2-05-14967 HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-14967 Otsuse kuupäev 15. juuni 2009.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Katrin Saar Kohtuasi HP hagi MO vastu elati

§ 61

lg 5 alusel- tema ülalpidamisel ja temaga kooselavad pojad RR ja MP on märgatavalt halvemas olukorras kui kostja juures elavad lapsed. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista ja peab seda põhjendamatuks. 2 2-05-14967 Kostja leiab, et hageja ja tema perekonna varaline seis on selline, mis võimaldab maksta hagejal elatist väljamõistetud summas. Asjaolu, et hageja kogu sissetulek kulub ära, ei saa olla elatise vähendamise aluseks ja laste ülalpidamiskohustuse täitmine ei ole kohustus, mida võib täita siis, kui raha üle jääb. Hageja pere majanduslik olukord on parem kui kostjal. Hageja lubab oma Soomes elavale perele võrreldes sissetulekutega luksusliku iseloomuga kulutusi. Lisaks eluasemele kuulub neile sõiduauto, muu mootorsõiduk ja kinnisvara teises riigis. Ainuüksi kulud Eestis asuva korteri ülalpidamiseks ja autoga seotud kulutused summas 619,58 eurot ehk 9 696 krooni katavad kohtuotsusega Eestis kostjaga koos elavate laste vajadused. Vähendades tehtavaid kulutusi, on hagejal võimalus maksta elatist nõutud summas. Kostja leiab, et hageja on kohtuotsuse tegemise järgselt asunud elatisraha vähendamise eesmärgil tahtlikult halvendama oma majanduslikku olukorda:

1. alguses on ta võõrandanud temale kuuluva vara emale, võtnud endale vabal tahtel täiendavaid varalisi kohustusi. Kostja on vaidlustanud ka hageja palga suuruse. Kohtule esitatud tõend on välja antud hageja lähisugulase poolt ja kostjale teadaolevalt kasutab hageja tööandja nn „musta tööjõudu“ Eestist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Harju Maakohtu
2. 01.2005.a kohtuotsusega tsiviilasjas 2/1-186/05 on HPlt välja mõistetud alates hagi esitamisest
4. 2004.a elatis 6 000 krooni kuus tütar M P ja pooleg G P ülalpidamiseks MOi kasuks. Kohtuotsusega on kohus tuvastanud laste ülalpidamiseks vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 8 560 krooni kuus, sealhulgas 2 800 krooni laste vajadustele vastava eluruumi soetamiseks. Kohus on tuvastanud ka poolte varalise seisundi, sealhulgas hageja laenukohustuse igakuiste tagasimaksetega koos kindlustusega 604,35 eurot, ja teinud kindlaks, et laste isa sissetulek on laste ema omast ca neli korda suurem. Laste ema palga suurus on 4 500 krooni kuus, isal 1 287,30 eurot (I kd tl 30-31). Perekonnaseaduse (

) § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kooskõlas

§ 61

lg 3 taotleb hageja elatise suuruse vähendamist, põhjendades nõuet asjaoludega, et tema varaline seisund on muutunud ja ta ei ole võimeline tasuma elatist nõutud summas. Tema perekondlik seis on muutunud ja tema ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes on varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saavad lapsed, mistõttu taotleb väljamõistetud elatise suuruse vähendamist alla kehtestatud elatise miinimummäära.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 3 2-05-14967 Hageja on elatise vähendamise nõude esitanud

§ 61lg 5 alusel.

Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka

§ 61

lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Ka miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks ( Riigikohtu 28.03.2007.a otsuse p 12 tsiviilasjas 3-2-1-21-07).

§ 61

lg 5 eesmärgiks on tagada, et

§ 61

lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühine laps (teine laps) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lastega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on

§ 61lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele.

Seega oleks kolleegiumi arvates

§ 61

lg 5 rakendamine põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab lastele elatist

§ 61lg-s 4 ettenähtud miinimummääras.

Selle tõttu on käesolevas asjas oluline selgitada, missugune on teise lapse vanemate varaline seisund. Hagi rahuldamise esmase eeldusena peab hageja tõendama, et tema ja teise lapse teine vanem ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjaga ühistele lastele elatist

§ 61lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras, rahuldada teise lapse vajadusi.

