) §-s 475 lg 1 on loetletud hagita asjad ning vastavalt
lg 1 p 15 on hagita asjad kaebused kohtutäituri otsuste peale.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Kohus, olles tsiviilasja materjalid läbi vaadanud ning tutvunud Täitemenetluseregistri elektroonilise andmebaasiga, leiab, et käesoleva määrusega tuleb keelduda esitatud kaebuse menetlusse võtmisest. Nimelt võib täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 217 lg 1, lg 3 ning § 218 lg 1 ja 2 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebuse kohtutäituri tegevuse peale vaatab kohtutäitur läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates 10 päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitama kohtule kaevata ei saa. Eeltoodud sätetest nähtub, et enne kohtusse pöördumist tuleb avaldajal pöörduda oma kaebusega kohtutäituri poole ning alles pärast seda, kui kohtutäitur on esitatud kaebuse otsusega lahendanud ning kaebaja sellega ei nõustu, on tal õigus pöörduda otsuse vaidlustamiseks kohtu poole. Kohtutäituri vastuse kohaselt ei ole avaldaja kaebusega kohtutäituri poole pöördunud. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 371 lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Lisaks eeltoodule nähtub Täitemenetluseregistri elektroonilise andmebaasist, et avaldaja vastu algatatud täitemenetlused registrist puuduvad, mistõttu ei ole avaldaja õiguste rikkumine kaebuses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik (
lg 2 p 1) 3
lg 4 kohaselt tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Kohus lisab, et kuna kaebus jäetakse menetlusse võtmata, siis ei lahenda kohus ka taotlust riigi õigusabi saamiseks, kuna see oleks käesoleval juhul ebaotstarbekas. Kohus juhindus määruse tegemisel
Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 24.aprillil 2010.a. Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.