2-09-20412/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-20412 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Kaupo Paal, Imbi Sidok Tsiviilasi K. K. hagi E. L. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 9450 krooni Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 12.10.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. L. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised, nende esindajad
2. veebruar 2010, avalik kohtuistung Hageja K. K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X-X, XXXXXXXX XXXXX) Kostja E. L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX XXXXXXXX XXXXX), esindaja Mare Sepp RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 12.10.2009 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja hageja nõue K. K. esitas 06.05.2009 Pärnu Maakohtule hagi E. L. vastu lapse põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Poolte suhetest on sündinud XX.XX.XXXX laps K. K.. Lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt toidule 1000 krooni, riietele 1000 krooni ja eluasemele 500 krooni. Hageja tööleping H. S. I. on lõpetatud alates 24.08.2009 hageja enda algatusel, kuna töö kahjustas tervist. Hageja sissetulekuks on töötu abiraha 32, 90 krooni päeva kohta. Kostja pension on 5500 krooni kuus ja OÜ R. juhatuse liikmena peaks ta saama sissetulekut ka sealt, seega on kostjal piisav sissetulek, et maksta lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2175 krooni kuus hageja kasuks lapse K. K.u ülalpidamiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni 27.03.
3. Kostja vastus Kostja võttis hagi õigeks lapse põlvnemise osas. Elatisele vaidles kostja osaliselt vastu. Kostja nõustus tasuma lapse ülalpidamiseks elatist 750 krooni kuus alates hagi esitamisest. Kostja on 70-aastane vanaduspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension. Kostja on operatsioonijärgselt liikumispuudega, kasutab käimisel abivahendeid ning tema taastusravi on kulukas. Kostjal puudub kinnisvara. Talle kuulub küll kaks sõidukit, millest üks on kostja enda kasutuses, kuid teine sõiduk on antud tasuta kasutada OÜ-le R.. Kostjale kui liikumispuudega isikule on sõiduvahend hädavajalik. OÜ R. juhatuse liikmena ei saa ta juhatuse liikme tasu. Kostjal kulub ravimitele 300400 krooni ning toidule ja hooldusele 2000 krooni kuus. Küttele kulub 18-20 m3 puid aastas, ühe m3 hind on 540 krooni. Igakuiselt tuleb sõita 2000 km, sest vähemalt kaks korda tuleb kostjal käia Tallinnas arsti juures. Ülejäänud kilomeetrid sõidab kostja maha XXXXXXXX linnas. Lapsele tehtavad kulutused - 2500 krooni kuus - on ülepaisutatud, optimaalsed kulutuse lapsele ühes kuus on 1600 krooni. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1800 krooni kuus lapse K. K.u ülalpidamiseks alates 06.05.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni 27.03.
4. Menetluskulud jäid kostja kanda. Poolte vahel on vaidlus selles, kas elatis lapse ülalpidamiseks tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatusraha alammääras või tuleb välja mõistetava elatise suurust vähendada alla alammäära. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja ülalpidamisel on alaealine laps ja hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on töölepingu lõpetanud tervislikel põhjustel, on hageja käitunud viisil, mis ilmselgelt halvendab tema varalisi võimalusi. Seega on hageja ennast ise pannud olukorda, mis halvendab tema enda ja lapse majanduslikku olukorda. Kuna hageja on töölepingu lõpetanud omal soovil ja tema väited töölepingu lõpetamisest tervislikel põhjustel on tõendamata ning paljasõnalised, siis ei saa arvestada hageja puhul asjaoluga, et ta on töötu ning selle võrra peab teine vanem panustama rohkem lapse ülalpidamisse. Hagejale kuulub korter, mis asub XXXXXXXXX XXXXXX X-X, mille ostmiseks ja renoveerimiseks on hageja võtnud laenu. Arvestades korteri suurust, mis hageja seletuse kohaselt on 36,3 m2 ning asjaolu, et korteris elab kolm inimest (hageja ja tema kaks last), on eluaseme suurus optimaalne ja seetõttu ei saa arvestada hagejale kuuluvat elamispinda varalise võimalusena, mida on võimalik realiseerida, et anda lapsele ülalpidamist. Kostja on 70-aastane vanaduspensionär ja tema igakuine sissetulek on 5490 krooni kuus. OÜ R. tõendi kohaselt on tööleping kostjaga lõpetatud alates 03.09.2009 tervislikel põhjustel. Kostjale ei kuulu kinnisvara. Kostjale kuulub kaks sõidukit, millest üks on tasuta kasutamise lepingu alusel antud OÜ R. kasutusse. Arvestades kostja liikumispuuet, on kostjale vajalik sõiduk, millega ta saab liikuda. Kuid olukorras, kus kostjal on ülalpidamisel alaealine laps, ei ole mõistlik ja millegagi põhjendatud sõiduki tasuta kasutada andmine äriühingule. Kostjal on võimalik teine sõiduk anda äriühingule kasutamiseks tasu eest või võõrandada see ja anda alaealisele lapsele ülalpidamist. Alates ajast, mil kostja sai teada, et K. K. põlvneb temast, on kostja kui vanema kohustus hoolitseda 2 alaealise lapse ülalpidamise eest. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal on OÜ-st R. sissetulekuid peale töölepingu lõpetamist 03.09.