(Riigikohtu 08.04.2009.a otsuse p 11 tsiviilasjas 3-2-1-31-09). Kuigi vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal, siis eeltoodud Riigikohtu otsusest tulenevalt peab kohus esmalt vajalikuks hinnata hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema ( ema) varalist seisu otsustamaks, kas hageja on suuteline maksma kostjaga ühistele lastele elatist miinimummääras so kummalegi lapsele 2 175 krooni seadmata ohtu teiste laste vajaduste rahuldamise. Vaidlus puudub selles, et hageja ülalpidamisel on käesoleval ajal neli alaealist last: tütar M ( sündinud xxx.a) ja pooleg G ( sündinud xxx.a.), kelle ülalpidamiseks on elatis kohtuotsusega välja mõistetud, ja uuest abielust xxx.a sündinud pooleg MP( sünnitunnistus tl 51 ja elanike registri tõend tl 46) ja abikaasa lapsendatud laps RR sündinud xxx.a ( Vantaa Ringkonnakohtu otsuse

1. maist 2005.a tl 17). Hageja on abielus SH P ja nende abielu on sõlmitud XXX.a ( abielutunnistus tl 8). Hageja ja temaga koos elavate laste vanemate varaline seisund
3. 2005.a. kohtuotsusega tuvastati, et hageja netopalk on 951,98 eurot, brutopalk on 1 226 eurot, brutosissetulek aga 1 287,30 eurot. Käesolevas tsiviilasjas hageja poolt kohtule esitatud ja HTOY poolt väljastatud palgatõendist ( I kd tl 21) nähtuvalt on hageja HTOY teenistuses alates 01.04.2004.a ja tema palk 15.06.2005.a seisuga oli endiselt 1 226 eurot kuus. Hageja maksustamisteatise kohaselt ( I kd tl 90-91) on tema 2004.a. sissetulek 20 842 eurot, millest kuu sissetulek on 1 736,80 eurot ( 20 842:12) ja mis on suurem 510,83 euro võrra hageja poolt kohtule esitatud palgatõendis toodud brutopalga suurusest (1736,80-1226=510,80). Maksustamisteatise kohaselt on tulumaks sissetulekutelt 1 022,74 eurot, kokku moodustavad kinnipidamised hageja palgast 4 2-05-14967 3 647,46 eurot. Seega oli hageja netotulu aastas 17 194,95 eurot, milles keskmine kuu netotulu oli 1 432,88 eurot. 12.03.2008.a. väljastatud palgatõendi kohaselt on brutopalk 1 295,62 eurot ja netopalk 920,66 eurot ( II kd tl 10). 2007.a maksustamisotsuse kohaselt ( II kd tl 47,48 ) on hageja töötasud kokku 33 861,44 eurot, millest keskmine kuu sissetulek moodustab 2 821,78 eurot ( 33 861,44:12) ja mis on palgatõendis näidatud brutopalgast suurem 1 526,16 euro võrra ja 2004.a brutosissetulekust suurem 1 084,98 euro võrra ( 2821,78-1736,80=1084,98). 2007.a maksustamisotsuse kohaselt olid maksud kokku 7 995,33 eurot. Seega oli hageja netotulu aastas 25 866,11 eurot (33861,44-7995,33=25866,11) ja netotulu kuus 2 155,51 eurot ( 25866,11:12= 2155,51). Lisaks netopalgale on hageja saanud ka muid sissetulekuid 1 234,85 euro (2155,51-920,66=1234,85) ulatuses. Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et hageja igakuised sissetulekud vaatamata palga suhtelisele stabiilsusele on võrreldes elatise kohtuotsuse väljamõistmise ajaga suurenenud 1 534,48 (2821,78-1287,30=1534,48) euro võrra. Kui elatise väljamõistmise ajal oli tuvastatud hageja netosissetulek palga näol summas 951,98 eurot, siis käesolevaks ajaks esitatud tõendite alusel on hageja netosissetulekuks 2 155,51 eurot ning hageja väited tema 920 euro suurusest netosissetulekust kuus ebaõiged. Hageja abikaasa töötab samuti HTOY ning 12.03.2008.a palgatõendi kohaselt on tema brutopalk 2 607,82 eurot ja netopalk 1 879,19 eurot ( II kd tl 11). 