3-09-2744 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 26.veebruar 2010. a Tallinn Haldusasja number 3-09-2744 Haldusasi E.P. kaebus Eesti

§ 26lg 1 p 6 alusel jätta kaebus rahuldamata.

1. Jätta kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). I ASJAOLUD 1.08.05.2009.a. esitas E.P. Eesti Töötukassale avalduse töötuna arvele võtmiseks ja töötuskindlustushüvitise määramiseks. 1 2.Eesti Töötukassa 28.07.2009.a. otsusega jäeti E.P.le töötuskindlustushüvitis määramata. Eesti Töötukassa leidis, et viimane töösuhe oli taotlejal Soomes ning lõppes Soome tööandja Sakkolan Maatalouspalvelut OY poolt 30.06.2009 väljastatud tõendi kohaselt töötaja algatuse tõttu. Otsuse kohaselt ei võimalda taotleja töösuhte lõppemise põhjus hüvitise maksmist tuginedes töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 6 lg 2 p 1, mille kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõpetati töötaja või avaliku teenistuja algatusel. 3.E.P. esitas Eesti Töötukassa 28.07.2009.a. otsusele vaide, milles ta ei nõustunud otsuses märgitud töösuhte lõpetamise alusega, samuti leidis, et otsuse tegemisel on tuginetud vaid tööandja tõendile, kuulamata ära teise poole seisukohta. Otsuses on motiveerimata, miks on hüvitise määramata jätmise põhjusena aluseks võetud otsuses nimetatud tõend ja ei ole arvestatud taotleja huve. Vaidega taotles E.P. töötukassa 28.07.2009.a. otsuse tühistamist ja tema poolt esitatud avalduse uuesti läbivaatamist. Eesti Töötukassa 14.oktoobri 2009.a. vaideotsusega nr 31 jäeti vaie rahuldamata. II KAEBUSE MOTIIVID JA NÕUDED
2. Kaebuse väitel on Eesti Töötukassa
3. juuli
4. a otsusega nr 109037933 ja 14.oktoobri 2009.a. vaideotsusega nr 31 jäetud ebaseaduslikult rahuldamata avaldaja taotlus töötuskindlustushüvitise saamiseks, mistõttu nimetatud otsused rikuvad kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.
5. Eesti Töötukassa
6. juuli
7. a otsus nr 109037933 on põhjendamata, menetluse käigus on rikutud uurimisprintsiipi ning taotleja õigust ärakuulamisele. 5.1.Otsuses on formaalselt tuginetud vaid tööandja esitatud tõendile ning viidatud Soome pädeva asutuse poolt väljastatud tõendile, mille kohaselt taotlejal Soomes täitunud kindlustusperiood ja jäetud motiveerimata, miks on hüvitise määramata jätmise põhjusena just see tõend aluseks võetud ja miks ei ole arvestatud taotleja huve. Haldusakti põhjendustest peab haldusakti adressaadile selguma, millistel motiividel ei vastanud taotlus seadusest tulenevatele nõuetele ning mis tingis avalduse rahuldamata jätmise. 5.2.Eesti Töötukassa on tuginenud vaid ühe poole poolt väljastatud tõendile, kuulamata ära teise poole seisukoha. HMS § 6 kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid omal algatusel. Kaebuse esitaja leiab, et haldusorgani kohustuste hulka ei kuulu mitte üksnes formaalselt haldusakti andmiseks vajaliku menetluse läbiviimine, vaid ka tagamine, et haldusakt oleks selge ja argumenteeritud haldusakti adressaadile arusaadavalt. Haldusakt peab adressaati veenma, et vastavate faktiliste asjaolude ja normatiivse regulatsiooni alusel on tehtud õige otsus.