5. Hageja on lapse vajadusena näidanud 2500 krooni kuus ning leidnud, et lapse vajadused suurenevad, kui ta läheb kooli. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et lapse ülalpidamiseks kulub igakuiselt mitte rohkem kui 1600 krooni. Hageja poolt näidatud lapse ülalpidamiseks tehtavad kulutused 2500 krooni kuus on minimaalsed ja ilmselgelt ei kata kõiki lapse normaalseks arenguks vajalikke kulutusi. Hageja on lapse kuludena hagiavalduses näidanud vaid toidu, riiete ja eluaseme kulud. Samas on lapse normaalseks ja igakülgseks arenguks vaja teha ka muid kulutusi, näiteks kulutused kultuuriüritustele, last arendavatele mänguasjadele, sporditarvetele jne. Kulutusi tuleb teha hügieenitarvetele, ravimitele, vitamiinidele, voodipesule jne. Seega ei ole hageja hagiavalduses esitanud lapsele vajaminevate kulutustena kulusid, mis oleks põhjendamatud või liigselt ülepaisutatud. Kohtule on esitatud väljavõte kostja haigusloost ja XXXXXXXX N. R. teatis. Nimetatud tõenditest ilmneb, et kostja vajab taastusravi ning liikumiseks abivahendeid. Arvestades kostja vanust ja tema tervislikku seisundit, on vähetõenäoline, et kostja suudab lisaks pensionile hakata tulevikus saama sissetulekuid töölepingu alusel. Kuna kostja on 70-aastane, tuleb elatise väljamõistmisel arvestada tema tervislikku seisundit ning asjaolu, et kostjal tuleb teha kulutusi tervishoiuteenustele ja ravimitele, et säilitada oma elukvaliteet. Samas need kulutused peavad olema mõistlikud. Põhjendatud on isikliku autoga Tallinnas arsti juures käimine kahel korral kuus, kuid väikelinna XXXXXXXX tingimustes igakuiselt lisaks sellele veel 1500 km sõitmine ei ole millegagi põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, milliste vajaduste rahuldamiseks tal tuleb igakuiselt sõita lisaks arsti juures käimisele veel vähemalt 1500 km. Kostja on kodune vanaduspensionär ning tal kulub toidule ja hooldusele igakuiselt 2000 krooni, lisaks ravimisele 300-400 krooni kuus. Kostjaga ühes majas elab tema täiskasvanud poeg. Seega ei ole kostjal vajadust igapäevaselt poes käia. On loomulik, et kostja XXXXXXXXX autoga sõidab, kuid seda saab arvestada vaid mõistlikus mahus. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, milliseid liikumisvahendeid ta vajab ning milliseid kulutusi tal selleks teha tuleb. Kuna kostja on töövõimetu ja tal tuleb teha kulutusi tervishoiuteenustele ning ravimitele, esineb mõjuv põhjus, et vähendada väljamõistetava elatise suurust alla elatusraha alammäär 2175 krooni. Eeltoodud põhjendusi arvestades on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 1800 krooni kuus, kuna kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab saadud elatiselt tasuma tulumaksu 21%. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada elatise suuruse osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt välja 750 krooni kuus lapse ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Maakohus on ebapiisavalt tuvastanud kostja õigust maksta hagejale lapse ülalpidamiseks elatist vähem, kui seaduses ette nähtud miinimummäär. PKS § 61 lg 6 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla 2175 krooni või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja on 70-aastane vanaduspensionär, kelle ainuke sissetulek on igakuine pension. Lisaks sellele on mõjuv põhjus elatise suuruse vähendamiseks asjaolu, et kostja on operatsioonijärgselt liikumispuudega ning peab käimisel kasutama abivahendeid, peale selle on tema ravi ja taastusravi külaltki kulukad. Eelnimetatust tulenevalt on kostja suuteline maksma lapse ülalpidamiseks elatist 750 krooni kuus. Hageja on hagiavalduses märkinud, et igakuuliselt on kulud poja ülalpidamiseks 2500 krooni. Lähtudes vanemate võrduse põhimõttest lapse ülalpidamisel, oleks kummagi vanema kohustus hageja andmete alusel 1250 krooni. Vaatamata sellele, et kohus on asunud seisukohale, et kostja 3 puhul on võimalik vähendada elatusraha suurust alla seaduses ette nähtud alammäära, on välja mõistetud elatusraha 1800 krooni, s.o suurem kui pool lapsele tehtavatest tegelikest kulutustest. Kostja palub asja materjali juurde võtta Sotsiaalkindlustusameti 05.10.2009 otsuse nr
