Obsah (13)

§ 218§ 187§ 168§ 1741§ 651§ 657§ 162§ 442§ 440§ 444§ 174§ 171§ 122

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-09-7926 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Margo Klaar ja Ulvi Loonurm Tsiviilasi I. S. hagi A. P. vast

§ 218

lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.

§ 187

lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused

1. 07.11.2008 suri poolte isa N. N.. Kostja esitas Tallinna notarile K. P. tunnistajate juuresolekul 11.06.2008 alla kirjutatud testamendi. Selle testamendiga pärandab pärandaja kogu oma vara kostjale.
2. Pärandaja oli testamendi tegemise ajal otsusevõimetu. Kostja taotles N. N.le 14.08.2006 eestkostja määramist. 24.08.2006 arvas perearst, et N. N. ei orienteeru ajas ega ruumis. 27.10.2006 eksperdi arvamuse kohaselt oli N. N. dementne.
3. Hageja palus tühistada N. N. 11.06.2008 allkirjastatud testament. Kostja vastuväited
4. Kostja oli võtnud endale kohustuse mõlema vanema eest hoolitsemise ning perekonnas oli otsustatud, et vanemate kinnistu jääb kostjale. Hageja on avaldanud ka soovi pärimisel mitte osaleda. Pärandajal oli raskusi ümbritseva mõistmisega, kuid õiguslikult ei olnud tema teovõimet piiratud, sest eestkostja määramise avaldusest loobuti. Tunnistajad kinnitasid, et testamendi tegemise ajal oli pärandaja võimeline aru saama oma tegude tähendusest. Kostjal puudub pahatahtlus.
5. Kostja ei soovi minna oma õega vastuollu ning tunnistas hagi. Kostja ei soovi kanda menetluskulusid. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused
6. Maakohus rahuldas hagi ja tühistas N. N. 11.06.2008 allkirjastatud testamendi. Menetluskulud jäid I. S. kanda.
7. Arvestades kostja hagi omaksvõttu ning esitatud kirjalikke tõendeid asus kohus seisukohale, et N. N. oli testamendi kirjutamise ajal 11.06.2008 otsusevõimetu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 13 järgi ning pärimisseaduse § 88 lg 7 alusel kuulus testament tühistamisele.
8. Kuna kostja võttis hagi õigeks esimesel kohtusse pöördumisel, jäid menetluskulud

§ 168lg 6 alusel hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus

1. I. S. palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude väljamõistmist käsitlevas osas ja teha tühistatud osas uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, milles mõista menetluskulud välja kostjalt, sh ka apellatsioonimenetluses tehtud kohtukulud.
2. Kohus oleks pidanud juhinduma antud asjas menetluskulude kindlaksmääramisel

§ 1741

lg 1 sätetest, mis lisaks menetluskulude jaotusele näeb ette ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, sest kaevatav otsus põhines kostja poolt hagi õigeksvõtul. 2

§ 651

lg-st 1 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seisukohad ja tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 2 alusel vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohtul on võimalik teha menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

15. Käesoleval juhul ei ole põhjendatud menetluskulude jätmine hageja kanda

§ 168

lg 6 alusel, kuna kohus ei teinud hagi õigeksvõtul põhinevat kohtuotsust, vaid arutas asja sisuliselt ja tegi ka sisulise otsuse. Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse puhul tuleb

§ 442lg 4 kohaselt sissejuhatuses seda märkida.

Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata (

§ 440lg 3).

Käesolevas asjas ei võtnud kostja vastuses hagiavaldusele (tl 3334) otseselt hagi õigeks, nii et kohus oleks saanud teha hagi õigeksvõtul põhineva otsuse, ilma kirjeldava ja põhjendava osata, nagu lubab

§ 444lg 4.

Kostja teatas vaid, et ta ei esita käesolevas menetlusstaadiumis hagile vastuväiteid ja soovis asja lahendada kohtu vahendusel kompromissiga. Samas taotles kostja ka määratud kohtuistungi edasilükkamist esindaja hõivatuse tõttu. 16. Ringkonnakohtu arvates ei ole täidetud ka

§ 168

lg-s 6 sätestatud teine tingimus, et kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Just kostja käitumise tõttu tühise testamendi vormistamisel ja selle alusel pärandi vastuvõtmisel ei olnud hagejal võimalik oma õigusi kohtuväliselt kaitsta. Enne kohtusse pöördumist saatis hageja esindaja ka kostjale kirja, millele kostja ei vastanud. 17. Kuna kohus ei teinud õigeksvõtul põhinevat otsust, ei ole õige apellandi väide, et kohus oleks pidanud

§ 174¹ lg 1 alusel menetluskulud kohe kindlaks määrama.

18. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamisega tuleb

§ 171lg 1 alusel ka apellatsiooniastme menetluskulud jätta kostja kanda.

Seega jäävad kõik menetluskulud kostja kanda. 19. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja taotles kohtuistungil enamtasutud riigilõivu tagastamist.

§ 122lg 4 kohaselt tsiviilasja hinda määrates ei arvestata menetluskulusid.

Kuna hageja kaebas üksnes menetluskulude jaotuse peale, on tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 0 krooni. Riigilõivuseaduse Lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr tsiviilasjalt hinnaga kuni 5000 krooni 1000 krooni. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 5000 krooni. Seega on ta 4000 krooni tasunud ettenähtust rohkem, mis tuleb hagejale tagastada. Margo Klaar Gaida Kivinurm Ulvi Loonurm 3