3-09-1145/37

3-09-1145 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2010 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-09-1145 Haldusasi A. S´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsus nr
2. Asja läbivaatamise kuupäev
3. märts 2010 Menetlusosalised Kaebaja A. S, Vastustaja Vändra Vallavolikogu esindaja vandeadvokaat Tarvo Lindma, Kolmandad isikud: J. R OÜ V RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 1: Rahuldada A. S´i kaebus haldusasjas nr 3-09-
4. Tühistada Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsus nr
5. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
6. märtsil
7. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 21.04.2009 Vändra Vallavolikogu otsusega nr 33 arvati Vändra valla avalikult kasutatavate erateede nimekirjast välja Raudtee-Kuke-Luuri tee lõigud, mis läbivad J. R´ale kuuluvat Laastumäe kinnistut, A. S´ile kuuluvat Raja kinnistut, OÜ-le V kuuluvat Kärneri-Põllu kinnistut (tl 27). 1 3-09-1145 26.05.2009 esitas A. S kohtule kaebuse Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsusele nr 33 (tl 57). 13.07.2009 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 35-36). 20.07.2009 täpsustas kaebaja esitatud kaebust (tl 38-39). 22.07.2009 määrusega kaastati menetlusse kolmandad isikud J. R ja OÜ V (tl 43-44). 21.08.2009 esitas kaebuses arvamuse J. R (tl 48-50). 26.08.2009 esitas kaebusele vastuväited Vändra Vallavolikogu (tl 61-66). 14.10.2009 täpsustas vastustaja oma seisukohti ja esitas taotluse asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks (tl 78-79). 14.01.2010 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 89). 02.02.2010 täpsustas kaebaja oma seisukohti (tl 95-98). 02.
8. 2010 esitas kaebaja seisukoha J. Ra arvamusele (tl 107-108). 25.02.2010 esitas J. R vastuskirja kaebaja arvamusele (tl 11-112). 02.03.2010 täiendas vastustaja oma vastuväiteid (tl 116-118). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt kuulub kaebajale Vändra vallas Luuri külas Raja kinnistu. Kinnistut läbib teederegistris kajastuv avalikult kasutatav Raudtee-Kuke-Luuri tee. Tee võeti avalikku kasutusse volikogu 16.12.2005 määrusega nr
9. Sellest ajast toetab riik rahaliste vahenditega avalikus kasutuses oleva tee korrashoidu. Kõne all oleval teel asub endine raudteesild, mille remondiks on aastaid tehtud vallale avaldusi.
10. aastal tegi Maanteeamet ettekirjutusi probleemi lahendamiseks.
11. aastal teostati sillale remont ning liiklus taastus endisel kujul. J. R tegi vallavolikogule avalduse, mille alusel võeti vastu volikogu 21.04.2009 otsus, mille kohaselt arvati avalikust kasutusest välja J. R´ale kuuluv teelõik kui ka kaebaja kinnistut läbiv teelõik. Ringmets seadis teele ebaseadusliku teetõkke, millega on takistatud läbipääs teistele kinnistutele. Kaebaja hinnangul oleks volikogu pidanud asja lahendamiseks läbi viima arutelu, kuhu oleks tulnud kaasata kõik antud teelõigul asuvate kinnistute omanikud, Luuri küla elanikud koos külavanemaga. Jääb arusaamatuks, kuidas vallavolikogu sai J. R avaldust aluseks võttes võtta vastu otsuseid teistele isikutele kuuluvate kinnistutel kulgevate teelõikude osas. Kaevatav otsus on sisuliselt peatanud kaebaja majandustegevuse kinnistu sellel osal, mis asub teisel pool Massu jõge, samuti on häiritud isiklik elu. Volikogu 21,04.2009 päevakorras on kajastatud p 5.2, kus antakse ülevaade teederegistrisse kantud teedest, kuid vastavalt töökorrale ei võeta informatiivsete küsimuste kohta vastu volikogu otsuseid. Otsuse vastuvõtmiseks peab küsimus kajastuma päevakorras, olema enne vastuvõtmist tutvustatud volikogu liikmetele. Kuna antud konkreetset otsust ei ole volikogu oma