← Eesti

3-07-2546/64

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2546 Haldusasi AS Jõgeva Elamu kaebus MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus (MTÜ KEJHK) 13.11.2007 otsuste tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 24.09.

  1. Menetlusosalised ja esindajad RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord nende Kaebuse esitaja volitatud esindaja – Anne Tammer; Vastustaja MTÜ KEJHK volitatud esindajad – Arvo Rosimannus ja Vahur Glaase; Kolmanda isiku AS Ragn-Sells volitatud esindaja – Silja Holsmer; Kolmanda isiku OÜ Resk seaduslik esindaja – Raivo Erm.
  2. Jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
  3. Jätta vastustaja menetluskulud tema enda kanda.
  4. Mõista kaebuse esitajalt kolmanda isiku AS Ragn-Sells kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 18 009,75 krooni. Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 09.10.2008 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud MTÜ KEJHK kuulutas 06.07.2007 väljaandes Ametlikud Teadaanded kohalike omavalitsuste nimel välja avatud pakkumised korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks segaolmejäätmete veol järgmistes veopiirkondades: “Korraldatud jäätmeveo ainuõigus Ambla, Järva-Jaani, Roosna-Alliku, Kareda ja Koeru valla 1 määratud veopiirkonnas – piirkond nr 1”; “Korraldatud jäätmeveo vedaja leidmine Põltsamaa linna, Põltsamaa, Pajusi ja Puurmani valla määratud veopiirkonnas – piirkond nr 2”; “Korraldatud jäätmeveo ainuõigus Koigi, Imavere, Paide, Väätsa ja Kõue valla määratud veopiirkonnas – piirkond nr 3”. Konkursil esitasid pakkumised kaebuse esitaja AS Jõgeva Elamu, AS Ragn-Sells ja OÜ Resk. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosolekul otsustati mitte kvalifitseerida pakkujat AS Jõgeva Elamu, tunnistati pakkujad AS Ragn-Sells ja OÜ Resk kvalifitseerimistingimustele vastavaks, tunnistati pakkujate AS Ragn-Sells ja OÜ Resk poolt esitatud pakkumised vastavaks, tunnistati AS-i Jõgeva Elamu poolt esitatud pakkumine mittevastavaks, tunnistati edukaks AS-i Ragn-Sells ja OÜ Resk pakkumised ning anti AS-ile Ragn-Sells ja OÜ-le Resk korraldatud jäätmeveo ainuõigused. 03.12.2007 sõlmis vastustaja AS-iga Ragn-Sells ja OÜ-ga Resk jäätmeveolepingud. AS Jõgeva Elamu esitas kohtule kaebuse MTÜ KEJHK 13.11.2007 otsuste tühistamiseks. Kaebaja seisukohad Kaebuse esitaja on seisukohal, et MTÜ KEJHK 13.11.2007 juhatuse koosolekul vastuvõetud otsused on õigusvastased ning kuuluvad tühistamisele. MTÜ KEJHK 13.11.2007 juhatuse koosolek ei olnud otsustusvõimeline. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosoleku protokolli nr 12 kohaselt võtsid koosolekust osa juhatuse liikmed Mart Mäemets, Ü. L. (volikirjaga), Toivo Tõnson, Alari Kirt, Märt Perve ja Andres Õis. Ü. L. ei ole MTÜ KEJHK juhatuse liige. Protokollist nähtub, et Ü. L. on osalenud volituse alusel. Vastavalt TsÜS § 31 lg-le 6 ei või juriidilise isiku organi liige oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Mittetulundusühingute seaduse (MTüS) § 28 lg 4 sätestab, et juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda ei ole ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega. Vastustaja põhikirjas ei ole sätestatud juhatuse liikme õiguste üleandmist. Järelikult ei olnud Ü. L. õigustatud otsuste vastuvõtmisel osalema. MTüS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. MTÜ KEJHK põhikirja p 35 kohaselt on juhatus pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Vastustaja juhatus on üheteistkümneliikmeline. MTÜ KEJHK juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus juhatuse liiget. Kuna MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosolekust võttis osa üksnes viis juhatuse liiget - Kalle Toomet ei saanud koosolekust osa võtta, kuna ta viibis sellel ajal Kehtna Vallavalitsuse istungil, mis kestis 13.00 – 16.00 - ei olnud juhatuse koosolek otsustusvõimeline ega pädev otsuseid vastu võtma. Kaebaja leiab, et MTÜ KEJHK 13.11.2007 juhatuse otsused on motiveerimata. MTÜ KEJHK juhatus kontrollis pakkujate kvalifikatsiooni, hindas pakkumiste vastavust, otsustas pakkumiste edukaks tunnistamise ja korraldatud jäätmeveo ainuõiguste andmise 13.11.2007 koosolekul. Koosolekul vastuvõetud juhatuse otsused on fikseeritud protokollis nr
  5. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 otsused ei ole kontrollitavad, kuna juhatuse koosoleku protokollist ei tulene, miks otsustati mitte kvalifitseerida pakkujat AS-i Jõgeva Elamu ning miks tunnistati pakkuja AS-i Jõgeva Elamu poolt esitatud pakkumine mittevastavaks. Põhjenduste puudumise tõttu pole juhatuse otsuste õiguspärasus kohtu poolt kontrollitav. Kaebaja vastas pakkumise kutse dokumentide (PKD) p-s 7.1.14 esitatud tingimustele, mille kohaselt pidi pakkuja esitama kirjaliku tõenduse selle kohta, et pakkuja omab vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel. Vastustaja tõlgendus PKD p-le 7.1.14 on väär. Sõna „klient“ tähendab isikut, kellega pakkujal 2 on lepinguline suhe, seega ka iga üksikut korterivaldajat. Vastustaja tõlgendus, mille kohaselt on „klient“ eraldi kinnistul või maatükil paiknev isik, on meelevaldne. Vastustaja seisukohad ja taotlus Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga. MTÜ KEJHK 13.11.2007 juhatuse koosolekul viibisid järgmised juhatuse liikmed: Mart Mäemets, Alari Kirt, Toivo Tõnson, Märt Perve, Andres Õis ja Kalle Toomet. Protokolli nr 12 kohaselt on fikseeritud, et koosolekul ei osalenud Kaido Ivask, Eero Plamus, Taivo Himmaste, Enn Mäger, Jüri Randmäe. Vastustaja selgitab, et inimliku eksituse tõttu on jäänud protokollis nimetamata juhatuse liige Kalle Toomet, kes faktiliselt viibis 13.11.2007 koosolekul. Seda asjaolu kinnitab 13.11.2007 protokoll nr 12, kus on ära nimetatud isikud, kes koosolekul ei osalenud. Kalle Toometi nime mitteosalejate hulgas ei ole. Kalle Toometi osalemist 13.11.2007 juhatuse koosolekul kinnitab ka 07.12.2007 palgaleht nr 58 ja sellele lisatud MTÜ KEJHK juhatuse liikmete juhatuse koosolekutel osalemise kohta koostatud tabel. Tabelist nähtub, et Kalle Toomet on osalenud 13.11.2007 juhatuse koosolekul. Seega oli koosolek otsustusvõimeline. Vastustaja ei nõustu, et 13.11.2007 juhatuse otsused on motiveerimata. Vastavalt juhatuse otsusele ei kvalifitseeritud pakkujat AS Jõgeva Elamu, kuna pakkuja ei vastanud PKD p-s 7.1.14 esitatud tingimustele. Nimetatud punkti kohta esitas konkursil osaleja AS Cleanaway järelpärimise, millele MTÜ KEJHK vastas kõigile pakkujatele 10.09.2007 edastatud kirjaga, selgitades, et pakkuja peab olema osutanud jäätmeveoteenust ja kliendibaasi haldamist vähemalt 2000-le eraldi kinnistutel või maatükkidel paiknevale isikule. Kuna korraldatud olmejäätmete veo konkurss hõlmab paljusid omavalitsusi ja suurt maa-ala, siis konkursi läbiviija ja lepingute haldaja jaoks oli tähtis pakkuja kogemus logistiliselt korraldada jäätmevedu. Vaatamata ”kliendi” mõistet selgitavale vastusele esitas AS Jõgeva Elamu oma pakkumises 10.10.2007 kirjaliku tõenduse, et ta omab vähemalt ühe-aastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel. Täiendavale