§§-le 150 lg 2 p 1 tulenevalt palub hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, riigilõivust, s.o. 750 (seitsesada viiskümmend) viiskümmend) krooni 01.11.2009 riigilõivu tasunud M –L E arveldusarvele nr xxxxx Swedbankis. 5) Pooled kinnitavad, et neil neil puuduvad teineteise suhtes/vastu varalised, mittevaralised nõuded tulenevalt sõiduautoga 25.05.2008.a. toimunud liiklusõnnetusest. 6) Pooled paluvad paluvad kohtul käesolev kompromiss kompromiss kohtumäärusega kinnitada ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-0909-51436. 7) Pooled on kokku leppinud (vastavalt (vastavalt
§§-dele 64 lg 2 ning 661 lg 4 sätestatule) lühendada kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega selliselt, et määruskaebuse esitamise esitamise tähtaeg on 3 (kolm) päeva arvates kohtumääruse kättesaamisest. 8) Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud
§§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest, s.o. hageja ei saa uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. II. lõpetada. tada. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpe Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub jõustumisel ka viivitamatult täitmisele. III. III. Tagastada hagejale
nr 2-0909-51436 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. summas 750 (seitsesada viiskümmend) krooni. Tagastatav riigilõiv - 750 krooni - tuleb kanda M –L E arveldusarvele arveldusarvele nr xxxxx Swedbankis, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 22-0909-51436, riigilõivu osaline tagastamine“. 3 Edasikaebe kord Tulenevalt
lg 4 sätestatust ja poolte kokkuleppest võib kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu kolme
sätestatust, pidas poolte seisukohtade ja tõendamisele kuuluvate asjaolude täpsustamiseks vajalikuks asjas eelistungi korraldamist. 02.03. 2010 toimunud eelistungil pidasid pooled võimalikuks asjas kompromissläbirääkimiste pidamist. 4 15.04.2010 laekus laekus kohtule poolte vahel sõlmitud kirjalik kompromissi kompromissileping, leping mille hageja poolt on alla kirjutanud hageja isiklikult ning mis kostja poolt on allkirjastatud kostja lepingulise esindaja digitaalse allkirjaga. Vastavalt sõlmitud kompromisslepingule on kostja kohustunud tasuma kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisest 15 kalendripäeva jooksul kindlustushüvitise summas 165 000 krooni AS-i DnB NORD Liising arveldusarvele nr xxxx SEB pangas või arveldusarvele nr xxxx Swedbank pangas, viitenumber 052029, selgitus „kindlustushüvitis – liisinguleping nr xxxx“. 25.05.2008 toimunud avarii tagajärjel sõidukõlbmatuks muutunud sõiduauto xxxx, reg.-nr xxxx. jäänused jäävad hagejale ning nende üleandmist kostja ei soovi. Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes/vastu varalised ja ka mittevaralised nõuded tulenevalt nimetatud liiklusõnnetusest. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Hageja on esitanud ka
lg 2 p 1 tulenevalt taotluse menetluses tasutud riigilõivust ½ osas tagastamiseks ( s.o. 750 krooni) 01.11.2009 riigilõivu tasunud M –L E arveldusarvele nr xxxx Swedbankis. Pooled on palunud kompromissleping kohtu poolt vastu võtta, see esitatud kujul kohtu poolt kinnitada ning ühtlasi lõpetada asja menetlus. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromisslepingus märgitud summa tasumisel AS-i DnB NORD Liising arveldusarvele ka täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kompromisslepingu mittekohaselt täitmisel on hagejal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. 5
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-51436 materjalidest nähtub, et 20.10.2009 kohtumäärusega on kohus rahuldanud hageja taotluse hagiavalduse esitamisel ettenähtud ulatuses riigilõivu tasumisest osalise vabastamise kohta.. Kohus kohustas hagejat tasuma riigilõivu summas 1500 krooni ning nimetatud ulatuses on 01.11.2009 hageja abikaasa M –L E poolt riigilõiv ka Rahandusministeeriumi kontole nr xxxx tasutud.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 1500 : 2 = 750 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 24.aprillil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.