koosseisuga isutungil isegi arutanud, ei saa antud otsust lugeda pädeva organi poolt välja antud otsuseks. Koos külaelanikega on pöördutud probleemile lahenduse leidmiseks vallavalitsuse, volikogu maaelu- ja ehituskomisjoni poole. Kohalikel elanikel on huvi ja vajadus avalikus kasutuses olevale teele. Enne kaevatavat otsust oli kaebajal võimalik Luuri küla poolt mööda avalikku teed pääseda teisel pool Massu jõge asuvale kinnistule, kuid nüüd asuvad need juurdepääsud J. Ra´le ja OÜle V kuuluvate kinnistute vahel. Selleks, et pääseda oma kinnistule võib kaebaja olla sunnitud sõlmima lisakokkuleppeid ja kandma lisakulutusi. Nüüdseks puudub kaebajal võimalus kasutada Vändrasse tööle sõiduks otseteed, millega kaasnevad lisakulud kütusele. RaudteeKuke-Luuri tee koosneb põhiosas erakinnistutest, kus Luuri küla poolne teelõik koos sillaga ja Vändra poolne teeosa kuuluvad kohalikule omavalitsusele. Kaevatava otsusega oleks saanud arvata kõik eraomanikele kuuluvad teelõigud avalikust kasutusest välja, kuid mingil põhjusel arvati välja üksnes 3 kinnistul asuvad teelõigud. Kaebaja on seisukohal, et taolise lahenduse tingisid tema pöördumised Maanteeameti poole seoses valla teede seisukorraga, mille tõttu 2 3-09-1145 tuli vallal teed korda teha. OÜ-le V on tagatud korralik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning tal puudub otseselt vajadus kasutada Raudtee-Kuke-Luuri teed. Tekkinud talumatu olukorra tõttu tuli kaebajal uuesti pöörduda Maanteeameti poole olukorrale lahenduse leidmiseks. Maanteeameti vastusest selgus, et otsus nr 33 on saadetud järelevalve teostamiseks. Kaebaja hinnangul viidi järelevalve läbi puudulikult ning ei tuvastatud asjas olulisi asjaolusid. Kaebaja oma vastuskirjas vastustaja vastuväidetele märgib, et kaebaja ja vastustaja vahel ei ole kunagi sõlmitud TeeS § 4 lg 3 sätestatud lepingut ning seetõttu tekib küsimus, milleks oli vaja kaevatava otsusega teelõigud avalikust kasutamisest välja arvata, kui need ei ole avalikku kasutusse võetud. Samas on Maanteeametile esitatud lepingute numbrid koos sõlmimise kuupäevadega, mille kohaselt on Raudtee-Kuke-Luuri tee nr 9300007võetud avalikku kasutusse 16.12.2005 lepinguga nr
12. Kuni käesoleva ajani on eratee omanik ja vallavalitsus aktsepteerinud teeseaduses sätestatud tingimusi, saab väita, et kokkulepe vastab VÕS sätestatud lepingutingimustele. Kohalik omavalitsus on käesoleval juhul juba
13. aastal leidnud, et Raudtee-Kuke-Luuri tee on täies ulatuses kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes vajalik avalikuks kasutamiseks. Kaevatavas otsuses ei ole põhjendatud, millistel kaalutlusel pidas volikogu vajalikuks nimetatud teel asuvad üksikud teelõigud avalikust kasutusest välja arvata, jättes osad teelõigud avalikkus kasutusse ning milles taolisel juhul väljendub avalik huvi. Kaebaja hinnangul ei ole vaidlustatud otsuse vastusvõtmisel seda sisuliselt tegelikult arutatudki ning tegemist ei ole menetlusnõuete formaalse rikkumisega. J. R poolt pandud teetõke on tõstetud lihtsalt kõrvale, mitte likvideeritud ning siiani reguleerivad seal liiklust liiklusmärgid „Sissesõidukeeld“, millega on liiklus teelõigul välistatud. Maanteeameti 12.06.2009 märgukirjas on öeldud, et Luuri sild on kitsas ning sellel on kehtestatud massipiirang 3,5 t ning seetõttu puudub kaebaja kinnistule juurdepääs veoautode ja liikurmasinatega avalikult kasutatavalt teelt. Järelevalvet teostati eravalduses olevate teelõikude väljaarvamise otsuse üle, kuid ei hinnatud seda, millises menetluses vald tegelikkuses antud otsuse vastu võttis. Järelevalve menetluses ei tehtud isegi seda kindlaks, et vaidlusalune teelõik oli avalikus kasutuses alates 01.12.