8. Vaideotsusega on jäetud Eesti Töötukassa
9. juuli
10. a otsus tühistamata. Vaideotsuses on märgitud, et töötukassa otsuses on välja toodud kõik otsuse tegemisel arvesse võetud faktilised asjaolud ja õiguslikud alused. Samuti on märgitud, et avalduses esitatud andmed ja avaldusele lisatud dokumendid vastavad seaduses sätestatule ning neist ei kaldutud otsuse tegemisel kõrvale. Samuti võeti otsuse tegemisel aluseks töötukassa poolt kogutud tõendid. Kaebuse esitaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu, vaid leiab, et otsuse tegemisel on aluseks võetud avaldaja avaldus, millele avalduse esitaja on töösuhte lõpetamise aluseks märkinud „ tähtaja möödumisel“ 15.10.2008 ja lisanud seda kinnitava tõendina tähtajalise töölepingu ning kinnitanud töösuhte lõppemist nimetatud tähtajal; tööandja väljastatud tõendi, mille kohaselt töösuhte lõppemiseks on märgitud 20.10.2009 „töötaja algatusel“ ja Soome pädeva ametiasutuse 2 poolt väljastatud tõendi kindlustusperioodi kohta lõpptähtajaga 24.10.2009.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kaebuse esitaja, et arvesse ei ole võetud kõiki faktilisi asjaolusid, sest neist tõenditest nähtuvad ilmselged vastuolud töösuhte tegeliku lõppemise ja tähtaegade suhtes, mistõttu kaebuse esitajale on jäänud arusaamatuks asjaolud ja kaalutlused, millest tulenevalt mittesoodustav haldusakt anti. 6.Kaebuse esitaja on vaidemenetluses selgitanud, et ülesütlemisavaldus ei väljenda kaebuse esitaja tegelikku tahet töösuhte omal soovil lõpetamiseks, vaid tegemist on tööandja poolt kaebuse esitajale allkirjastamiseks antud paberiga, mis tööandja selgituste kohaselt fikseerib kaebuse esitaja talus viibimise lõpu kuupäeva. Kaebuse esitaja elas ka pärast töösuhte lõppemist tööandja talus, sest ta pidas tööandjaga läbirääkimisi uue lepingu sõlmimise suhtes, kuid kokkuleppele ei jõutud. Töösuhet pärast 15.10.2008 ei tekkinud ja kaebuse esitaja lahkus talust 20.10.2008.a. Ülesütlemisavalduses märgitud sõnal „irtisanoutuminen“, mis vastustaja hinnangul on töösuhte ülesütlemine töötaja algatusel, on ka tähendus „koondama“. Tegemist oli spetsiifilise sõnaga, mis oli kaebuse esitajale tundmatu. Kaebaja ei valda soome keelt, mistõttu tööandja esitatud dokumendi tegelik sisu jäi temale teadmata ja ei väljendanud tema tegelikku tahet. Arvestades, et pärast töölepingu lõppemist töösuhet ei eksisteerinud, puudus kaebajal alus arvata, et tööandja poolt esitatud dokumendis märgitu tähendab töösuhte lõppemist töötaja algatusel ja jätab ta ilma töötuskindlustushüvitisest. Kaebuse esitaja kirjutas alla heauskselt, teades, et sellega fikseerivad pooled tema talus viibimise lõppemise.
11. Kaebuse esitaja taotleb Eesti Töötukassa
12. juuli
13. a otsuse nr 109037933 ja 14.oktoobri 2009.a. vaideotsuse nr 31 tühistamist ning Eesti Töötukassa kohustamist asjas uue otsuse tegemiseks kaebuse esitajale töötuskindlustushüvitise määramiseks. III VASTUSTAJA SEISUKOHT 8.Eesti Töötukassa peab kaebust põhjendamatuks ja palub jätta kaebus rahuldamata. 9.Kaebuse esitaja viimane töösuhe lõppes Soomes 20.10.2008 töötaja algatusel, mille järel ta naases Eestisse, võttis ennast 08.05.2009 töötuna arvele ja taotles töötuskindlustushüvitist. Kaebuse esitajale kohaldus tema töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse menetlemisel ja hüvitise määramisel Eesti siseriiklik õigus Euroopa Liidu Nõukogu määruses sätestatud erisustega välisriigi kindlustusperioodide liitmise kohta. Hüvitise taotluse suhtes otsuse tegemisel võeti arvesse viimase töösuhte lõppemise alus ning Soomes ja Eestis täitunud töötuskindlustusperioodid. 10.Vastustaja ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning otsused on tehtud täiendavaid selgitusi ja dokumente arvesse võttes. Kaebuse esitaja oli viimase töölepingu lõpetamise aluse ja aja kohta hüvitise taotlemise avaldusele lisanud 20.10.2008 ülesütlemisavalduse, mille kohaselt on kaebuse esitaja Sakkolan Maatalouspalvelut OY-ga sõlmitud töölepingu üles öelnud 20.10.2008 nii, et tema töösuhe lõpeb 20.10.2008.a. Vastustaja küsis töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse menetluse käigus tööandjalt täiendavaid selgitusi ja dokumente kaebuse esitaja töösuhte lõppemise aluse ja talle makstud tasude kohta. Tööandja 30.06.2009 vastuse kohaselt töötas kaebuse esitaja Sakkolan Maatalouspalvelut OY-s ja