2007.a maksustamisotsusest nähtuvalt on hageja abikaasa töötasud kokku 32 035,29 eurot ( II kd tl 49), millest keskmine kuu brutosissetulek on 2 669,60 eurot ( 32 035,29:12= 2669,60). Maksud on 6 460,73 eurot. Seega on netotulu aastas 25 574,56 (32035,29-6460,73=25574,56) eurot ja kuus 2 131,23 ( 25574,56:12=2131,23) eurot. Eeltooduga on tõendatud, et hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema ( ema) netosissetulek kuus on 4 286,72 (2155,51+2131,23=4286,72) eurot. Eesti Panga kehtiva kursi järgi võrdub 1 euro 15,65 krooniga ja järelduvalt sellest on hageja ja abikaasa netosissetulek kuus kokku 67 087,20 krooni, sellest hageja sissetulek 33 733,70 krooni. Hageja poolt kohtule esitatud ja deklareeritud sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi andmete ( II kd tl 54-55) kohaselt on igakuulised tulud hageja ja tema abikaasa netopalk kuus 2 799,85 eurot ja laste igakuuline toetus 210,50 eurot – kokku 3 010,35 eurot. Palk on näidatud vastavuses esitatud palgatõenditele ( II kd tl 10,11). Lastetoetuste suurus on tõendatud Soome Rahvapensioniameti poolt väljastatud tõendiga ( II kd tl 5). Igakuuliste kulutustena on hageja välja toonud eluaseme laenu igakuise makse summas 610 eurot, autolaenu igakuise makse summas 302,88 eurot ja vältimatute püsikuludena eluasemekulud summas 895,13 eurot, kulutused toidule 716,02 eurot, kulutused transpordile ( bensiin ja autotulumaks) summas 191,18 eurot, sidekulud internet 24,90 eurot, kulutused tervishoiule 21,33 eurot - kokku kulutused summas 2 761,44 eurot. Muude vältimatute püsikuludena 1 kuus on hageja välja toonud auto kindlustuse summas 60,50 eurot, kulutused R telefonile 10 eurot, kulutused R ja M juuksurile 29 eurot, taskuraha R 40 eurot, lasteaia ja kooli väljasõidud, sünnipäevadel käimine 35 eurot, M lasteaiamaks 181 eurot ja elatis M le ja G le 200 eurot, huvialad, Eestis käimine, väljaskäimine, väljassöömine 200 eurot ja laste riided 65 eurot ( II kd tl 56-58) – kokku kulutused 820,50 euro ulatuses. Arvestades kõiki hageja poolt kuus tehtavaid eeelpool märgitud kulutusi summas (2761,44+820,50=3581,94) 3 581,94 eurot ning hageja ja tema abikaasa netosissetulekuid koos lastetoetustega summas 3 010,35 eurot ( II kd tl 56) saab järeldada, et 5 2-05-14967 hageja ja tema pere kulutused kuus ületavad sissetulekuid 571,59 (3581,94-3010,35=571,59) euro võrra ja kohtule esitatud andmetega on hageja ka ise tõendanud, et pere sissetulekuteks ei ole ainult netopalgad. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et hageja igakuine sissetulek võrreldes ajaga, mil temalt kohtuotsusega mõisteti välja elatusraha temast lahus elavate laste ülalpidamiseks, on oluliselt suurenenud – 951,98 euro suuruselt netopalgalt 2 155,51 euro suurusele netosissetulekule kuus ehk 1 287,30 euro suuruselt brutosissetulekult 2 821,78 euro suurusele brutosissetulekule ja käesoleval ajal on hageja pere netosissetulek kuus 4 286,72 eurot. Lisaks 4 286,72 euro suurusele igakuisele netosissetulekule kuulub hagejale ja temaga koos elavatele perekonnaliikmetele 136 m2 suurune maja Soomes ja 46 m2 suurune korter Eestis ( Xxx), sõiduauto Fiat Stilo väljalaske aastaga 2005 ja mootorkelk, mis on tõendatud hageja poolt kohtule esitatud andmetega vara kohta ( II kd tl 