) § 5 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel tekivad tsiviilõigused ja -kohustused lepingust. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisti; lg. 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
Kohus tõlgendas seadust koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist (
) ja leidis, et
lg 3 teise lause mõte on määrata aegumise tähtaja kulgemise algus juhuks, kui tegemist on arve esitamisega sissenõutavaks muutuva perioodilise kohustusega, kuid arve on mingil põhjusel jäänud esitamata. Teise lause sõnastuses on selgelt osundatud võlausaldaja õigusele esitada arve. Kui arve on esitatud, puudub vajadus selle normi kasutamise järele, kuivõrd kohustuse sissenõutavaks muutumine on täpselt määratletav. Kohtu arvates ei ole hageja nõue hinnatav korduva kohustusena TsMS § 154 tähenduses, kuivõrd osutatava teenuse maht on ajas muutuv ning võlgnikul tasu maksmise kohustuse täpne suurus selgub arve saamisel. 12. Kohus pidas vajalikuks märkida, et hageja esitatud
Seadusandja on kehtestanud üldise reegli, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg reeglina kolm aastat. Hageja tõlgendus tekitaks olukorra, kus perioodilise, arvetel põhineva maksekohustusega tehingutes on aegumise tähtaeg reeglipäraselt pikem (ka aasta alguses esitatud arvete puhul hakkaks aegumise tähtaeg kulgema alles aasta lõpuks). Ka tõrjuks selline tõlgendus seaduse mõtte aegumise seotusest maksekohustuse sissenõutavaks muutumise ajaga. 13. Hagi on esitatud 08.09.2008 ning on eeltoodud põhjendustel aegunud kõigi maksete osas. Hageja viivitusintresside nõue jagab põhinõude saatust. Apellatsioonkaebus 14. Hageja kohtuotsusega ei nõustunud ja leides endiselt, et nõue ei ole aegunud. 15. Kaebuse põhjenduste kohaselt tunneb
aegumise katkemist (
-159) ning aegumise peatumist (
12.06.2008 oli Harju Maakohtu menetluses apellandi maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks, hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (
Lähtudes eeltoodust, saab väita, et hageja nõude aegumine peatus enne üldist sissenõutavusest alguse saavat (
lg 1) kolmeaastase aegumistähtaja lõppu, sest vastustajale esitatud esimese arve maksetähtpäev oli 20.06.2005 (21.06.2005 + 3 aastat = 21.06.2008). Aegumise peatumine kaotab mõju, siis kui langeb ära aegumise peatumise esile kutsunud asjaolu. 08.08.2008 kohtumäärusega lõpetati menetlus maksekäsuasjas nr 2-07-19972 ning seetõttu jätkus aegumise arvestus. Vastavalt
lg-le 2 ei aegu nõue enne kahe kuu möödumist aegumise peatumise lõppemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud, et nõue ei aegu pikema aja jooksul. Apellandi hagiavaldus jõudis kohtusse 08.09.2008 mahtudes seejuures ka kolmeaastase aegumistähtaja üldraamidesse. Aegumise peatumine on objektiivne sündmus, mille kehtivust ei mõjuta nimetatud asjaolu välja toomata jätmine esimese astme kohtumenetluses. 16. Hageja ei nõustunud ka maakohtu tõlgendusega
lg 3 lause 1 ja
sisustamise osas.
lg 3 lause 1 on erinorm
Kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Tasuliste lepingute juures võib eeldada, et poolte vahel eksisteerib kokkulepitud tasu maksmise kohustus. Mobiilsideteenuse iseloomust tulenevalt kujuneb tasu suurus teenuse kasutamise mahu tulemusena. Täitmiseks kohustusliku täpse rahasumma mitteteadmine ei tähenda tasukokkuleppe sisulist puudumist, piisab kui pooltel on ülevaade hinna kujunemise alustingimustest 3 (mobiilsideteenuse osutamise hinnakiri). Kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvussuhtes nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kalendriaasta lõpust (aasta lõpu reegel). Tulenevalt
lg 3 lausest 1 algas apellandi nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006 ning hagi esitamisel ei olnud hageja nõuded aegunud. 17. Korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuste täitmisnõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks (
). Mobiilsideteenuse puhul on tegemist kestvuslepinguga, sest lepingu täitmises esineb perioodilisus ning lepingulisi kohustusi ei täideta ühe korraga (RKTK 3-2-1-60-05). Kestvuslepingu olemus ei sõltu õiguste ja kohustuste üldsuhte muutumisest kalendrikuude lõikes. Kestvusvõlasuhte eristamine ühekordsest kohustusest toimub läbi lepingu täitmise iseloomu, see tähendab, et leping on pooltele siduv mitmekordsete soorituste jooksul. Siinkohal pole tähtsust, kas ja kui palju isik mobiilsideteenust ajaühikus reaalset tarbib, kuna kohustus täita lepingutingimusi säilib tähtajatuna edasi. Tulenevalt
§-st 154 algas apellandi nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006 ning hagi esitamisel ei olnud hageja nõue aegunud. 18.
lg 3 lause 1 ja
Ringkonnakohtu põhjendused
Aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral kohaldada
lg-t 1 ja lg 3 teist lauset.
lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude aegumist) teine aluse sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kolleegiumi arvates tuleb nimetatud teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega. Nagu märgitud, pidi kostja lepingu kohaselt tasuma teenuste eest talle esitatavate arvete alusel. Tüüptingimuste p-s 5.4 on kokku lepitud tasu sissenõutavaks muutumise kord, mille kohaselt muutub osutatud teenuse tasu sissenõutavaks arves märgitud perioodi eest, arves näidatud suuruses ja 14 päeva jooksul arve esitamisest, kui arvel ei ole näidatud pikemat maksetähtaega. Kostja võlgnetav summa on seega on muutunud sissenõutavaks vastavalt arvetele 20.06.2005 (summas 421,66 krooni), 20.07.2005 (summas 165,05 krooni), 11.08.2005 (summas 23,38 krooni) ning 02.09.2005 (summas 1 200 krooni). Seega algas kokku lepitud mobiiltelefoniteenuste kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg
a lõppemisest (vt RKTK 12.11.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-08 p 11). 22. Maakohtu tõlgendus
lg 3 ja
sisust ei pea paika, kuna
lg 3 lause 1 on erinorm
lg 1 suhtes ja see tähendab, et kokkulepitud tasu maksmise kohustuse aegumistähtaja algus ei ole sõltuvuses mitte nõude sissenõutavaks muutumisest, vaid kohustuse sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõpust. Seadusandja tahe on olnud sätestada kokkulepitud tasust ja korduvatest kohustustest tulenevatele nõuete osas
lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist erandi, mille kohaselt hakkab 4 ka kalendriaasta alguses sissenõutavaks muutunud sellesisuliste nõuete puhul aegumise tähtaeg kulgema alles kalendriaasta lõppedes. Asjaolu, et mobiilsideteenuse tasu sõltub tarbitud teenuse mahust ja selgub tarbijale arve esitamisel, ei tähenda tasukokkuleppe sisulist puudumist ning kokkuleppeks piisab, kui pooltel on üksmeel hinna kujunemise tingimuste osas.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.