6. Nimetatud tõendist nähtub, et kostjal on tuvastatud raske puue, millest tingituna vajab ta kõrvalabi söömisel, hügieenitoimingutel, riietumisel, liikumisel, juhendamist ja järelvalvet. Kõnesolev ööpäevane abi põhjustab kostjale täiendavaid kulutusi. Tõendit ei olnud võimalik esitada esimese astme kohtule, kuna see on välja antud peale 23.09.2009 toimunud kohtuistungit. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Apellant saab sissetulekut oma firmast, ta on OÜ R. juhatuse ainuliige. Apellandi tervislik seisund ei ole nii halb, kui ta väidab. Näiteks juhib ta ise autot. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb Pärnu Maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Maakohus tuvastas õigesti, et antud juhul tuleb elatise väljamõistmisel kohaldada PKS § 61 lg-t 6 ning mõista elatis välja alla seadusest tulenevat alammäära, kuid mitte summas, mida taotles kostja. Kohus arvestas, et kostja puhul on tegemist vanaduspensionäriga, kelle igakuiseks sissetulekuks on pension, kuid arvestas seejuures ka muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et elatise suuruse üle otsustamisel tuleb vanemate varaliste võimaluste hindamisel arvestada regulaarse sissetuleku kõrval ka muid vanemate majanduslikku olukorda peegeldavaid asjaolusid. Maakohus arvestaski seejuures mõlema vanema varalist seisundit. Kohus kaalus kõiki asjaolusid väga põhjalikult ning on oma seisukohta piisavalt motiveerinud. Kolleegiumil ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ega teha esimese astme kohtust erinevat järeldust. Hagi esitamise ajal oli hageja igakuiseks sissetulekuks palk (bruto) XXXXXXXX S. I. keskmiselt 5116 krooni kuus (palgatõend ajavahemiku aprill 2008 kuni märts 2009 kohta - tl 9). Alates septembrist 2009 kuni käesoleva ajani on hageja töötu (seda asjaolu kinnitas hageja ka ringkonnakohtu istungil). Kostja pensioni suuruseks on 5490 krooni. Kuni 03.09.2009 töötas kostja töölepingu alusel OÜ-s R., saades töist tulu (töötasu, s.h puhkusetasu) keskmiselt enam kui 9000 krooni kuus (tl 66). Kostja on sama osaühingu osanik ning käesoleva ajani juhatuse liige (ringkonnakohtule esitatud 10.02.2010 tõendi kohaselt jätkab kostja juhatuse liikmena, tasu selle eest küll saamata, kuid on ettevõttes säilitanud kontrollifunktsiooni ja allkirjaõiguse). Apellandi väide, et ta vajab kõrvalist abi, mis toob kaasa lisakulutusi, ei võimalda määrata elatist kaebuses soovitud suuruses. Kohtule esitatud sellekohased tõendid on vastuolulised ega kajasta üheselt kostja tervislikku seisundit: vajades abi näiteks pintsaku selgapanemisel, saab kostja iseseisvalt hakkama auto juhtimisega (ringkonnakohtu istungil nõustus kostja hageja sellesisulise väitega ning kinnitas, et sõitis XXXXXXXXXX Tallinnasse kohtusse autoga). Sotsiaalkindlustusameti Pärnu Pensioniameti 05.10.2009 otsusest nr XXXXXX (lisatud kaebusele) nähtuvalt vajab kostja lisaks abile igapäevastes toimingutes (söömine, riietumine jne) ka juhendamist ja järelevalvet. Viimatinimetatud vajaduste olemasolu välistab käesoleval ajal juba üksnes asjaolu, et kostjal on säilinud senini autojuhtimisõigus ja kontrollifunktsioon äriühingus. 4 Lapse vajaduste hindamisel on kohus õigesti tuvastanud, et hageja poolt nimetatud kulutused ei hõlma lapse vajadusi tervikuna, vaid osa sellest. Kohus leidis õigesti, et hageja poolt loetletud kulutused lapsele ei sisalda kõiki lapse kasvamiseks ja arenguks vajalikke kulutusi, mistõttu on tegelikud kulutused suuremad. Samas ei ole kohus määratlenud lapse kulutusi summaliselt suuremana, vaid leidnud, et kostja peab vajalikest kuludest katma teatud osa. Pealegi taotles hageja elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud alammääras, mille puhul ei ole kulutuste iga liigi eraldi tõendamine vajalik. Elatise suuruse määratlemisel arvestas kohus ka asjaolu, et tulumaksu maksmise kohustus elatiselt lasub selle saajal. Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Ü. Jänes K. Paal I. Sidok 5