2-09-45019/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-45019 Tsiviilasi L Z hagi D Z’i vastu elatise saamiseks Tsiviilasja hind 36 000 krooni Menetlusosalised Hageja L Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja D Z (isikukood xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Välja mõista D Z’ilt elatis 4 000 (neli tuhat) krooni igakuiselt abikaasa L Z ülalpidamiseks alates xxx kuni poolte ühise lapse KZ (sünd. xxx) kolmeaastaseks saamiseni xxx L Z kasuks.
4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 28 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank’i, viitenumber
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu 1 tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 08.09.2009 esitas L Z hagi D Z’i vastu elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt lõpetatakse hagejale emapalga maksmine xxx ning hageja palub mainitud kuupäevast kuni lapse 3-aastaseks saamiseni kostjalt hageja ülalpidamiseks välja mõista elatise summas 4 000 krooni kuus. Hagimaterjalid koos kirjaliku vastuse esitamise nõudega on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja ei ole vastust 20 päeva jooksul kohtu nõude kättesaamisest ega ka hiljem esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Hageja on 19.02.2010 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Vastavalt perekonnaseaduse (PkS) § 21 on abikaasa kohustatud abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Lähtuvalt PkS § 23 lg 1 kui abikaasa ei täida PkS §-s 21 sätestatud ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise abikaasa ülalpidamiseks välja igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi abikaasa varalisest seisundist ja abivajadusest. Tuginedes eelnevale leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kuna vanemahüvitise maksmine hagejale lõpetati xxx, siis mõistab kohus elatise välja alates xxx. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peaks kohus kindlaks määrama. Kohtunik 2