tema töökohaks oli talu Soomes Karjalohjas 18.10.200720.10.2008, mil ta esitas ülesütlemisavalduse ja lahkus viivitamatult töökohalt, andmata oma lahkumise kohta ühtki seletust, Vastusele oli lisatud kaebuse esitajale makstud töötasud kalendrikuude lõikes, mille kohaselt kaebuse esitajale on töötasu makstud ajavahemikul 18.07.2007-20.10.2008.a. 3 Kuna hüvitise taotlemise avaldusele oli kaebuse esitaja poolt lisatud dokument viimase töölepingu lõpetamise aluse ja aja kohta ning tööandja kinnitas ülesütlemisavalduse õigsust, puudus vajadus enne otsuse tegemist kaebuse esitaja vastuväidete või arvamuse ärakuulamiseks ning selline võimalus on sätestatud HMS § 40 lg 3 p
14. Avaldusega esitatud dokumentides ja avalduse menetlemise käigus täiendavalt taotletud dokumentides vasturääkivusi ei esinenud, mistõttu otsus tehti kaebuse esitaja esitatud ja vastustaja täiendavalt taotletud dokumentide alusel. 11.Vaide menetlemise käigus küsis vastustaja 14.09.2009 tööandjalt veelkord selgitusi töösuhte lõppemise aluse ja aja kohta, samuti küsis vastustaja selgitusi kaebuse esitajalt. Eesti Töötukassa tuvastas esitatud dokumentide alusel, et kaebuse esitaja töötas tähtajalise töölepingu alusel kuni 15.10.2008.a. ning jätkas töötamist kuni 20.10.2008, millisel päeval esitas ta ülesütlemisavalduse, mille kohaselt lõpetab kaebuse esitaja töösuhte alates 20.10.2008.a. 12.Otsus on motiveeritud ja otsuste tegemisel on arvesse võetud kõik faktilised asjaolud. Otsuses on toodud õiguslik alus TKindlS § 11 ning faktiline põhjendus. Otsuses on toodud selle tegemisel arvesse võetud faktilised asjaolud: Soome pädeva asutuse Kansaneläkelaitos 18.06.2009 väljastatud tõend E301 punkt 3.1, mille kohaselt on kaebuse esitajal Soomes täitunud kindlustusperiood ajavahemikul 11.09.2006-24.10.2008 ning punktis 5.1 märgitud kaebuse esitaja töösuhte lõppemise põhjuse „töösuhte lõpetamine töötaja algatusel“irtisanoutuminen“, tööandja 30.06.2009 tõend, mille kohaselt kaebuse esitaja töötas Sakkolan MaatalouspalvelutOY-s18.10.2007-20.10.2008, mil ta esitas lahkumisavalduse, st lahkus töölt enda algatusel. Tõendi E301 vorm on kõikides liikmesriikides ühesugune, näiteks soomekeelse vormil tähendab „irtisanoutuminen“ sama, mis eestikeelsel tõendil „töötaja avalduse alusel“. Vastustaja hindas kõiki kaebuse esitajalt ja tööandjalt täiendavalt taotletud dokumente kogumis avaldusele lisatutega. Ei ole põhjust eeldada, et dokumendid ei ole õiged ja vastustaja ei ole eelistanud meelevaldselt üht tõendit teisele. 13.Asjakohatu on kaebuse väide, et pärast tähtajalise töölepingu lõppemist 15.10.2008 töösuhet faktiliselt ei eksisteerinud. Pärast töölepingu tähtaja möödumist tegi tööandja kaebuse esitajale ettepaneku pikendada temaga sõlmitud lepingut. Kaebuse esitaja otsustas ettepanekut kaaluda, jätkates samal ajal töötamist kuni 20.10.2008, kui esitas ülesütlemisavalduse. Tööandja vastuse kohaselt on kaebuse esitajale nimetatud päevade eest ka makstud. 14.Vastustaja võtab töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse menetlemisel arvesse faktilised asjaolud sellisena, nagu need on tõendatud ning ei hinda lepingupoolte tahet lepingu lõpetamisel. Analoogselt töölepingu seadusele näeb ka Soome töölepingu seadus ette võimaluse töölepingu lõpetamise ülesütlemisega, saates selleks teisele lepingupoolele vastava teate. Kui isik läheb tööle välisriiki, kohaldatakse talle selle riigi õigusakte sõltumata riigikeele oskusest. Isik peab arvestama, et tal tuleb kokku puutuda välisriigi spetsiifilise sõnavaraga ning vajadusel on tal võimalus kasutada õigusabi vastava riigi õigusaktide kohaselt. Vastustaja tuvastab hüvitise määramiseks või määramata jätmiseks üksnes töölepingu lõppemise päeva ja ülesütlemise aluse. Käesolevas asjas on tööandja tõenditel ja ülesütlemisavaldusel toodud andmed töösuhte lõppemise aja ja aluse osas ühesugused. Kui kaebuse esitajal on ebaselgus või pretensioonid töösuhte lõppemise asjaolude suhtes, tuleb tal pöörduda tööandja poole või Soome töövaidlusorganisse. Vastustaja pädevusse ei kuulu tööandja ja töötaja vaheliste töölepingu lõppemisega või ülesütlemisega seotud vaidluste lahendamine, andmed üleütlemisavalduse või töösuhte lõppemise vaidlustamise kohta Soome õigusaktide kohaselt vastustajal puuduvad. 4 IV KOHTU SEISUKOHT 15.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.