järelpärimisele esitatud vastusest selgub, et AS Jõgeva Elamu ei arvestanud mitte kinnistul paiknevate jäätmemahutitele põhinevat kliendihaldust, vaid korteriomanditele põhinevat kliendihaldust. Nimetatud põhjusel ei olnud võimalik AS Jõgeva Elamu kui pakkuja kvalifitseerimine. Eeltoodud selgitustele tuginedes leiab vastustaja, et MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 otsused on piisava ning arusaadava selgusega motiveeritud. Vastustaja palub jätta AS Jõgeva Elamu kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku AS Ragn-Sells seisukohad MTÜ KEJHK Juhatuse 13.11.2007 koosoleku protokollist nähtub, et juhatuse liige Kalle Toomet ei ole märgitud ei koosolekul osalejate ega puudujate nimede hulgas. Vastustaja on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad juhatuse liikme Kalle Toometi osalemist 13.11.2007 koosolekul. Seega sisaldab koosoleku protokoll osalejate nimekirja osas ebatäpsust, kuid vastav asjaolu ei mõjutanud otsuste sisu. AS Jõgeva Elamu otsustati mitte kvalifitseerida 13.11.2007 koosoleku otsuse p 1 kohaselt, kuna pakkuja ei vastanud PKD p-s 7.1.14 esitatud tingimustele. Vastustaja on 10.09.2007 vastuses AS Cleanaway järelepärimisele, mis edastati kõigile konkursil osalejatele, sh kaebajale, märkinud, mida tuleb mõista väljendi „vähemalt 2000 klienti” all. Seega oli vastustaja PKD p 7.1.14 sätestatud nõude selgelt ja üheselt mõistetavalt lahti kirjutanud ning järelikult oli ja pidi olema ka kaebaja teadlik, et kvalifitseerumise nõudeks on vähemalt 2000 kliendile, kes paiknevad eraldi kinnistutel või maatükkidel, jäätmeveoteenuse osutamine ja kliendibaasi haldamine. Kaebajal vastav kogemus puudub ning seetõttu oli põhjendatud ning kooskõlas PKD-ga ka kaebaja kvalifitseerimata jätmine. 3 Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. OÜ Resk toetas MTÜ KEJHK ja AS Ragn-Sells seisukohti ja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohus kuulas kohtuistungil tunnistajana üle Kalle Toometi. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosoleku otsustusvõimelisus MTüS § 29 lg 1 kohaselt võib juhatus vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet. MTÜ KEJHK põhikirja p 35 kohaselt on juhatus pädev vastu võtma otsuseid, kui koosolekul osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et MTÜ KEJHK juhatus on üheteistkümneliikmeline ning seega on juhatuse koosolek otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kuus juhatuse liiget. Vaidlus puudub ka selles, et Ü. L., kes MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosoleku protokolli nr 12 (I kd tl 15-18) kohaselt oli märgitud koosolekust osa võtma juhatuse liikmena volikirja alusel, tegelikult vastustaja juhatusse ei kuulu. Kohtule esitatud volikirjast (I kd tl 207) nähtuvalt esindas Ü. L. koosolekul Kehtna Vallavalitsust ning vastustaja poolt antud selgituste kohaselt (kohtuistungi protokoll I kd tl 201) viibis ta koosolekul vaatlejana, et viia ennast valla teede- ja keskkonnaspetsialistina kurssi vastava valdkonna temaatikaga. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 protokollist nr 12 nähtub, et koosolekul osalesid järgmised juhatuse liikmed: Mart Mäemets, Toivo Tõnson, Alari Kirt, Märt Perve ning Andres Õis, so 5 juhatuse liiget 11-st. Protokolli kohaselt ei osalenud koosolekul samuti 5 juhatuse liiget, need on Kaido Ivask, Eero Plamus, Taivo Himmaste, Enn Mäger ja Jüri Randmäe. Eelnevast tulenevalt on selge, et protokoll ei kajasta ühe juhatuse liikme – Kalle Toometi – osalemist või mitte-osalemist koosolekul. Kohtu hinnangul on toimikusse esitatud tõenditega aga veenvalt tõendatud, et tegelikult osales juhatuse koosolekul ka Kalle Toomet. 13.11.2007 koosoleku protokolli nr 12 lisaks olnud kvoorumilehelt (I kd tl 199) nähtub, et koosolek algas kell 16.30 ja viiendana on koosolekule jõudnud Kalle Toomet, kes on lehele andnud sellekohase allkirja. MTÜ KEJHK juhatuse palgalehelt nr 58 ja selle lisaks olevatest tabelitest, milles on fikseeritud juhatuse liikmete osalemine MTÜ KEJHK