54). Hagejalt elatise väljamõistmisel võttis kohus arvesse tema varalise seisundi kindlaks tegemisel veel hagejale kuuluvat kinnisvara ( kohtuotsus I kd tl 31). Nähtuvalt Rapla Maakohtu kinnistusosakonna Rapla jaoskonna kinnistusraamatu väljavõttest ( tl 37) on hageja talle kuulunud kinnistu vähem kui 2 kuu jooksul pärast kohtuotsuse tegemist võõrandanud U Ple. U P on kantud kinnistusraamatusse 17.02.2005.a 11.02.2005.a. esitatud kinnistamisavalduse alusel. Nimetatud kinnistu võõrandmine ei saa olla asjaoluks hageja varalise seisundi halvenemisel, kuna hageja seletuse kohaselt asja väärtus hüvitati talle rahas. Hageja ja tema perekonna piisavalt head majanduslikku seisu 2005.a tõendab ka kinnistu soetamine Eestis. Hageja abikaasa on kantud kinnistusraamatusse Xxx XXXasuva korteriomandi omanikuna. Kinnistusraamatu kanne on tehtud 06.10.2005.a.( tl 72). Nimetatud tõendi esitas kostja kohtule 19.01.2006.a., mille hageja sai kätte
4. 01.2006.a. Vastuseks kostja poolt esitatud tõendile esitas hageja 07.03.2006.a kohtule 22.02.2006.a hageja ja tema abikaasa vahel sõlmitud abieluvaralepingu, mille kohaselt on pooled kokku leppinud, et neil kummalgi ei ole abielust tulenevaid õigusi teineteise olemasolevale või tulevasele omandile ( tl 86). Lähtuvalt abieluvaralepingust kuulub Xxx asuv korteriomand nüüd hageja abikaasale, kuid tõendeid selle kohta, et korteriomand oleks soetatud 2005.a üksnes hageja abikaasa rahaliste vahendite arvelt, kohtule esitatud ei ole. See annab aluse järeldada, et korteriomandi soetasid abikaasad enne abieluvaralepingu sõlmimist perekonnal olemasolevatest vahenditest. Pärast elatise väljamõistmist on hageja koos abikaasaga oma vara koosseisu suurendanud veel sõiduauto Fiat Stilo soetamisega ja võtnud selleks pangalaenu tagasimaksmise tähtajaga 16.08.2010 ja igakuise maksega 302,88 eurot. Autoga seotud igakuised kulud on hageja arvestuste kohaselt 554,56 eurot (II kd tl 56). Soetatud on ka mootorkelk. Samuti on hageja deklareerinud rahalised kohustused – eluasemelaenu igakuise makse 610 eurot ja autolaenu igakuise makse 302,88 eurot ( II kd tl 55), kokku 912,88 eurot. Eluasemelaenu tasumise kohustus on nii hagejal kui tema abikaasal ja nimetatud laenukohustus oli hagejal olemas juba detsembris
5. jaanuaris 2005.a, kui temalt kohtuotsusega mõisteti välja elatis ega saa olla uueks asjaoluks varalise seisundi hindamisel käesolevas tsiviilasjas. Küll on aga võetud pärast elatise väljamõistmist täiendav laenukohustus auto ostmisega. Võrreldes hageja ja tema abikaasa varalist seisu 2004.a , so ajal, mil hagejalt mõisteti välja elatis, ja pärast elatise väljamõistmist, on kohtule esitatud tõenditega tõendatud, et hageja ja tema pere vara koosseis on suurenenud. 2005.a on hageja talle Eestis kuulunud kinnistu küll 6 2-05-14967 võõrandanud ja saanud selle eest tulu, ostetud on korter Eestis, samuti sõiduauto ja mootorkelk. Tõendatud on ka uue rahalise kohustuse võtmine autolaenuna. 25.11.2008.a ei ole hageja deklareerinud kohtule rahaliste kohustustena enam elatise võlgnevust ega elatise tasumiseks võetud laenu tagasimaksmise kohustust, millest võib järeldada et hagejal puudub elatisvõlg. Elatise võlgnevus ja võlgnevuse tasumine ei saa kohtu hinnangul olla arvestatav varalise seisundi hindamisel elatise vähendamise hagis.