15. Vaidlus puudub menetlusosaliste vahel selles, et töötukassale töötuskindlustushüvitise taotlemiseks avalduse esitamisel oli sellele lisatud taotlus tõendi E301 väljastamiseks välisriigis täitunud perioodide kohta, milles E.P. on märkinud Sakkolan Maatalouspalvelut OY-s töötamise algusena 18.10.2007 ja lõpuna 20.10.2008 ning sama taotluse teisel lehel on töösuhte lõpetamise põhjusena E.P. märkinud „Tähtaja möödumine“, koopiad tööandja Sakkolan Maatalouspalvelut OY palgalehtedest, koopia Sakkolan Maatalouspalvelut OY ja E.P. vahel sõlmitud tähtajalisest töölepingust,mille kohaselt töösuhe oli tähtajaline ja lõppes 15.10.2008.a. ; koopia 20.10.2008 töölepingu ülesütlemisavaldusest (mille kohaselt on E.P. Sakkolan Maatalouspalvelut OY-ga sõlmitud töölepingu üles öelnud 20.10.2008 nii, et tema töösuhe lõpeb 20.10.2008.a, tl 34 pöördel) ja koopiad E.P. tööraamatust. Kuna vaidlus dokumentides märgitu üle puudub, pidas kohus võimalikuks asja läbivaatamist nõudmata täiendavalt avaldusele lisatud dokumente, mida kohtule esitatud ei olnud. Vaidlus puudub ka selles, et avalduse menetluse käigus küsis töötukassa Sakkolan Maatalouspalvelut OY-lt täiendavalt selgitusi ja dokumente töösuhte lõpetamise aluse ja makstud tasude kohta, millele 30.06.2009 saadud vastuse kohaselt kaebuse esitaja töötas Sakkolan Maatalouspalvelut OY-s 18.10.2007-20.10.2008, mil ta esitas ülesütlemisavalduse ja lahkus töökohalt( tl 36). Viidatud kirjale lisatud teatisest E.P.le makstud töötasude kohta nähtuvalt maksti temale töötasu ajavahemikul 18.07.2007-20.10.2008.a.( tl 36 pöördel). Samuti oli avalduse menetlemisel töötukassa pöördunud tõendi E301 väljastamiseks Soome pädeva asutusepoole ning Soome Kansaneläkelaitos väljastas 18.06.2009 tõendi E301, mille punkt 3.1 kohaselt on kaebuse esitajal Soomes täitunud kindlustusperiood ajavahemikul 11.09.200624.10.2008 ning punktis 5.1 on märgitud kaebuse esitaja töösuhte lõppemise põhjuseks „töösuhte lõpetamine töötaja algatusel“(irtisanoutuminen)( tl 39 pöördel-40). 17.Töötuskindlustusseaduse (TKindlS) § 6 lg 1 kohaselt on töötuskindlustushüvitisele õigus kindlustatul, kes on arvele võetud tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 6 kohaselt ja kellel on töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei ole töötuskindlustushüvitisele õigust kindlustatul, kelle viimane töö- või teenistussuhe lõppes töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel või teenistussuhte lõpetamisel avaliku teenistuja algatusel. Seega oli töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitatud avalduse lahendamisel töötukassal vaja muu hulgas tuvastada viimase töösuhte lõppemise alus ja aeg. HMS § 40 lg 3 p 2 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Arvestades, et kaebuse esitaja enese poolt koos avaldusega esitatud dokumentides ja töötukassa poolt täiendavalt taotletud dokumentides oli töötamise lõpuajana märgitud 20.10.2008, mida kinnitasid ka tõendid kaebuse esitajale tasude maksmise kohta, esitatud oli tähtajaline tööleping ja ülesütlemisavaldus, millistes tõendites vasturääkivusi ei olnud, oli kohtu hinnangul vastustajal alus veendumuseks, et asjas tähendust omada võivad andmed on isik esitanud ja ärakuulamisel ei saaks ta veel midagi lisada. Seega leiab kohus, et töötukassal oli alust HMS § 40 lg 3 p 2 sätestatud erandi rakendamiseks. Töötukassal olemasolevate tõendite ja selgituste vahelise vasturääkivusena ei 5 pidanud nende kogumis hindamisel käsitlema kaebuse esitaja poolt tõendi E301 väljastamiseks esitatud taotlusel töösuhte lõpetamise põhjusena kaebaja poolt märgitud tähtaja möödumist. 