KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-24806 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.10.2009, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Reet Allikvere, Heli Käpp Tsiviilasi Veera Eliferevskaja (ka Jeliferevskaja) hagi Ramon Ruotsi ja Leena Laidineni vastu õigusvastase tegevuse lõpetamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 25 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 13.01.2009 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Veera Eliferevskaja apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 01.10.2009, avalik kohtuistung Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Veera Eliferevskaja (registris Jeliferevskaja, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xx-x xxxxxxx), esindaja advokaat Mariann Tusti; Kostjad Ramon Ruotsi (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx xx-x xxxxxxx) ja Leena Laidinen (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xx-x xxxxxxx) Kostjate esindaja advokaat Alar Urm. RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 13.01.2009 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Parandada kohtuotsuses esinev trükiviga ja lugeda kohtuotsus tehtuks Ramon Ruotsi suhtes. Jätta esimese ja teise astme kohtu menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
- Veera Jeliferevskajale (hagejale) kuulub Tallinnas, Xxxx xx-x asuv korter. Ramon Ruotsile (kostja I) kuulub samas majas korter asukohaga Xxxx xx-x ja Leena Laidinenile (kostja II) korter asukohaga Xxxx xx-x Tallinn. Kostjad on paigaldanud oma korterisse gaasikütte ja paigaldanud gaasi väljalasketoru hageja akna juurde. Väljalasketorust tulenev saast kahjustab hageja tervist. Hagejal on tervisehäire, mille tõttu ei talu hageja gaasilõhna ja muid lõhnu. Kostjatel puudus väljalasketoru paigaldamiseks nõutav projekt, kooskõlastus ja ehitusluba. Gaasipaigaldistest tulenev aur on põhjustanud hagejale tervisehäire (diagnoositud hingamisteede haigused), mis väljendub invaliidsuse esimeses grupis. Hageja nõudeks on kohustada kostjaid sulgema nende poolt ehitatud gaasikütte väljalasketorud. Kostja vastuväited
- Kostjad hagi ei tunnista. Kostja I on enne gaasikütte paigaldamist tellinud gaasikütte projekti. Gaasipaigaldisest ei eraldu tervisele kahjulikke aineid, eraldub vaid veeaur ja süsihappegaas ning vähesel määral CO gaasi. Kostja II leiab, et nõue on aegunud, sest kostja on kütteseade paigaldanud 06.06.2005, mistõttu nõue aegus 06.06.
- Kostja on gaasipaigaldise paigaldanud nõuetekohaselt. Hageja on pöördunud 2006.a Tervisekaitsetalitusse gaasipaigaldise kahjuliku mõju kontrollimiseks, kuid kontrollimisel selgus, et paigaldis ei kahjusta hagejat. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
- Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitatud nõue kujutab endast negatoorhagi asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostjate I ja II paigaldatud gaasikütte väljalasketorud piiravad põhjendamatult hageja võimalusi oma korterit kasutada. Põhjendamatu piiramisega on kindlasti tegemisega juhul, kui isik suunab teise isiku kinnisasjale tervisele kahjulikke gaase. Kogutud tõenditest nähtub, et gaasikütte väljalasketorud ei erita inimese tervisele kahjulikke aineid või ei pääse sellised ained hageja korterini. Hageja ei ole esitanud õhu saaste kohta ühtegi tõendit. Üldteadaolevalt ei eritu gaasi põlemisel aineid, mis võiksid ohustada väikeses koguses inimese tervist. Tallinna Tervisekaitsetalituse 22.03.2006 kirjast hagejale nähtub, et Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabor teostas hageja korteris ja selle ümbruses õhusaaste uuringu ning uuringute tulemused näitasid, et gaasikatla töö ei tekita õhu saastumist. Samuti on talitus asunud seisukohale, et korteri nr x gaasikatla paigaldamistööd on tehtud vastavalt projektile ja tehnilistele dokumentatsioonile. Õhu uurimise protokollist nähtub, et Tervisekaitseinspektsiooni Keemia Kesklabor kontrollis õhusaastet asukohas Xxxx xx-x siseruumis ja aknast välisõhus korteri nr x gaasikatla töötamise ajal. Kuivõrd on tõendatud, et gaasikütte väljalasketorud ei erita inimese tervisele kahjulikke aineid või ei pääse sellised ained hageja korterini, siis ei ole alust arvata, et hageja tervisehäired oleks osaliselt või täielikult seotud kostjate gaasikütte väljalasketorudega. Asjas ei oma tähtsust see, kas kostjatel oli väljalasketorude paigaldamiseks teiste korteriomanik nõusolek, sest hageja on hagi alusena tuginenud üksnes asjaolule, et kostjate tegevus kahjustab hageja tervist. Hageja esitas küll kohtuistungil uue seisukoha, et toru paigaldamiseks on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut AÕS § 74 lg 1 kohaselt ja eelkõige selle isiku, kelle omandiosa gaasitoru kõige enam mõjutab. Nimetatud asjaolu kujutab endast uue põhilise asjaolu esitamist AÕS § 89 2 alusel esitatava negatoorhagi raames. Vastavalt TsMS § 376 lg 3 hagi muutmise avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut. Vastavalt TsMS § 334 lg 1 avaldused, taotlused, vastuväited ja kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Riigikohus on tsiviilasjas nr x-2-1-82-08 selgitanud, et suuliselt ei ole võimalik kohtuistungil hagi alust või eset muuta. Kuivõrd hageja poolt avaldatud asjaolud ei kujuta endast üksnes faktiliste väidete täiendamist vastavalt TsMS § 376 lg 5 p 1, vaid uue põhilise asjaolu esitamist, siis loetakse hagi alus muutunuks üksnes juhul, kui hageja avaldab sellised asjaolud kirjalikult. Hageja seda ei teinud ning seega puudub kohtul võimalus nimetatud asjaoludele tugineda. Asjas ei oma tähtsust see, kas kostjatel oli väljalasketoru paigaldamiseks ehitusluba ning kohaliku omavalitsuse poolt väljastatavad kooskõlastused. Ehitusloa ja sellega seotud omavalitsuse poolt väljastatud kooskõlastuste olemasolu on haldusõigusliku tähendusega asjaolu, mis ei mõjuta ega tekita omaniku õigust nõuda omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused
- Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 13.01.2009 otsus ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada. Keemia Kesklabori õiendi tabelist nähtub, et mõõtmine toimus juulis
- Juba 20 minuti gaasikatla töötamise järel suurenes hageja korteris süsinikdioksiidi ja metaani hulk. Antud juhul oli tegemist suvisel ajal 20 minutiks katla sisselülitamisega. Hageja esitas taotluse määrata uus ekspertiis, millega oleks võimalik mõõta tulemusi kütteperioodil, kui katel on pidevalt töös, kuid kohus esitas taotluse rahuldamiseks hagejale nõuded, mida polnud võimalik täita. Seega ei saa hagejale ette heita, et ta pole oma väidet tõendanud. Hageja soovis oma väidet tõendada erapooletu ja kompetentse tõendiga – ekspertiisiga, kuid 17 000 krooni ettemaksu pole hagejale jõukohane. Hageja ei nõustu sellega, et ta püüdis hagi muuta. Vaidlus on asja kasutamise üle ja kas hageja on kohustatud taluma asja kasutamisega seotud negatiivseid mõjusid. Kaasomanikud on kokku leppinud, et kahjulik mõju tekib hagejale. Nõusoleku andnud teiste kaasomanike aknad avanevad teisele poole maja. Kostjate poolt kaasomandis oleva asja kasutamine vaidlusalusel viisil ei ole õiguspärane ja kahjustab hageja võimalust oma kaasomandit kasutada. Vastus apellatsioonkaebusele
- Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud maakohtu otsus muutmata TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis järgib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 654 lg-le 6 esimese astme kohtu põhjendusi ja ei põhjenda otsust. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski kaebuse väide ei anna alust otsuse tühistamiseks. Maakohus on poolte poolt esitatud asjaoludest ja tõenditest lähtudes õigesti tuvastanud asjaolud, kohaldanud ja tõlgendanud seadust ja teinud põhjendatud järeldused. Apellant on apellatsioonkaebuses põhilises osas korranud maakohtus esitatud väiteid, millele kõigile on kohtuotsuses piisava põhjalikkusega vastatud. Asjas leidis tõendamist, et Tallinnas, Xxxx xx gaasitorustiku ja katla paigaldamine on toimunud seaduslikult ja gaasitorustiku vastavust projektile ja ehitusnõuete täitmist on 27.12.2006 OÜ 3 Tehnokontrollikeskus poolt kontrollitud. Samuti on tuvastatud gaasipaigalduse kasutamise ohutus (t.lk 26-29, 31-44). Peale hageja on samas majas elavad teiste korterite omanikud nõustunud küttesüsteemi ehitamisega (t.lk 30). Tallinna Tervisekaitsetalituse teatas hagejale tema avaldust kontrollides, et gaasikatlatöö ei põhjusta hageja poolt väidetud õhu saastamist (t.lk 53-56). Esitatud tõendid olid piisavad asjas seadusliku otsuse tegemiseks. Maakohus ei ole vaidlust lahendades rikkunud kaebuses väidetud menetlusnorme, on jaganud õigesti tõendamiskoormise, hinnanud tõendeid vastavalt TsMS § 232 lg-s 1 sätestatule ja teinud otsuse kooskõlas TsMS 442 lg-s sätestatud nõuetele. Maakohus on jõudnud õigele seisukohale ja seda motiveerinud määral, mida tuleb pidada seaduslikuks. Hageja esitas ringkonnakohtu istungil ID-kaardi, mille kohaselt on tema perekonnanime kirjutatud dokumentides erinevalt, s.t ka Jeliferevskaja. Hageja on hagiavalduses ja kohus otsuses kirjutanud kostja eesnimeks Rauno, kuid õige on Ramon. Õigesti on nimi kirjutatud kostja vastustes hagile ja apellatsioonkaebusele. Kuivõrd kostja isikukood on kõigis kohtudokumentides kajastatud õigesti, leiab ringkonnakohus, et nimetatud viga saab käsitleda trükiveana, mille parandamine tuleb kajastada otsuse resolutsioonis, lugedes kohtuotsus tehtuks kostja Ramon Ruotsi suhtes. Ulvi Loonurm Reet Allikvere Heli Käpp Kohtuotsus parandatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.04.2010 määrusega RESOLUTSIOON
- Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2009 kohtuotsuse sissejuhatuses, resolutsioonis ja kirjeldavas osas sisalduv ilmne ebatäpsus, lugedes õigeks Harju Maakohtu otsuse kuupäevaks 04.05.
- Toimetada käesolev määrus kätte kõigile isikutele, kellele on kätte toimetatud kohtumäärus. 4