§ 71kohaselt oli hagejal võimalus taotleda võlgnevusest vabastamist.

Kostja varaline seisund Elatise väljamõistmise ajal tuvastas kohus kostja töötasuna 4 500 krooni kuus ja muu vara tal puudus. Kostja poolt maksuametile esitatud tuludeklaratsioonist ( I kd tl 99) nähtuvalt on kostja sissetulek 2005.a töötasuna 102 021 krooni, millele lisanduvad veel muu tulu 198 krooni ja ajutise töövõimetuse hüvitis 619 krooni – kokku aastatulu 102 838 krooni, millest ühe kuu sissetulek on 8 569,80 krooni. Tulumaksuna on kinni peetud 19 540 krooni. Netosissetulek kuus 6 941,50 krooni. 2007.a tuludeklaratsiooni kohaselt on kostja aastatulu 163 738 krooni ja tulumaks 29 813 ( II kd tl 44), millest järelduvalt on igakuine tulu 14 061,50 krooni ja netotulu 11 160,40 krooni. Eeltooduga on tõendatud, et kostja sissetulekud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga on suurenenud, netopalk on suurenenud 6 660,40 krooni (11 160,404500,00=6 660,40) võrra. Kohtule esitatud andmetes oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ( II kd tl 37) on kostja lisaks igakuiselt saadavale 11 160 krooni suurusele töötasule deklareerinud sissetulekuteks veel saadud ülalpidamismaksed summas 3 124 krooni ja lastetoetusena saadava 600 krooni. Seega on kostja deklareerinud oma igakuist netotulu summas 14 884 krooni, sellest laste ülalpidamiseks saadud tulu summas 3 724 krooni. Lisaks igakuistele rahalistele sissetulekutele on hageja deklareerinud andmetes oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisu kohta korterit elamispinnaga 43 m

1. Kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kostjale kuulub omandiõiguse alusel korteriomand ja omanikkanne on kinnistusraamatusse tehtud 14.
2. 2005.a asjaõiguslepingu alusel
4. 2005.a. Seatud on ka hü poolteek summas 801 000 krooni AS Sampo Pank kasuks ( I kd tl 66). Vastavalt laenulepingu lisaks olevale laenu tagasimaksmise ja intresside maksmise graafikule ( I kd tl 67-71) on igakuuline makse 2 535,40 krooni. Kostja on deklareerinud igakuise makse suuruseks 3 200 krooni. Nimetatud korterit ega laenukohustust kostjal elatise väljamõistmise ajal ei olnud, kostja koos lastega elas oma ema ühetoalises korteris. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et kostja palk on suurenenud, ta on omandanud varana korteri, lisandunud on ka rahalised kohustused. Vältimatute püsikuludena on kostja deklareerinud eluasemekulud summas 1 500 krooni, kulutused toidule summas 4 000 krooni, transpordile tehtavad kulutused summas 700 krooni, sidekulud summad 400 krooni, kulutused tervishoiule summas 150 krooni, kulutused laste koolikohustuse täitmisele summas 350 krooni ja muude vältimatute püsikuludena TV, interneti ja arvuti järelmaksu ja kulutused elektrile summas 1 015 krooni – kulutusi 8 115 krooni ja igakuise rahalise kohustusena eluaseme laenu tagasimakset summas 3 200 krooni. Ainult lastele tehtavaid kulutusi kostja ei ole näidanud. 7 2-05-14967 Laste vajadused Hageja arvestuste kohaselt on xxx.a sündinud RR minimaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud igakuulised kulutused 347,17 eurot ( 5 415,85 krooni) : telefon 10 eurot, juuksur 17 eurot, riided 65 eurot, taskuraha 40 eurot, koolitarbed ja –väljasõidud 10 eurot, sünnipäevad ja sõprade juures käimine 20 eurot, tervishoiukulud 6,17 eurot, toit ja hügieenitarbed 179 eurot. xxx.a sündinud MP minimaalsete vajaduste rahuldamiseks on igakuulised vajalikud kulutused 448,17 eurot ( 6 991,45 krooni): lasteaiamaks 181 eurot, juuksur 12 eurot, riided 65 eurot, lasteaia väljasõidud 5 eurot, tervishoiukulud 6,17 eurot, toit ja hügieenitarbed 179 eurot ( II kd tl 59). Kokku on hageja arvestuste kohaselt temaga koos elavate laste minimaalsete vajaduste rahuldamise kulud 795,34 eurot. Hageja Eestis elavate laste vajadused vastavalt jõustunud kohtuotsusele olid 8 560 krooni kuus, sealhulgas 2 800 krooni laste vajadustele eluruumi muretsemiseks. Käesoleva aja seisuga hagejast lahus elavate laste xxx.a sündinud M ja xxx.a sündinud G minimaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulud ühes kuus kostja arvestuste järgi on: taskuraha M le 200 krooni, taskuraha G le 100 krooni, riided mõlemale lapsele 800 krooni, jalanõud kahele 600 krooni, rohud, vitamiinid kahele 150 krooni, koolitarbed mõlemale 350 krooni, juuksur M le 100 krooni, tantsuring M l 50 krooni, motoring G l 100 krooni, ujumine 42 krooni, hügieenitarbed 150 krooni, mobiiltelefonid kahele 150 krooni, sünnipäevad, ekskursioonid, teater, kino 250 krooni, kulud elektrile (153:3=51 kr; 2x51=102kr) 102 krooni, eluasemekulud (1500:3=500kr ; 2x500=1000 kr) 1 000 krooni, arvuti järelmaks (600:3=200 kr; 2x200=400 kr) 400 krooni, eluasemelaen ja kindlustus (3262:3=1087 kr 2x1087=2174 kr) 2 174 krooni, söök kahele lapsele 3 000 krooni. Kokku kulutused lastele 9 696 krooni, kummalegi lapsele 4 848 krooni. Väljaminekute summad on kostja ära jaganud aasta peale. Hageja peab kostja poolt laste vajadusteks tehtavaid kulutusi ülemäära suureks, kuid kohtu hinnangul ei ole need ülepaisutatud. Elatise välja mõistmise ajal olid laste vajadused 8 560 krooni, millest 2 800 krooni vastas laste vajadustele eluruumi muretsemiseks. Peale eluruumi soetamist novembris 2005.a vähendas kostja laste vajadusi sõltuvalt laenumaksete suurusele jaanuaris 2006.a, kuna arvestatud 2 800 krooni asemel osutus laste osaks eluaseme laenu ja kindlustuse kuumaksest 1 724 krooni ja laste vajadused olid tol hetkel ( 85602800+1752=7512) 7 512 krooni. Üldteada on aga asjaolu, et laste vajadused vanemaks saades ja seoses kooliminekuga ( elatise väljamõistmise ajal G koolis ei käinud) suurenevad, mistõttu kohus peab põhjendatuks hagejast lahus elava lapse vajaduste suurenemist 2005.a 2009.a s.o. 4 aasta jooksul ca 2 000 krooni võrra. Lisaks on mõjutanud vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust ka tarbijahinnaindeksi tõus.