  6. a juhatuse koosolekutel, nähtub samuti, et Kalle Toomet osales juhatuse 13.11.2007 koosolekul ja talle on makstud selle eest tasu. Kalle Toomet on 14.01.2008 esitanud MTÜ KEJHK juhatuse esimehele avalduse (I kd tl 194), milles kinnitab oma osalemist juhatuse 13.11.2007 koosolekul ning palub teha vastava paranduse protokollis. MTÜ KEJHK sekretärregistripidaja Daisy Alatare on 07.02.2008 vastava täpsustuse protokolli ka teinud (I kd tl 193). Lisaks kuulati Kalle Toomet kohtus üle tunnistajana, mille käigus isik kinnitas kohtule (kohtuistungi protokoll, II kd tl 90), et 13.11 2007 osales ta nii Kehtna Vallavalitsuse koosolekul, mis kestis 13.00 – 16.00 kui ka 16.30 Paides alanud MTÜ KEJHK juhatuse koosolekul. K. Toomet lahkus Kehtna Vallavalitsuse koosolekult enne selle lõppu ning oluliselt MTÜ KEJHK juhatuse koosolekule ei hilinenud. Interneti kaardiotsingud (n http://kaart.otsing.delfi.ee/) annavad Kehtna ja Paide vahemaaks 4 51 km ja keskmiseks vahemaa läbimise ajaks 41 minutit. Seega oli Kalle Toometil täiesti võimalik osaleda mõlemal koosolekul ning toimikusse ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et K. Toomet MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosolekul tegelikult osalenud ei oleks – üksnes koosoleku protokoll on olnud koostatud ebatäpselt. Nii osales MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 koosolekul 11-st juhatuse liikmest 6, mis on üle poole juhatuse liikmetest. Seega oli juhatus pädev otsuseid vastu võtma ning kaebaja vastupidine seisukoht ei tugine tegelikel faktidel. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 otsuste motiveeritus Kohus ei nõustu kaebajaga selles, nagu oleks MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 otsused põhjendamata ja kontrollimatud. Arvestades otsuste vastuvõtmisele eelnenud pakkumismenetluse käigus toimunut, pidi kaebajale juhatuse 13.11.2007 protokollist nr 12 olema üheselt arusaadav, miks ei kvalifitseeritud AS-i Jõgeva Elamu pakkujana ning miks tunnistati tema pakkumine mittevastavaks. Protokollis on kirjas, et AS-i Jõgeva Elamu ei kvalifitseeritud, kuna pakkuja ei vastanud PKD p-le 7.1.
  7. PKD p 7.1.14 kohaselt oli pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavaks dokumendiks mh ka kirjalik tõendus, et pakkuja omab vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel. Asja materjalidest nähtub, et 04.09.2007 esitas AS Cleanaway MTÜ-le KEJHK järelepärimise PKD p 7.1.14 sõna „klient“ tõlgendamise kohta, millele MTÜ KEJHK tegevjuht 10.09.2007 vastas (I kd tl 30). MTÜ KEJHK selgitus saadeti välja kõigile pakkujaile, sh AS-ile Jõgeva Elamu. 14.09.2007 esitas AS Jõgeva Elamu MTÜ-le KEJHK vaide PKD p 7.1.14 vaidlustamiseks, väites, et „kliendiks“ PKD p 7.1.14 tähenduses tuleb lugeda ka korteriomandi omanikku (I kd tl 34-35). Et vaie oli esitatud tähtaja rikkumisega, andis MTÜ KEJHK oma 27.09.2007 kirjaga (I kd tl 36) AS-ile Jõgeva Elamu tähtaja puuduste kõrvaldamiseks vaides. AS Jõgeva Elamu vaidemenetlust ei jätkanud. 09.10.2007 esitas AS Jõgeva Elamu MTÜ-le KEJHK tõendi selle kohta, et omas
