lg 4 sätestab, et valla- või linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitlust ise. Samasugune õigus on sätestatud ka Kohila Vallavolikogu 18.12.2007 määruse nr 75 „Kohila valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“ (edaspidi Eeskiri) § 9 lg 8, mille kohaselt võib vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või lubada ettenähtust harvemat vedu. Jäätmeveost tähtajaks vabastamine või ettenähtust harvema veo lubamine toimub jäätmevaldaja kirjaliku põhjendatud avalduse alusel, kui taotleja korraldab ise oma jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta või annab jäätmed üle jäätmevedajale. Eeltoodust nähtuvalt annavad ülaltoodud sätted kohalikule omavalitsusele õiguse diskretsiooni alusel otsustada, millised taotluse esitanud isikud lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ning millised mitte. Seega on sellise otsuse puhul tegemist haldusorgani kaalutlusotsusega. Nähtuvalt Kohila Vallavalitsuse 20.04.2009 korraldusest nr 219 on taotluse mitterahuldamist põhjendatud vaid lakooniliste viidetega jäätmeseaduse § 64 lg-le 4 ja §-le 66 ning Eeskirja §2 ile 9, mis ilmselgelt ei ole kaalutlusotsuse motivatsiooniks piisav. Kaevatavast otsusest ei nähtu, milliseid asjaolusid ning kas üldse Kohila Vallavalitsus kaalutles ning mil moel ta vastavate kaalutluste tulemusel jõudis seisukohale, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.
ja 10 kohaselt jäätmevaldajaks ning kaebajale laienevad kõik
-ist tulenevad jäätmevaldaja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja vastavaid kohustusi täitnud ning on regulaarselt tasunud ka prügivedaja arveid, kuigi vastavat teenust reaalselt osutatud ei ole. Kaebaja on siiani ise oma prügi ära vedanud ning on vastavad tšekid mis tõendavad prügi äravedu, ka vallavalitsusele koos taotlusega esitanud. Lisaks eeltoodule ei eita kaebaja mingilgi määral
regulatsiooni asjakohasust ning selle eesmärki, milleks on keskkonnakaitse läbi jäätmeregulatsiooni. 10.2 Kaebaja on lähtunud
lg 4-st ning on esitanud enda jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse, kuna on seisukohal, et vastava taotluse rahuldamise alused käesoleval juhul eksisteerivad ning juhul, kui haldusorgan leiab, et vastavaid aluseid ei eksisteeri, siis peab ta oma kaalutlused ning põhjendused taotlejale avaldama taotluse lahendiks olevas haldusaktis. Kaebaja on seisukohal, et hilisemate oletatavate taotluse mitterahuldamise põhjuste kohtumenetluse kestel esitamine ei asenda haldusakti motiveerimise kohustust. Isikul on õigus saada teavet esitatud taotluse mitterahuldamise põhjustest haldusmenetluses mitte aga alles kohtumenetluse kestel. Käesoleval juhul on vastustaja asunud oma eelnevalt antud haldusakti kohtumenetluse kestel tagantjärele põhjendama. Selline praktika ei võimalda ei kohtul ega ka kaebajal veenduda vaidlustatud haldusakti õiguspärasuses, kuivõrd haldusakti motiveerimispuue loob olukorra, kus ei ole võimalik kindlaks teha, millistest konkreetsetest kaalutlustest haldusorgan otsustust langetades lähtus. Eeltoodust tulenevalt