§ 50

kohaselt on vanematel kohustus laste eest hoolitseda, sealhulgas kindlustada nad ka eluasemega ja normaalsete elamistingimustega. Tulenevalt sellest peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks kanda nii hagejal kui ka kostjal laste eluasemega seotud kulutused. Kostja on temaga koos elavate laste eluasemega seotud kulud võtnud arvesse laste vajaduste hindamisel, hageja ei ole temaga koos elavate laste eluasemele tehtavaid kulutusi laste minimaalsete kulutuste arvestamisel arvestanud. Hageja arvestuste kohaselt on eluasemekulud kokku 895,13 eurot ( II kd tl 56), sinna hulka on arvestatud ka korteri üür 32,05 eurot ja korteri elekter 32,97 eurot. Kohus peab põhjendatuks lugeda hageja ja temaga koos elavate laste eluasemekuludeks kulusid, mis on seotud elamisega eramus Soomes, so 830,11 eurot, mitte aga korteriga seotud kulutusi summas 65,12 eurot. Eluasemekuludest tuleb kanda pereliikmel 207,52 eurot, laste osa on seega 8 2-05-14967 415,04 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks RR vajadusi 554,69 euro ulatuses ( 347,17 + 207,52 eluasemele = 554, 69) ja MP vajadusi 665,69 euro ulatuses (448,17 + 207,52 eluasemele = 655,69). Kokku on hagejaga koos elavate laste vajadused 1 210, 38 eurot. Lastetoetustena saab hageja pere 210,50 eurot ja seega jäävad vanemate kanda vajadused 999,88 eurot, so ca 1 000 euro ulatuses, kummagi vanema osa 500 eurot. Hagejast lahus elavate laste vajadused on 9 696 krooni. Igakuuline lastetoetus on 600 krooni ja vanemate kanda jäävad laste vajadused 9 096 krooni ulatuses, kummagi vanema osa 4 548 krooni.