  8. a-l 2504 klienti (I kd tl 31). 16.10.2007 esitas MTÜ KEJHK AS-ile Jõgeva Elamu järelepärimise (I kd tl 32), milles paluti täpsustada jäätmekäitlusteenuse osutamisel/jäätmevaldajate konteinerite teenindamisel kliendibaasi haldamise kogemust 2000-le kliendile. Vastustaja märkis oma järelepärimises, et AS Jõgeva Elamu tõendi kohaselt oli tal
  9. a-l Jõgeva linnas 2103 klienti, samas on Jõgeva Jäätmekava kohaselt Jõgeva linnas 671 elamut, neist 103 korterelamut. AS Jõgeva Elamu 16.10.2007 vastusest (I kd tl 33) nähtuvalt tõlgendas AS Jõgeva Elamu sõna „klient“ jätkuvalt ka kui koretriomandi omanikku. Eelnevast nähtuvalt oli AS Jõgeva Elamu alates MTÜ KEJHK 10.09.2007 selgituse kättesaamisest teadlik, et kaebaja ja vastustaja tõlgendavad erinevalt PKD p-i 7.1.14 (kaebaja üritas nimetatud punkti vaidlustada ka vaidemenetluses) ja seega ei saanud kaebajale üllatusena tulla tema kvalifitseerimata jätmine ning tema pakkumise mittevastavakstunnistamine. Seejuures on juhatuse 13.11.2007 protokollis olemas viide just PKD p-le 7.1.14 kui kaebaja kvalifitseerimata jätmise ja pakkumise mittevastavaks tunnistamise alusele. Nii saab kohus asuda seisukohale, et kaebajale pidi juhatuse 13.11.2007 protokollist koos eelneva menetlusega olema üheselt arusaadav, miks teda ei kvalifitseeritud ning miks tema pakkumine tunnistati mittevastavaks. Kohtumenetluse käigust nähtuvalt ei ole MTÜ KEJHK 13.11.2007 otsuste väidetav motiveerimatus takistanud kaebajal oma õigusi kaitsmast halduskohtus ning kohtul on olnud võimalik vaidlustatud otsuseid kontrollida. Järelikult ei saa vaidlustatud otsuseid tühistada nende motiveerimatuse argumendil. MTÜ KEJHK juhatuse 13.11.2007 otsuste sisuline õiguspärasus 5 Kaebaja on pidanud enda mitte kvalifitseerituks lugemist ja enda pakkumise mittevastavaks tunnistamist õigusvastaseks põhjusel, et vastustaja on vääralt tõlgendanud PKD p-i 7.1.
  10. Kohus selle väitega ei nõustu. PKD p 7.1.14 kohaselt oli pakkujate kvalifikatsiooni hindamiseks nõutavaks dokumendiks kirjalik tõendus, et pakkuja omab vähemalt üheaastast kogemust 2000 kliendile jäätmeveoteenuse osutamisel ja kliendibaasi haldamisel. 04.09.2007 esitas AS Cleanaway MTÜ-le KEJHK järelepärimise PKD p 7.1.14 sõna „klient“ tõlgendamise kohta, millele MTÜ KEJHK tegevjuht vastas 10.09.2007 kirjaga. Kirjas selgitas vastustaja kõigile pakkujaile, et: „PKD p 7.1 eesmärgiks on tagada, et pakkuja suudab kohaselt täita korraldatud jäätmeveo ainuõigusega seotud kohustusi. Konkreetne PKD p 7.1.14 lähtub kahest eesmärgist – jäätmeveoteenuse osutamise ja kliendibaasi haldamise üheaastase kogemuse olemasolu vähemalt 2000 kliendile. Kui kliendibaasi haldamise seisukohalt ei ole märkimisväärset vahet, kas vedaja varasem kogemus vähemalt 2000 kliendi teenindamisel seisneb näiteks 70 korruselamu elaniku teenindamises, siis veoteenuse osutamisel, selle organiseerimisel ja teostamisel, on oluline erinevus üheltpoolt olukorral, kus pakkuja kogemus veoteenuse osutamisel piirdub poolesaja korterelamu jäätmete vedamisega, ning teiseltpoolt olukorral, kus pakkujal on kogemus korraga kuni 2000 erineval kinnistul tekkivate jäätmete kõrvaldamisel. Seetõttu oleme seisukohal, et PKD p 7.1.14 mõttes tuleb väljendit „vähemalt 2000 klienti“ mõista olukorrana, kus pakkuja on osutanud jäätmeveoteenust ja kliendibaasi haldamist vähemalt 2000-le eraldi kinnistutel või maatükkidel paiknevale isikule“. Eelnev selgitus saadeti välja kõikidele pakkujatele, mis tähendab, et kõik pakkujad, sh kaebaja, olid võrdselt