lk 51), milles oli töölepingu lõpetamise põhjuseks firmale tulnud negatiivne tagasiside klientidelt. Kliendid keeldusid Exxx Sxxxxxxxxx lepingute sõlmimisest viitega, et ta ei ole pärast saates Pealtnägija tema kohta avaldatut usaldusväärne ja tõsiselt võetav lepingupartner. Äriühingu juhatuse liige ei ole täpsustanud, milline konkreetne saates avaldatud teave tekitas klientide usalduse kaotuse. Teates ei ole märgitud, et kliendid oleks kaevanud hagejal mitmete naiste olemasolu või näiteks tema liiderlikkuse üle. Äriregistri kande kohaselt on OÜ Txxxxxxxx tegevusalad seotud metsamaterjali üles töötamise ja küttepuude tootmisega. Nimetatud tegevusaladel ei oma tähtsust ka müügiesindaja eraeluline truudus ning usaldamatuse tema suhtes tingisid ilmselgelt muud saates kajastatud asjaolud. Kohus leiab seega, et ei ole tõendatud, et kliendid kaotasid hageja vastu usalduse just nende väidete tõttu, mida esitas saates tema kohta kostja. Kuna töölepingu ennetähtaegse lõpetamise ja kostja poolt saates avaldatu vahel puudub põhjuslik seos, siis ei ole töölepingu lõpetamisega hagejal tekkinud võimalik kahju kostja poolt põhjustatud. Vastavalt
lg 4 sätestab nimelt, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). 2.2. Mittevaraline kahju Hageja väitis, et temal tekkinud mittevaraline kahju seisneb ebamugavustes elukorralduses ja suhetes teiste isikutega. Hagejal on peavalud ja meeleolu langus. Kohus leiab, et hageja ei ole mittevaralise kahju tekkimist ning põhjuslikku seost kostja teoga tõendanud. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx Kohus leiab, et põhjuslik side tervisekahjustuste ja saates avaldatu vahel on tõendamata ning on ka seisukohal, et nimetatud vigastused ja tervise halvenemine ei ole tekkinud kostja poolt saates avaldatud tõttu. Hageja väitel on tal saates avaldatu tõttu stress, kuid mingeid tõendeid ta selle kohta ei esitanud. Tunnistaja MxxxxxKxxxxxxxx ütluste kohaselt oli hageja pärast saate eetris olekut veidi löödud, on olnud xxxxxxxxxxxxTunnistaja abikaasa on toonud hagejale viimase palvel Ukrainast retseptivaba xxxxxxxxxxxxxxx. Samuti kinnitas tunnistaja hagejat tundvate inimeste huvi kasvu tema vastu, küsitakse, et kuidas viljavaidlus läheb. Hagejat vähem tundvad inimesed küsisid tunnistajalt pärast saadet ka, et mis mees hageja üldse on. Tunnistaja ise kõnetas hagejat pärast saadet: “Tere, teletäht!“ ja kutsus teda ka sultaniks. 6 Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja ei võib olla pärast telesaadet mõjutatud, kuid seda, et mõjutused oleks põhjustatud vaid kostja poolt avaldatud valeandmetest, ei ole võimalik tuvastada. Tunnistaja ütluste kohaselt on hageja muutunud kurvameelsemaks ja ta tarvitab xxxxxxxxxxxxxxx, kuid kas nimetatud nähud on põhjuslikus seoses kostja poolt avaldatuga, ei ole tõendatud. Nagu eelpool märgitud, vastutab kahju tekitaja vaid sel juhul, kui tema teo ja tagajärje vahel on põhjuslik seos. Kohus märgib, et saatelõigu alusel ei ole võimalik eristada, milline tegevus (nii hageja enda kui kostja oma) milliseid tagajärgi hiljem on põhjustanud. Kohus, vaadanud asitõendiks olevat salvestist, märgib, et hageja enda käitumine saatelõigus oli väga agressiivne ja ebaviisakas, mistõttu võib inimestel olla huvi selle vastu, milline inimene ta tavaelus on. Tuttavate huvi on tunnistaja ütluste kohaselt ka kaasatundev- küsitakse, et kuidas viljavaidlus läheb, tunti kaasa vale naise valiku pärast jne. Hageja on ise tunnistanud, et saatemeekonna kutsus kohale temaseega pidi ta arvestama ka saate näitamisega kaasneva kõrgendatud tähelepanuga, sh. vajadusega anda lisaselgitusi ja suhelda inimestega antud teemal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja nõuded varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus leiab, et hagejale sai tema poolt väidetud viisil kahju tekkida vaid avalikus eetris olnud kostja väidetega. Hageja palus 20.05.2009 muuta hagi alust ja arvestada ka nn mustal materjalile salvestatud kostja väiteid, kuid kohus ei rahuldanud hagi aluse muutmise taotlust. Kohtukulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu kokku 7250 krooni. Kohus rahuldas ainult nõude, millelt oli tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohtule teadaolevalt kasutas kostja esindaja teenuseid ja hageja mitte. Seega on kostjal kulud õigusabile, mille täpset suurust kohus otsuse tegemisel ei tea. Eeltoodust arvesse võttes leiab kohus, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Maimu Laumets Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.