14. Haldusõiguses ei ole praktikat, mille kohaselt muutub õigustühine otsus kehtivaks, kui selle kiidab hiljem heaks selleks pädev organ. Vaidlusalust otsust ei võtnud vastu selleks pädev organ. Vastustaja poolt edastatud fotod ei iseloomusta vaidlusaluseid teelõike, sest fotod on tehtud valikuliselt parimatest kohtadest. Kaebaja väidetel iseloomustavad tema poolt esitatud fotod antud teelõike ka muudes kohtades. Kaebaja selgituste kohaselt kasutasid Luuri küla elanikud vaidlusalust 5,4 km teelõiku Vändrasse sõiduks, kuid nüüd tuleb neil läbida selleks teelõik pikkusega 7 km. Kaebaja oma vastuses kolmanda isiku arvamusele märgib, et kolmas isik pidi teadma, et tema kinnistul kulgev eratee on avalikus kasutuses, vastasel juhul puudus vajadus avalduse esitamiseks selle välja arvamiseks avalikust kasutusest. Samuti ei täitnud kolmas isik TeeS sätestatud nõudeid. Vaidlusalust teelõiku on kasutatud liiklemiseks üle 20 aasta. Samuti kasutab kolmas isik kaebaja kinnistul asuvat teelõiku. Kolmas isik on teadlikult asunud tõkestama liiklust vaidlusalusel teelõigul ning sellega ka kaebaja majandustegevust oma kinnistul. Teega piirnevatelt kinnistustelt on aastaid metsa väljaveetud Pärnu-Rakavere maanteele, sest Luuri küla poole puudub väljapääs avalikult kasutatavale teele, kuna seda ei võimalda Luuri sild selle kasutamise piirangute tõttu. Vastustaja Vändra Vallavolikogu esitatud kaebust ei tunnista. Kohaliku omavalitsuse pädevuses on eratee avalikuks kasutamiseks määramine, mis toimub tee omaniku nõusolekul ja tingimustel vastava lepingu alusel. Kaebaja ja vastustaja vahel ei ole kunagi sõlmitud teeseaduse § 4 lg 3 sätestatud lepingut, mille alusel on võimalik erateed määrata avalikuks kasutamiseks. Eratee on reeglina kinnistu omaniku vallata, kasutada ja käsutada, kuid kohalik omavalitsus võib määrata eratee avalikuks kasutamiseks kohaliku omavalitsuse huvidest 3 3-09-1145 lähtudes. Antud juhul leidis kohalik omavalitsus, et puudub huvi otsuses käsitletud teelõikude avaliku kasutamise vastu. Kaebaja kaebuses esitatud väited avaliku huvi rikkumise kohta ei vasta tegelikkusele ega ole veenvad kaevatava otsuse tühistamiseks. Otsuses nimetatud teelõikude avalikuks kasutamiseks määramise järele puudub vajadus. Erateelt piirangu kaotamine ei eelda eratee omaniku taotlust ega nõusolekut. Nõusolekut eeldab eraomandi piiramine avaliku kasutamise talumise kohustuse seadmisel, mitte selle kaotamisel. Eratee avalikust kasutamisest väljaarvamine ei riku kaebaja õigusi ega piira tema vabadusi. J. R on oma kinnistult teetõkke kõrvaldanud ning sellega on tagatud vajalikud operatiivsõidud. Arusaamatud on kaebaja väited tema majandustegevuse takistamise kohta, kui Luuri küla poolt pole kunagi teetõket paigaldatud. Kaebaja väide selle kohta, et otsuses märgitud teelõik on ainsaks juurdepääsuks mõnedele kinnistu omanikele. Järelevalve menetluses on tuvastatud, et Luuri küla elanikel on ilma otsuses märgitud teelõiku kasutamata ühendus nii Pärnu kui ka Vändra suunas. Nii kaebajal kui ka Luuri küla elanikel on võimalus sõita Vändrasse mööda kahte kvaliteetset teed pidi. Kaebaja ei ole põhjendanud mil viisil takistab otsus tema võimalust pääseda kuni 3,5 t transpordiga teisel pool Massu jõge paiknevale kinnistu osale. Oletus, et OÜ V seab oma kinnistul olevale teelõigule teetõkke millalgi tulevikus, ei saa rikkuda kaebaja õigusi. Ka juhul, kui see toimub, on kaebajal võimalik lahendada juurdepääs kinnistule teeservituudi seadmise kaudu, selleks ei ole vaja määrata teed avalikuks kasutamiseks. Kaebaja ebakindlus eratee läbitavuse ja õigeks ajaks tööle jõudmise osas ei saa olla põhjuseks eratee avalikuks kasutamiseks määramisel. Vastustaja hinnangul ei kaalu kaebaja teekonna pikenemine üles J. R´a huvi vabalt vallata, kasutada enda omandit. Ka juhul, kui esinevad kaebaja poolt kaebuses kirjeldatud menetluslikud rikkumised, ei saa need endaga kaasa tuua kaevatava otsuse tühistamist, kuna kaebuses nimetatud rikkumised ei saanud mõjutada asja otsustamist. 