TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-10-516 Määruse kuupäev 29.03.2010 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.Õ. kaebus Eesti Vabariigi vastu mittevaralis

§ 11lg 3).

1. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale.
2. Kaebus koos lisadega kuulub tagastamisele pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8, § 471 lg 2).

Asjaolud 01.03.2010 on saabunud Tartu Halduskohtusse M.Õ. kaebus Eesti Vabariigi vastu (haldusasi nr 3-10-516). Kaebuses M. Õ. väidab, et temale on tekitatud riigiametnike poolt kahju: tervislik ja moraalne kahju ja teenimata tulud, jälitustegevus toimiku ja materjalide põhjal. Tekitatud kahju hüvitusena taotleb M. Õ. 4.000.000 krooni väljamõistmist. Kaebus sisaldab taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel seoses maksejõuetusega. Kaebusele lisatud vormikohasest „Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusest ning teatisest taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta“ nähtub, et M.Õ. on töötu fotograaf, muid perekonnaliikmeid ei ole ära toodud, ainsaks sissetulekuks on märgitud sotsiaaltoetused ja kohalikult omavalitsuselt saadav summa 3631,00 EEK, SEB Ühispangas „vabad vahendid: -10737,60 EEK, konto jääk 5,00 EEK. Kohustustena teiste võlausaldajate vastu on punktis 3.4. märgitud – kohtutäitur Jaanika 1 Pajuste: 10 742,60 EEK, OÜ A ja D Hambaravi: 1125,00 EEK; AS EMT – 1124,09 EEK. Punktis 3.5 on näidatud sidekuludena 100.- . Eeltoodut arvesse võttes vabastas Tartu Halduskohus 09.03.2010 kohtumäärusega M.Õ. riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel osaliselt ning kohustas kaebuse esitajat tasuma riigilõivu 2000 krooni (RLS § 56 lg 11 vastavalt kuulub antud kaebusega nõutud summalt tasumisele riigilõivu 5%, s.o 200.000 krooni). Samas kohtumääruses on osutatud, et kaebus ei vasta

§ 10nõuetele.

Kaebuse esitajat on kohustatud kaebuses märkima, milline asutus või ametnik ja millise toimingu või haldusakti või tegevusetusega on kaebaja õigusi rikkunud, millal on rikkumine toime pandud ning millest tuleneb kaebaja poolt märgitud kahju ning põhjendada tuleb, millest tulenevalt on kahjusumma suuruseks märgitud 4 miljonit krooni. Kohus jättis kaebuse käiguta ja selgitas, et kui kaebuse esitaja ei ole

1. märtsiks 2010 riigilõivu tasunud ja kaebuse puudusi kõrvaldanud, tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale. Kohtumäärus on kaebuse esitajale allkirja vastu kätte toimetatud 12.03.2010 – vastuvõtja kaebuse esitaja õde M.A. (alus: väljastusteade). Kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudusi, samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. 15.03.2010 kohtule saabunud dokumendis pealkirjaga „Vastus kohtumäärusele“ kaebuse esitaja M.Õ. palub kaebuselt tasumata riigilõivu 2000 krooni tasumise tähtaega pikendada kuni
2. aprillini 2010 ja märgib kaebuse selgituseks: „Kahjunõue jälitustegevus toimiku ja materjalide põhjal; järgnevate asjaolude juures: I vaimne vägistamine Lõuna Politseiprefektuuri töötajate poolt 2002 aasta, mis tipnes kohustuslikus korras naispolitsei töötajaga toa jagamist Frankfurdi hotellis Saksamaal. II 2005-2006 Üliõpilasorganisatsioonis „Rotalia“ jälitustegevus toimiku põhjal süütunde ja kohusetunde läbi vaimne kahju. Riigikohtu nõunik Andres Parmas ja/või Sven Tarn kaitsepolitsei töötaja.“. Kohtu seisukoht Kohtul on kohustus asja kohtuliku ettevalmistamise staadiumis kontrollida kaebuse vastavust nõuetele vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 11 lg 1.

§ 11

lg 1 p 1 kohaselt halduskohus kontrollib, kas kaebus vastab

§ 10

sätestatud nõuetele ja kas on tasutud riigilõiv.

§ 11

lg 2 kohaselt kui halduskohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale. Antud juhul ei ole kaebaja kaebuses esinevaid puudusi kõrvaldanud ega esitanud kohtule halduskohtus menetletavat kaebust mistõttu kuulub kaebus ja kaebuse täiendus tagastamisele. 2 Halduskohus märgib, et riigilõivu tasumata jätmine ei ole kaebuse tagastamise põhjuseks antud juhul, kuna kaebaja on taotlenud selles oas riigilõivu tasumise tähtaja pikendamist kuni 06.04.2010. Kuna kohus on otsustanud kaebuse tagastada seetõttu, et kaebus ei ole menetletav ja kaebuses esinevad puudused on kõrvaldamata kohtu poolt määratud ajaks 25.03.2010 , puudub vajadus täiendavalt oodata kaebajalt riigilõivu tasumist. Ühtlasi kohus märgib, et kaebuse esitajal on

§ 11

lg 7 kohaselt võimalik seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Mare Priks Kohtunik 3