on vastustaja poolt seletuses tagantjärele esitatud põhjendused asjakohatud ning nendest ei saa kuidagi lähtuda vaidlustatud haldusakti õiguspärasuse hindamisel, kuivõrd vaidlustatud haldusaktis vastavad põhjendused puuduvad, veelgi enam vaidlustatud haldusaktis puuduvad üldse igasugused põhjendused. See oli ka põhjuseks, mis ajendas kaebajat kaebust esitama, kuivõrd kaebaja ei 3 saanud põhjendamata haldusakti alusel veenduda selles, et tema taotlust lahendades on haldusorgan lähtunud vaid asjakohastest kaalutlustest. 10.3 Kaebaja on seisukohal, et ka vastustaja seletuses esitatud asjaolud ei ole taotluse mitterahuldamise põhjuseks. Vastustaja ei ole selgitanud, millest tulenevalt ei pea ta taotluse asjakohaseks põhjenduseks asjaolu, et kaebaja veab ise oma jäätmed ära ning ise enda jäätmete äravedu on kaebajale soodsam, kui lepingujärgne äravedu. Samuti ei ole vastustaja põhjendanud, miks ta leiab, et taotluse põhjenduseks saaks olla kehvad teeolud ja liitunud kinnistul mittetegutsemine, aga mitte mingil juhul see, et kaebaja ise oma jäätmed ära toimetab ja see on talle ka majanduslikult kasulikum. 10.4 Vastustaja on tagantjärele motiveerinud taotluse rahuldamata jätmist sellega, nagu tekiks kaebuse rahuldamise korral olukord, mis muudaks sisuliselt mõttetuks
-is sätestatud korraldatud jäätmeveo regulatsiooni, kuna see muudab vedajate majandusprognoose ja võib olla vedaja korraldatud jäätmeveo lepingu ülesütlemise aluseks. Kaebaja arvates mõjutavad ka kehvad teeolud ning liitunud kinnistul mittetegutsemine vedajate majandusprognoose (ka kehvad teeolud on ilmselt ajutised ning ka kinnistul mittetegutsemine võib olla ajutise iseloomuga). Kaebaja on seisukohal, et
-i eesmärk on täidetud ka siis, kui isik oma jäätmeveo ise korraldab.
paneb sellisele isikule ka kohustuse enda poolset jäätmeveo toimumist tõendada. Seeläbi saab minimaliseerida ohu, et vastav isik tegelikult oma jäätmeid ära ei vea. Asjaolu, et haldusorgan ei suuda või on tal raske teha prognoose selles osas, palju on jäätmeveoga liitujaid, ei saa automaatselt välistada kaebaja võimalust ja õigust taotleda enda mitteliitunuks lugemist. 10.5 Lõpetuseks peab kaebaja vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et käesoleval juhul puudub vaidlus
-i tõlgendamises ja eesmärkides. Vaidluse esemeks on üksnes vaidlustatud haldusakt, mille õiguspärasuse kontroll saab baseeruda vaid vastavas haldusaktis sisalduvatel kaalutlustel (põhjendustel). VASTUSTAJA SEISUKOHT 11. Kohila Vallavalitsus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. 12.
lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, eluvõi äriruum. Vastavalt
§-dele 9 ja 10 on jäätmevaldaja jäätmetekitaja, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed. Vastavalt eeltoodud sätetele saab kaebajat lugeda jäätmevaldajaks
tähenduses.
lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt
lg-tele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsus organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.
lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras.