teadlikud sellest, kuidas tõlgendab hankija PKD p-i 7.1.14 ja mida ta pakkujatelt ootab. Kaebaja ei saa esitada kohtule väidet, et vastustaja tõlgendus PKD p-le 7.1.14 on vale, kuna see lihtsalt ei sobi tema arusaamisega. Vastustaja on PKD tingimused koostanud eesmärgiga saada täpselt selline teenus, nagu tal tarvis on, ja nii ongi üksnes hankija pädev selgitama, millised ootused tal pakkujatele on, millist pakkujat ta usaldada võib ning anda selgitusi selle kohta, mida ta täpselt ühe või teise terminiga PKD-s mõelnud on. Oluline on, et kõiki pakkujaid oleks koheldud võrdselt ning hankija ootused pakkujatele ei oleks sellised, mis annaksid alust kahelda, et PKD on koostatud juba silmas pidades mõnda konkreetset pakkujat. Viimane annaks omakorda alust kahtlustada hankijat pakkujate ebavõrdses kohtlemises. Käesoleval juhul see nii ei ole. MTÜ KEJHK poolt 10.09.2007 kirjas antud selgitus on täiesti mõistlik ja adekvaatne ega viita kuidagi soovile kohelda pakkujaid ebavõrdselt. Kui jäätmeveoteenuse osutamine ja kliendibaasi haldamine 2000-le kinnistule või maatükile oli see usalduse ja kogemuse määr, mida hankija vajas, et tagada kvaliteetse teenuse saamine, siis selles iseenesest ei ole midagi ebaseaduslikku. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et vastustaja 13.11.2007 otsused olid õiguspärased ka sisuliselt, vastustaja ei ole PKD p-le 7.1.14 andnud ebamõistlikku või arusaamatut selgitust. Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. § 92 lg 7 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Vastavalt § 93 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastavalt eelpool toodud sätetele jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt. Ainsa menetluskulu dokumendina on vastustaja esitanud MTÜ KEJHK 19.02.2008 6 maksekorralduse nr 787 (II kd tl 10), millest nähtuvalt on vastustaja tasunud OÜ-le Tradomer arve nr 5/08 alusel 3540 krooni. Sellise dokumendi alusel ei saa kohus õigusabikulusid välja mõista. Esiteks puudub menetlusdokumentide hulgas nii kohtukulude nimekiri kui ka arve, mida on tasutud, ning teiseks ei saa eelnevalt nimetatud maksekorraldust ja OÜ-d Tradomer kuidagi seostada käesoleva haldusasjaga. Seetõttu jääb vastustaja taotlus rahuldamata ja vastustaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik AS Ragn-Sells on kohtule esitanud taotluse (II kd tl 81-88) menetluskulude väljamõistmiseks kaebuse esitajalt summas 18 009,75 krooni koos kohtukulude nimekirja ja kuludokumentidega. Menetluskulu kandmine on toimikusse esitatud tõenditega tõendatud. Kohus leiab, et kantud õigusabikulud on mõistlikud ja põhjendatud HKMS § 93 lg 5 tähenduses. Seega tuleb kaebuse esitajalt mõista kolmanda isiku kasuks välja menetluskuluna kantud õigusabikulud summas 18 009,75 krooni. Maret Altnurme Kohtunik RIIGIKOHTU RESOLUTSIOON
  11. Rahuldada MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja Ragn-Sells AS kassatsioonkaebused.
  12. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  13. augusti
  14. a otsus haldusasjas nr 307-2546 ja jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
  15. oktoobri
  16. a otsus samas asjas, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
  17. Mõista AS-lt Jõgeva Elamu Ragn-Sells AS kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes kantud menetluskulud 13 403 krooni ja 25 senti.
  18. Jätta MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ja AS Jõgeva Elamu menetluskulud nende endi kanda.
  19. Tagastada kautsjonid. 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.