16.06.2009 toimunud vallavolikogu istungil otsustas volikogu jätta 21.04.2009 otsuse nr 33 kehtima. Pärnu Maavalitsuse järelevalvemenetluse käigus on kasutatud vaidlusaluste teelõikude osas fotosid, millest on üheselt näha, et nii Kadaka-Ringoja kui ka Pärnjõe-Luuri-Massu tee kvaliteet ületab tunduvalt Raudtee-Kuke-Luuri tee kvaliteeti. Vastustaja vastuseks kaebaja seisukohtadele märgib, et eratee kasutamise lepingus tuleb kokkuleppida teatud kohustuslikes tingimustes, kuid käesoleval juhul ei ole kokkulepet üheski tingimuses saavutatud. Kohaliku omavalitsuse huvid erateede avaliku kasutamise osas on ajas muutunud. Vallavolikogu ette toodud informatsiooni põhjal leidis Vändra Vallavolikogu, et vaidlustatud teelõik tuleb välja arvata avalikust kasutusest. Volikogu on arutanud tee avalikuks kasutamiseks määramise küsimust. Kaebaja ei ole põhjendanud, mille alusel ta arvab, et volikogu ei ole pädev organ vaidlustatud otsuse vastuvõtmiseks. Vallavolikogu 16.06.2009 teistkordselt arutades antud küsimust leidis kaalutluse tulemusel, et puudub vajadus selle tee avalikuks kasutamiseks. Erateed on reeglina omaniku vallata, kasutada, käsutada, vaid erandina võib vallavalitsus määrata tee avalikuks kasutamiseks, kui see on vajalik kohalikes huvides. Asjaolu, et kolmanda isiku teetõke asub teekõrval, ei saa rikkuda kellegi õigusi ega takistada liiklust teel. Liiklusmärk „Sissesõidukeeld“ ei takista operatiivsõidukite liikumist. Ükski õigusnorm ei näe ette, et igale kinnistule peaks olema juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Juurdepääsu küsimused reguleeritakse teeservituudi seadmise kaudu. Kaebaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et Maanteeameti näidatud ühendusteed on kasutamiskõlbmatud. Asjaolu, et vastustaja arvas vaidlusaluse teelõigu avalikust kasutamisest välja, ei välista selle teelõigu kasutamist kaebaja poolt. Kolmas isik J. R esitatud kaebust ei tunnista. Kolmandale isikule tagastati Laastumäe talumaad Vändra vallas Allikõnnu külas. Kolmas isik on aastaid puhastanud teeääri, teades, et see on tema eratee. 18.01.2009 kohtudes kaebajaga selgus, et tegemist on üldkasutatava teega. Ilma 4 3-09-1145 kolmanda isiku teadmiseta oli tee pandud üldkasutatavate teede nimekirja. Seejärel tegi kolmas isik valda avalduse arvata tee välja üldkasutatavate teede nimekirjast. Kolmanda isiku hinnangul saab kaebaja oma kodust sõita korralikku kruusateed mööda Pärnu-Paide mnt-le. Kaebaja ei ole kunagi vedanud küttepuid üle kolmanda isiku kinnistu, kusjuures vedu üle silla on 1 km pikkune. Peale kaevatavat otsust paigaldas kolmas isik mõlemas suunas liiklusmärgid „sissesõidukeeld“ ja „eramaa“. Kuna neid märke ei aktsepteeritud, tuli panna lukustatav metallist teetõke. Maanteeameti spetsialisti soovitusel paigaldas kolmas isik maanteeotsa liiklusmärgi „sissesõidukeeld“ koos tahvliga millel näidatakse, et 400 m pärast asub sissesõidu keeld. Kolmas isik eemaldas ka metalltõkke. Luuri küla elanikel on võimalus mitmes suunas liigelda Pärnu-Paide maanteel kas Pärnusse või Vändrasse. Kolmanda isiku hinnangul on Luuri küla elanikelt allkirjad saadud survega sh ka nendelt elanikelt, kellel on oma maale eraldi juurdepääsu teed. Selle tee ääres ei ole ühtegi talu ning takistatud ei ole kellegi kinnistule juurdepääs. Kaebaja kinnistule ei ole tehtud takistusi oma kinnistule pääsemiseks ning küttepuid veab ta välja oma kodu poolsest otsast, kasutades remonditud silda. Kolmas isik märgib oma vastuses kaebaja arvamusele, et kaebaja on kasutanud tema kinnistul asuvat teelõiku 11 aastat, selle aja jooksul on eratee muutunud auklikuks. Kasutades seda teed suurte metsaveoautode läbipääsuks, muutub tee varsti läbimatuks. Tee vajab hoolt ja suuri kulutusi. Erateed võib kasutada üksnes selle omaniku loal ning TeeS sätestatud juhtudel. Kolmanda isiku kinnistusel ei ole ta kunagi kasutanud kaebaja kinnistul asuvat teelõiku. Tee hooldamisega saab kolmas isik ise hakkama. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti õigusvastasuse tuvastamist ja haldusakti tühistamist. Kuna tühistamisnõudega on hõlmatud õigusvastasuse tuvastamise nõue menetleb kohus käesolevat kaebust tühistamiskaebusena. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
15. Kaebus on esitatud 26.05.2009 vastustaja 21.04.2009 haldusaktile. Kaebuse kohaselt sai kaebaja haldusaktist teada 28.04.2009 (tl 6). Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. Kuna HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab isik halduskohtusse pöörduda enda subjektiivsete õiguste kaitseks, ei anna kohus käesoleva kaebuse raames hinnangut väidetele ja tõenditele, mis on esitatud seoses Luuri küla elanike ja vaidlusaluse teelõigu poolt läbitavate kinnistute omanike õiguste rikkumise kohta. Antud isikutel tuleb oma õiguste kaitseks esitada individuaalne, HKMS § 10 nõuetele vastav kaebus. Nii kaebaja kui ka vastustaja käsitlevad oma väidetes Pärnu maavanema poolt Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsuse nr 33 seaduslikkuse kontrolliks läbiviidud järelevalve menetluse tulemust (tl 67-69). Kaebaja hinnangul on järelevalve käigus rängalt eksitud asja lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamisega (tl 97). Juhul, kui kaebaja hinnangul anti maavanema poolt järelevalve menetluses arvamus tuginedes ebaõigetel asjaoludele, oleks tulnud antud arvamus kaebaja poolt vaidlustada. Kuna asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole maavanema poolt järelevalve menetluses tuvastatud asjaolusid vaidlustatud, ei saa kaebaja käesolevas asjas tugineda järelevalve menetluses tuvastatud asjaolude õigusvastasusele. Vastustaja tugineb oma vastuväidetes Pärnu maavanema on hinnangule, mille kohaselt on otsus nr 33 kooskõlas kehtivate õigusaktidega (tl 56 pöördel). 5 3-09-1145 Maavanema arvamuse kohaselt on järelevalvemenetluses käsitlenud eramaal asuva tee kasutamise õiguslikku seisundit reguleerivaid õigusakte ning asutud seisukohale, et kaevatav otsus on seaduslik. Maavanema poolt antud arvamusest selgub samas, et järelevalve menetluses ei ole hinnatud otsuse vastuvõtmisele eelnenud menetluse nõuetekohasust ning seetõttu ei saa vastustaja kohtu hinnangul kaevatava otsuse osas läbiviidud menetluse seaduslikkuse hindamisel tugineda maavanema järelevalve menetlus antud arvamusele. 2 Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsus nr 33 kehtestati teeseaduse § 5 , Vändra Vallavolikogu 16.12.2005 määruse nr 20 „Vändra valla kohalike maanteede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja“ ja vallavalitsuse ettepaneku alusel. 2 Teeseaduse § 5 sätestab, et eratee on tee, mis paikneb juriidilise või füüsilise isiku kinnisasjal. Erateed võib kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Käesoleva seaduse § 33 lõikes 8 nimetatud juhtudel võib erateed kasutada kinnisasja omaniku loata. Vändra Vallavolikogu 16.12.2005 määrusega nr 20 kinnitati teeseaduse § 4 lg 4, § 5 lg 6 alusel ja vallavalitsuse ettepanekul Vändra valla kohalike maanteede ja avalikult kasutatavate erateede nimekiri. Vändra valla avalikult kasutatavaks teeks arvati detsembris 2005 tee numbri nr 9300007 Raudtee-Kuke-Luuri maantee, millest osa oli kohaliku omavalitsuse tee