lg 1 kohaselt on korraldatud jäätmeveo konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal kohaliku omavalitsuse üksuse määratud jäätmeliikide osas määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni viis aastat. 13. Vastavalt
lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud 4 jäätmeveoga liituda või mitte. Eelnimetatud regulatsiooni sisu aitab selgitada
seletuskiri, mis ütleb järgmist: „Kogu uuenev jäätmekäitluse süsteem eeldab jäätmekogumissüsteemiga liitumise tagamist seadusest tuleneva kohustusena. Vastasel juhul suurendab nii ametlike ladestuskohade arvu vähenemine, mille tulemusena suurenevad paljudele jäätmetekitajate vahemaad ladestuskohani, samuti suurenevad ladestushinnad, tõenäoliselt ebaseaduslikku ladestamist e. jäätmete hülgamist veelgi...“ Seletuskirjas toodud selgitustest saab järeldada, et seaduse eesmärgiks oligi teha korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslikuks tiheasutusaladel otse seadusest tulenevalt. 14. Jäätmevaldaja loetakse
lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas omavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Eelnevast nähtuvalt peab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esinema järgmised eeldused: mingid erilised ja põhjendatud asjaolud avaldajal, avaldus peab olema esitatud mingiks kindlaks ajavahemikuks ning avaldaja peab korraldama oma jäätmekäitlust ise. Sellisteks põhjendusteks peab vastustaja kehvasid teeolusid, ajutiselt liitunud kinnistul mittetegutsemist vms. Teise jäätmeveopiirkonda jäätmete üleandmist vastustaja mitteliitunuks lugemise põhjuseks ei pea. 15. Kaebaja esitas 19.03.2009 Kohila Vallavalitsusele avalduse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks, kuna Ragn-Sells Rapla jäätmekäitluskeskusesse viimine on odavam, kui korraldatud jäätmevedu. Kaebuse rahuldamise korral tekiks olukord, mis muudaks sisuliselt mõttetuks
-s sätestatud korraldatud jäätmeveo regulatsiooni. Sellisel juhul võiks iga jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga hõlmatud piirkonnas loobuda konkursi võitnud vedaja teenustest põhjendusega, et nii on odavam. Tuleb arvestada, et korraldatud jäätmeveo konkursil osalenud ettevõtjad on esitanud hinnapakkumised arvestades piirkonna elanike arvu, statistilisi andmeid tekkivate jäätmete koguste kohta ja koostanud nende põhjal optimaalsed veoteekonnad. Selliste vabastuste andmine muudab vedajate majandusprognoose ja võib olla vedaja poolt korraldatud jäätmeveo lepingu ülesütlemise aluseks. 16. Vastustaja 21.12.2009 täiendavas kirjalikus seletuses (tl 45) on vastustaja leidnud, et
lg-s 4 on seaduseandja sihilikult kasutanud jäätmeveost vabastamise võimaluse sätestamisel sõnastust „võib“ ja „erandkorras“, millega annab omavalitsuse pädevuse, kuid ei kohusta omavalitsust selleks. 17. Suurima osa jäätmeveo tasust moodustavad veokulud (kütus, auto ekspluatatsioon), mitte aga prügilas jäätmete ladestamise kulud. Seda kinnitab ka asjaolu, et 140 l konteineri tühjendamine maksab sama palju, kui kuni 80 l konteineri tühjendamine. Vastavalt
lg-le 5 peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Jäätmeveost kergekäelise vabastamise korral jäävad jäätmete käitlemise kulud praktiliselt muutumatuks (eelkõige transpordikulu), mille peavad teised korraldatud jäätmeveoga liitunud kinni maksma. Seega on Kohila vald jätkuvalt seisukohal, et jäätmeveost vabastamisesse ei tohi suhtuda kergekäeliselt ja soov viia ise jäätmed jäätmekäitluskohta üksnes põhjusel, et selline toiming on odavam, ei ole jäätmeveost vabastamiseks piisav argument ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 5 KOHTU PÕHJENDUSED 18. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis leiab, et kaebus tuleb rahuldada. Kohtu põhjendused on järgmised. 19. Korraldatud jäätmevedu on
lg 1 kohaselt olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Vastavalt
69 lg-le 1 loetakse jäätmevaldaja liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
lg 4 alusel võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise.