18.Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kuivõrd tegemist on soodustuse andmisest keeldumisega,siis tuleb isikule võimaldada ärakuulamisõiguse realiseerimine ning erandi kohaldamine põhjendatud ei olnud, ei too nimetatud võimalik rikkumine kaasa otsuse tühistamist. Kaebuse esitajale on faktiliste asjaolude kohta omapoolsete selgituste ja tõendite esitamise võimalus antud vaidemenetluses. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-182-03 leidnud: Haldusorgan ei pea ärakuulamise õiguse tagamiseks esitama isikule haldusakti projekti, vaid andma võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. /---/Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti andmisel arvesse. Lisaks E.P.lt täiendavate selgituste ja tõendite esitamise küsimisele( tl 38 pöördel) on töötukassa kõigi asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks pöördunud vaidemenetluses veelkord tööandja poole, kellelt saadi vastus 15.09.2009.a.( tl 37 pöördel), E.P. selgitused sai töötukassa 08.10.2009.a.( tl 39). Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja etteheide töötukassale, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud andma kaebuse esitajale võimaluse tõendite esitamiseks, on põhjendamatu, sest selline võimalus kaebuse esitajale vaidemenetluses anti, ent kaebuse esitaja seda võimalust ei kasutanud. Töötukassa on uurimisprintsiipi teostades välja selgitanud menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaoludena töölepingu lõppemise päeva ja ülesütlemise aluse ning puudub vaidlus selles, et ülesütlemisavaldusel ja tööandja tõenditel on töösuhte lõppemise aja ja aluse osas andmed kokkulangevad. Kaebuse esitaja on selgitanud, et ülesütlemisavaldus ei väljenda puuduliku keeleoskuse tõttu tema tegelikku tahet. Kohus nõustub vastustajaga selles, et tööandja ja töötaja vahelise töölepingu lõppemisega või ülesütlemisega seotud vaidluste lahendamine töötukassa pädevusse ei kuulu ning töötukassa on faktilised asjaolud võtnud arvesse sellisena nagu need on tõendatud. 19.Kaebuse esitaja on vaidlustanud töötukassa
16. juuli
17. a otsuse ka motiveerimatuse tõttu. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et töötukassa
18. juuli
19. a otsuse põhjendustest ei selgu, miks on hüvitise määramata jätmisel aluseks võetud tööandja poolt väljastatud tõend ning motiveerimispuudust on asja arutamisel möönnud ka vastustaja. Kohtu hinnangul on motiveerimispuudused kõrvaldatud vaideotsusega. Asja arutamisel on ka kaebuse esitaja selgitanud, et alles vaideotsusest sai kaebuse esitaja aru, millisel põhjusel on töötukassa töötuskindlustushüvitise määramisest keeldunud ning millistele asjaoludele otsus rajaneb. Vaideotsusega töötukassa lõppjäreldused E.P. taotluse rahuldamata jätmise kohta ei muutunud. HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui nimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 20.Kuna kohustamise eelduseks on haldusakti õigusvastasus, milline eeldus on käesoleval juhul täitmata, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamisnõue. VI MENETLUSKULUD 6 21.

§ 92

sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 93

lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna vastustaja

§ 93

lg 1 korras menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 7