§ 61lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01. jaanuarist 2008.a on kuupalga alammäär 4 300 krooni ja elatise miinimummäär ühele lapsele 2 175 krooni. Kohus leiab, et hagejalt väljamõistetud elatise määra vähendamiseks hageja poolt taotletud summadeni, so alla kehtestatud elatusmiinimumimäära, ei ole põhjendatud. Hageja ülalpidamisel on kaks last, seega oleks elatise miinimum 4 300 krooni kuus ehk 274,76 eurot mõlemale lapsele. Antud tsiviilasja sisulisel arutamisel ei ole leidnud tõendamist, et hageja ja temaga kooselavate laste ema ei suuda olukorras, kus hageja maksab kostjaga ühistele lastele elatist

§ 61

lg-s 4 ettenähtud minimaalmääras so 274,76 eurot, ei suudaks rahuldada kooselavate laste vajadusi. Kohus tuvastas, et hageja ja temaga koos elavate laste teise vanema ( ema) netosissetulek kuus on 4 286,72 (2155,51+2131,23=4286,72) eurot. Samuti luges kohus põhjendatuks ja vanemate poolt laste vajadusi rahuldavaks summaks kokku 1 000 eurot, kummaltki vanemalt 500 eurot. Hageja poolt kostjaga koos elavate laste vajaduste rahuldamiseks miinimummääras ei jääks Soomes elavad lapsed vähemkindlustatuks. Laste ema 2 155,51 euro suurune sissetulek võimaldab laste vajaduste rahuldamist 500 euro ulatuses. Hageja netosissetulekuks kuus on 2 155,51 eurot, milline võimaldab rahuldada koos elavate laste vajadused pooles mahus, so 500 euro ulatuses ja allesjäävast 1 665,51 eurost maksta 274,76 eurot kostjaga kooselavate laste ülalpidamiseks. Hageja enda tarbimiseks jääb 1 380,75 eurot. Miinimummäärast suurema elatise väljamõistmisel tuleb samuti arvestada, et hagejaga kooselavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Hagejast lahus elavate laste vajadused pärast igakuulise lastetoetuse mahaarvamist on 9 096 krooni ulatuses, kummagi vanema osa 4 548 krooni. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Tulenevalt sellest on kostja kohustatud elatiselt tasuma tulumaksu 21%. Tulumaks 4 548 kroonilt on 955,08 krooni. Selleks, et kostjaga koos elavate laste vajadused saaksid rahuldatud, tuleb tasumisele kuuluv tulumaks liita elatisele ja selle võrra suureneb ka elatusraha suurus Kuna vanematel on võrdne kohustus rahuldada laste vajadusi ja neid ülal pidada, peab hageja tasuma ka kostjaga koos elavate laste vajadustest poole, so summas 5 503 (4548+955,08=5503) krooni ja kohus peab põhjendatuks vähendada hagejalt väljamõistetud elatusraha suurust lapse kohta 3 000 kroonilt 2 750 kroonini ehk 175,72 eurot lapsele. Mõlemale lapsele kokku tuleb hagejal maksta sel juhul 351,44 eurot. Hagejaga koos elavate laste vajaduste rahuldamiseks on vaja hagejal tasuda võrdselt abikaasaga 500 eurot ja kostjaga koos elavate laste ülalpidamiseks 351,44 eurot võrdselt kostjaga. Hageja sissetulekud võimaldavad tal maksta sellist summat. Pärast elatise mahaarvamist jääb hagejal igakuisest netosissetulekust tema enda vajaduste rahuldamiseks kuus 1 304,31 eurot. Isiklike kulutuste kandmiseks ja oma varalise seisundi parendamiseks on hagejal võimalik loobuda autost ja 9 2-05-14967 mootorkelgust, jätkata lisaks palgatööle töötamist FIEna - firma nimi „Firma HP“ ( firma HP poolt esitatud arved II kd tl 51,52,53) ja seeläbi suurendada sissetulekuid. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01. 01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt ja tegemist on ülalpidamiseasjast tuleneva vaidlusega, peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks jätta kantud kohtukulud poolte endi kanda. Katrin Saar Kohtunik 10