ning osa eratee. Maantee omanikeks olid Vändra vald, OÜ V, K. K, A. K, H. J, J. R, A. S (tl 125). Teeseaduse (redaktsioon 21.07.2005 - 01.01.2006) § 4 andis avalikult kasutatav tee mõiste ning antud paragrahvis on toodud sätted eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta. Teeseaduse § 5 annab teeliikide mõisted. Määrus jõustus avalikustamisest. Esitatud tõendite kohaselt ei ole asjas vaidlust selle üle, et Vändra Vallavolikogu 16.12.2005 määrus on kehtiv haldusakt. HMS § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kooskõlas HMS § 61 lg 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Lähtudes eeltoodust määrati Raudtee-Kuke-Luuri maantee eraomanduses olevad teelõigud avalikuks kasutamiseks alates
16. aasta detsembrist. Seda, et vaidlusalune teelõik oli avalikku kasutusse määratud, kinnitab ka Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsuse nr 33 p 1 sõnastus, mille kohaselt arvatakse Vändra valla avalikult kasutatavate erateede nimekirjast välja Raudtee-Kuke-Luuri osadele eraomanikele kuuluvad teelõigud. Asjas kogutud tõendite ja menetlusosaliste poolt esitatud väide kohaselt oli vaidlusalune teelõik ka faktiliselt avalikus kasutuses ning vallavalitsus teostas teelõigul teehoiu korraldamiseks vajalikke töid. Asjaolu, kas ja millises vormis/tingimustel teeseaduse § 4 lg 3 käsitletud leping vallavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmiti, ei muuda olematuks vaidlusaluse teelõigu avalikku kasutusse määramist ja avalikku kasutamist. Kuna vaidlusalune teelõik määrati avalikuks kasutamiseks Vändra Vallavolikogu 16.12.2005 määrusega nr 20, mida käesolevas haldusasjas ei ole vaidlustatud, ei anna kohus antud vaidluse lahendamisel hinnangut menetlusosaliste poolt esitatud väidetele ja õigusaktidele tehtud viidetele seoses eratee avalikuks kasutamiseks määramise asjaolude kaalumise ja hindamise kohta. Kohus ei nõustu vastustaja väidetega selle kohta, et kaevatava otsus ei riku mingil moel kaebaja õigusi ega piira tema huve. Menetlusosalised ei ole vaidlustatud kaebaja poolt esitatud väiteid tema poolt vaidlusaluse teelõigu faktilise kasutamise kohta. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole otsuses käsitletud teelõik enam avalikult kasutatav tee (TeeS § 4 lg 1). Teeseaduse § 4 lg 3 järgi võib erateed kasutada üksnes tee omaniku loal, v.a sama seaduse § 33 lg-s 8 loetletud tingimustel, mil ei pea eratee kasutamiseks olema tee omaniku luba (nt alarmsõidukite sõitmiseks). Muudel sõidukitel peab tee omanik lubama teed 6 3-09-1145 tasuta kasutada ainult juhul, kui avalikult kasutatav tee on avarii või loodusõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks suletud. Järelikult, kui ei ole tegemist ei avalikult kasutatava teega ega olukorraga, mil tee omanik peab lubama oma teed kasutada, saab teed kasutada üksnes selle omaniku loal. Seega ei ole kaebajal peale vaidlustatud otsuse vastuvõtmist enam õigust kasutada kolmandatele isikutele kuuluvat teelõiku kui avalikult kasutatavat teed, vaid ta peab selleks saama vastava teelõigu omaniku loa. Oluline on märkida ka seda, et J. R´a avalduse alusel arvati vaidlustatud otsusega avalikust kasutusest välja ka kaebaja kinnistut läbiv teelõik, jättes kaebaja tema kinnistut läbiva teelõigu väljaarvamise osas ärakuulamata, millega rikuti kaebaja õigust esitada arvamus teda puudutavas menetluses. TeeS § 25 lg 4 alusel korraldab eratee omanik tema omandis oleval teel teehoidu ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema teel. Lähtudes TeeS § 14 lg 1 käsitatakse teehoiuna teetööde tegemist, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning tee haldamisega seotud muud tegevust. Kaebaja ja kolmanda isiku poolt asjas esitatud väidete kohaselt tegeles enne kaevatava otsuse vastuvõtmist vaidlusalusel teelõigul teehoiuga vallavalitsus. Tulenevalt eelpool viidatud sätetest jääb kaevatava otsuse jõustumisel kogu teehoiuga seotud toimingute korraldamine üksnes selle teelõigu omaniku kanda. Seega võivad kaevatava otsuse tagajärjel suureneda kaebaja kohustused ja kulutused teehoiule, mis kohtu hinnangul on seotud kaebaja huvidega teelõigul teehoiu korraldamisel. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on omavalitsusüksuse ülesanne otsustada ja korraldada kohaliku elu küsimusi omavalitsuse haldusterritooriumil. Lähtudes teeseaduse § 4 lg 3 on eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsustamine isiku valla- või linnavolikogu pädevuses. KOKS § 7 lg 2 alusel on volikogul õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Seega on Vändra Vallavolikogu pädevuses ka eratee avalikust kasutamisest väljaarvamise otsustamine. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. KOKS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Lähtudes KOKS § 44 lg 1 kehtestab volikogu töökorra volikogu. Vändra Vallavolikogu on 21.03.2006 määrusega nr 6 kehtestanud volikogu töökorra. § 3 lg 1 kohaselt on volikogu töövormiks istung. § 27 lg 1 alusel arutab volikogu istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Nimetatud paragrahvi lõige lg 3 alusel lõpeb päevakord määruse andmist ja otsuse vastuvõtmist mitte-eeldavate punktidega (arupärimised, informatsioon jmt). Kooskõlas käsitletud paragrahvi lg 5 peavad päevakorda pakutavad küsimused olema kirjalikult ette valmistatud vormis, mis võimaldavad vajadusel õigusakti istungil ilma täiendava ajakuluta valmiskujul vastu võtta. Lähtudes töökorra § 29 lg 1 hõlmab istungi päevakorras oleva asjas käsitlus tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Asjas esitatud tõendite kohaselt arutati Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 istungil päevakorra p 5 vallavalitsuse informatsiooni 2009 aasta eelarve täitmise ja valla teede olukorra kohta, kus alap 5.2.2 all käsitleti Raudtee-Kuke-Luuri tee määratlust valla teederegistris ning anti ülevaade nimetatu teelõigu osas käivast kirjavahetusest tee kasutajate vahel (tl 24-25). Vändra vallavolikogu töökorra § 27 lg 3 oli tegemist päevakorra lõpppunktiga, mis ei too kaasa määruse andmist ja otsuse vastuvõtmist. Järeldust, et tegemist oli otsust mitte-eeldava päevakorra punktiga kinnitab asjaolu, et antud küsimuses ei viidud läbi töökorra § 29 lg 1 kirjeldatud toiminguid, mille kohaselt hõlmab 7 3-09-1145 istungi päevakorras oleva asjas käsitlus tavapäraselt ettekannet, kaasettekannet, läbirääkimisi ja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust ei peetud volikogu poolt enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist kinni volikogu töökorras ettenähtud menetlusest. Asjaolu, et volikogu on kaevatava otsuse õiguspärasuses veendumuse kinnituseks 16.06.2009 toimunud istungil hääletanud selle kehtivuse poolt, ei muuda olematuks ega vähenda kaevatava otsuse menetlusnõuete rikkumist ega rikkumise olulisusele antavat hinnangut ( tl 57, 71). Volikogu töökorra § 27 lõige lg 3 alusel lõpeb päevakord määruse andmist ja otsuse vastuvõtmist mitte-eeldavate punktidega. Oluline on märkida, et ka 16.06.2009 istungi päevakorra p 5 alusel toimus Raudtee-Kuke-Luuri teelõigu küsimuses arutelu päevakord lõpp-punktis volikogule esitatud informatsiooni alusel. Kuna käesoleva kaebuse raames ei ole vaidlustatud volikogu 16.06.2009 istungil vastuvõetud otsust/otsuseid, ei anna kohus õiguslikku hinnangut nimetatud istungil vastuvõetud otsusele/otsustele. Kolmas isik on esitatud avalduse talle kuuluval kinnistul asuva teelõigu välja arvamiseks avalikust kasutusest (tl 19). Kaevatava