lg 4 alusel erandi tegemine on lubatud seega juhul, kui valla- või linnavalitsusel on võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, jäätmekäitluse ise korraldamiseks on mõjuv erandlik põhjus ning erandit taotletakse kindlaks ajavahemikuks. Kohila Vallavolikogu 18.12.2007 määrusega nr 75 kehtestatud Kohila valla jäätmehoolduseeskirja ( KO, 06.03.2008, 38, 606) § 9 sätestab korraldatud jäätmeveo. Selle paragrahvi lõike 7 kohaselt võib vallavalitsus erandkorras teatud tähtajaks vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest või lubada ettenähtust harvemat vedu. Jäätmeveost tähtajaks vabastamine või ettenähtust harvema veo lubamine toimub jäätmevaldaja kirjaliku põhjendatud avalduse alusel, kui taotleja korraldab ise oma jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta või annab jäätmed üle jäätmevedajale. Jäätmete üleandmist peab kinnitama vastuvõtjalt saadud kviitung. Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele 01. veebruariks kirjaliku selgituse oma eelmise aasta jäätmete käitlemise kohta. 20. A.S. esitas 19.03.2009 Kohila Vallavalitsusele avalduse (tl 6), milles palus ennast
lg 4 ja Kohila valla jäätmehoolduseeskirja § 9 lg 7 alusel vabastada korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest, kuna ta korraldab ise oma jäätmete veo keskkonnaohutult jäätmekäitluskohta. Oma krundil tekkivate jäätmete veoks on avaldaja soetanud kaks 240 liitrist konteinerit ja umbes iga kahe kuu tagant viib ta jäätmed Ragn-Sells Rapla JKK. See on avaldaja jaoks odavam ja paindlikum lahendus kui Cleanaway AS-i poolt pakutav olmejäätmete veoteenus. Kohila Vallvalitsuse 20.04.2009 korralduse nr 219 (tl 5) punktiga 1.1 jäeti A.S. taotlus rahuldamata
lg 4 ja Kohila Vallavolikogu 18.12.2007 määruse nr 75 „Kohila valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine“ § 9 „Korraldatud jäätmevedu“ alusel. Korralduses on märgitud, et jäätmevaldajad on esitanud taotlused, kus nad soovivad jäätmeveost vabastamist ja ise oma jäätmed jäätmejaama viia. Tegemist on jäätmevaldajate alaliste elukohtadega. Kohalikul omavalitsusel on vastavalt
§-le 66 kohustus oma haldusterritooriumil korraldada olmejäätmete kogumine ja vedu selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta. Seadusest tulenevalt on korraldatud jäätmeveo rakendamisest kõik jäätmevaldajad liitunud jäätmeveoga automaatselt. Jäätmed tuleb üle anda Kohila valla jäätmeveo piirkonnas, mitte transportida neid mujale. 21.
lg 4 alusel antava haldusakti näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga HMS § 51 ja HKMS § 4 lg 1 mõttes, mis on antud haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Kaalutlusõigus on vallavalitsusele antud ka Kohila valla jäätmehoolduseeskirja §-s 9. HMS § 54 sätestab ühe haldusakti õiguspärasuse eeldusena selle, et haldusakt vastaks vorminõuetele. Üheks olulisemaks haldusakti vorminõudeks on haldusakti põhjendamine. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest 6 keeldumine olema kirjalikult põhjendatud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. HMS § 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. 21.1 Kohila Vallvalitsuse 20.04.2009 korralduses nr 219 on märgitud
§-st 66 tulenevad kohaliku omavalitsuse kohustused ja toodud korraldatud jäätmeveo ja jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumise õiguslik käsitlus, korralduses ei ole aga märgitud A.S. taotluse rahuldamata jätmise põhjuseid ega kaalutlusi, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Korraldusest ei selgu, kas vallavalitsus on keeldunud põhjusel, et vallavalitsusel ei ole võimalik piisava kindlusega järeldada, et avaldaja korraldab jäätmekäitluse ise kooskõlas jäätmekäitluse nõuetega, või puudub taotlejal mõjuv erandlik põhjus jäätmekäitluse ise korraldamiseks või et erandit ei ole taotletud kindlaks ajavahemikuks. 21.2 Riigikohtu halduskolleegium on 12.11.2007 kohtuotsuses nr 3-3-1-57-07 punktis 18 leidnud, et kohtumenetluse käigus kaalutlusotsuse motiivide esitamine ei ole piisav ega saa asendada haldusorgani seadusest tulenevat motiveerimise kohustust. Põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti. Riigikohus on sellist seisukohta väljendanud ka
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.