otsusega on avalikust kasutusest välja arvatud teelõigud, mis kuuluvad J. R´ale, A. S´ile, OÜ-le V (tl 27). Asjas esitatud tõendite kohaselt on Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 toimunud istungil päevakorra p 5 all esitatud vallavalitsuse poolt informatsiooni valla teede olukorrast ning Raudtee-Kuke-Luuri tee määratlusest valla teederegistris seoses kirjavahetusega tee kasutajate A. S´i ja J. R´a vahel. Istungil otsustati arvata avalikust kasutamisest välja antud maantee lõigud, mis läbivad Laastumäe, Raja ja Kärneri-Põllu kinnistuid (tl 24, 25). Seega rahuldati otsusega J. R´a poolt esitatud taotlus. Kuid asjas ei ole esitatud tõendeid taotluse sisulise läbivaatamise kohta, millest selguksid taotluse rahuldamise võimaluste hindamine ning erinevate huvide kaalumine, mille tagajärjel otsustati esitatud taotluse raames avalikust kasutusest välja arvata ka kaebaja ja OÜ V kinnistut läbiv teelõik. Kohtu hinnangul ei saa õiguspäraseks pidada olukorda, kus isik on teadmatuses temale kuuluval kinnistul asuva avalikus kasutuses oleva eratee kasutamise korraldamise muutmise arutelust. Hea halduse põhimõtted eeldavad muuhulgas ka seda, et isikule tuleb anda teavet teda puudutava asja menetlusest. Selleks tuleb isik menetlusse kaasata, et kuulata ära tema arvamus, tal peab olema võimalus esitada vastuväited, anda asjakohaseid selgitusi. Eratee määrab avalikuks kasutamiseks valla- või linnavolikogu kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes. Seega on volikogul antud küsimuses ulatusliku kaalumisruum ning seetõttu tuleb eratee staatuse otsustamine motiveerida ja vajadusel kaaluda erinevaid huvisid. Kuna kogu vaidlusalune teelõik oli enne kaevatava otsuse vastuvõtmist avalikus kasutuses ning eeltoodust tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata millistest kaalutlustest tulenevalt kaevatav otsus vastus võeti, tuleb kaevatav otsus tühistada tervikuna. 2 Vändra Vallavolikogu 21.04.2009 otsus nr 33 kehtestati teeseaduse 5 , Vändra Vallavolikogu 16.12.2005 määruse nr 20 „Vändra valla kohalike maanteede ja avalikult kasutatavate erateede nimekirja“ ja vallavalitsuse ettepaneku alusel. Otsusest ei selgu selle vastuvõtmise motiivid. Volikogu 21.04.2009 istungi protokolli kohaselt vormistati otsus eratee avalikust kasutamisest väljaarvamise kohta üksnes resolutsioonina, ka protokollilist otsust ei ole mingil moel motiveeritud. Kaevatavale otsuse sisulisele ja vormilisele õiguspärasusele ei ole kohtul võimalik hinnangut anda vaidlustatud otsuse põhjal, sest sellest ei selgu millistel kaalutlustel kaevatav otsus vastu võeti. Otsuse vastuvõtmise kaalutlused ei selgu ka 21.04.2009 valla teede informatsiooni osas toimunud arutelust (tl 25). 8 3-09-1145 Kohus ei saa antud juhul asuda ise kaevatava otsuse resolutsiooni põhjendama selliste õiguslike ja faktiliste alustega, mida haldusorgan oma haldusaktis ei ole selle andmisel märkinud. Kaevatava otsuse põhjenduste hilisem esitamine kohtumenetluse käigus, ei muuda otsust tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti (vt Riigikohtu 12.11.2007 otsust haldusasjas nr 3-3-1-57-07). Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse §-s 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaevatava otsuse menetlemisel oluliselt rikutud menetlusnõudeid ning haldusakti vormistamisele esitatavaid nõudeid, mis võisid mõjutada asja otsustamist. Arvestades eeltoodut on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastustaja taotleb tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist 10 230 krooni ulatuses (tl 78 pöördel, 80, 84). HKMS § 92 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu vastustaja taotlus kohtukulude hüvitamiseks rahuldamisele. Annika Vendik Kohtunik 9