Obsah (5)

§ 15§ 13§ 7§ 8§ 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2010. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-1112 Haldusasi OÜ BaltReal Invest kaebu

) § 13 lg 2 p 8 alusel. Taotluse kohaselt on AS Propaan on A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte, kes tegeleb vedelgaasi käitlemisega. AS-ile Propaan kuuluval maa-alal Tallinnas Gaasi tn 8,11/Betooni tn 5 asuvad vedelgaasi mahutid. Kokku on mahuteid 24 ning nende kogumaht on 1500m3 ja neis on alaliselt 600 kuni 650 tonni kergesti süttivat kemikaali. Nimetatud kinnistuste naabriteks on Betooni tn 7a, Silluse tn 7, 9, 11, 13, 15, mis on kantud maakatastrisse ja mille omanikuks on OÜ BaltReal Invest. Kaebaja põhjendas oma avalduses pöördumist asjaoluga, et AS-il Propaan puudub

§ 15lg-st 6 nõutav kohustuslik kindlustus.

AS-i Propaan ohualal raadiuses viibib igapäevaselt ligikaudu 2400 inimest ning miljardites kroonides vara.

sätestab tingimused kemikaali käsitlemiseks ning paragrahvi lõige 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Kaebaja leiab oma avalduses, et eespool nimetatud hulk inimesi ning vara on jäetud seadust eirates ilma kohustuslikust kindlustuskaitsest. Kaebaja pöördus avaldusega Vabariigi Valitsuse poole lähtuvalt

§ 13

lg 2 punktist 8, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.

2. märtsil
3. a saadeti Riigikantselei poolt kaebajale kiri, milles teatati, et avaldus saadeti vastamiseks Sotsiaalministeeriumile.
5. mail
6. a vastas Sotsiaalministeerium kaebaja avaldusele. Vastuses märgiti, et AS Propaan esitas kehtiva ja asjakohase kindlustuspoliisi ettevõtte vabatahtliku tsiviilvastutuse kohta, mis on sõlmitud

§ 15lg 6 täimiseks, 28.

aprillil

1. a ning seetõttu on ära langenud otsene põhjus AS Propaan tegevuse keelustamiseks.
3. mail
4. a edastas kaebaja vastustajale kirja, milles palus edastada
5. mai
6. a vastustaja vastuskirjas viidatud AS-i Propaan poolt esitatud kindlustuspoliisi ärakiri.
7. mail
8. a edastati kaebajale vastustaja vastus, milles leiti, et kindlustuspoliisis sisalduvat informatsiooni ei saa vaadelda kui avalikku teavet ning seetõttu ei peeta võimalikuks avada kindlustuspoliisi sisu ilma lepingupoolte nõusolekuta.
9. mail
10. a edastas kaebaja vastustajale selgituse, milles põhjendas kindlustuspoliisi ärakirja esitamise nõuet. Nimetatud kirjale vastustaja vastanud ei ole.
11. Kaebaja esitas
12. juunil
13. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalministeeriumi
14. mai
15. a otsuse tühistamiseks ning Vabariigi Valitsuse kohustamiseks vaadata läbi kaebaja avaldus AS-i Propaan tegevuse keelustamiseks. Kaebuse kohaselt:
16. Sotsiaalministeeriumi
17. mai
18. a otsus ei vasta haldusakti nõuetele. Vastustaja on otsustanud kaebaja avaldust mitte rahuldada ning AS-i Propaan tegevust mitte keelustada. Vastavalt

§ 13

lg 2 p-le 8 kuulub vastava küsimuse lahendamine Vabariigi Valitsuse, mitte aga Sotsiaalministeeriumi, otsustuspädevusse. Seega leiab kaebaja, et Sotsiaalministeeriumi

1. mai
2. a otsus on vastu võetud ilma vastavat volitust omamata ning otsus on ainuüksi seetõttu õigusvastane lähtudes haldusmenetluse seaduse (edaspidi: HMS) §-st
3. HMS § 56 2 lg 1 lähtuvalt peab haldusakt olema põhjendatud. Põhjendus esitatakse haldusaktis või selles viidatud dokumendis, mis on menetlusosalistele kättesaadav. Sotsiaalministeeriumi
4. mai
5. a kirjas on viidatud AS-i Propaan poolt esitatud kindlustuspoliisile. Nimetatud poliisi kirjale lisatud ei ole ning vaatamata kaebaja pöördumistele ei ole seda ka hiljem kaebajale edastatud. Kaebaja leiab, et seetõttu ei saa tehtud otsust põhjendada nimetatud poliisiga, mida kaebajale kättesaadavaks tehtud ei ole. Samuti leiab kaebaja, et kuivõrd
6. mai
7. a otsusest ei nähtu, millistel tingimustel ning millises summas on AS Propaan kindlustanud suurõnnetusest tekkiva kahju, milline kohustus tuleneb

§ 15

lõikest 6, on nimetatud otsus kontrollimatu ning ebaselge ja seetõttu õigusvastane.

1. Sotsiaalministeeriumi
2. mai
3. a otsuse vastuvõtmisel ei ole diskretsiooni nõuetekohaselt teostatud. Otsustuspädevus otsustada, kas suurõnnetuse ohuga ettevõttel on vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega tekitatud kahju hüvitamiseks ning millised meetmeid rakendada vastavale tingimusele kindlustuse puudumisel, on Vabariigi Valitsusel. Kaebaja leiab, et vastustaja on jätnud asja õigeks otsustamiseks vajalike asjaolud hindamata, mis tähendab, et kaalutlusõigust ei ole nõuetekohaselt teostatud. Kaalutlusõiguse mittenõuetekohane teostamine on aluseks haldusakti tühistamisele.
4. Vabariigi Valitsus on kohustatud kaebaja
5. veebruari
6. a avaldust menetlema. Vastavalt

§ 13

lg 2 p 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et Sotsiaalministeeriumi otsus on tehtud selleks volitusi omamata ning Vabariigi Valitsusel on käesoleva ajani kaebaja kirjale vastamata. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valitsus on kohustatud kaebaja

1. veebruari
2. a avalduse sisuliselt lahendama ning võtma vastu õigusaktidega kooskõlas oleva otsuse AS Propaan tegevuse keelustamise küsimuses.
3. Kaebaja on AS-ile Propaan kuuluvate kinnistute, kus toimub kemikaali käsitlemine, naaberkinnistute omanik. Kaebajale teadaolevalt AS-il Propaan kohustuslik vastutuskindlustus puudub ning seetõttu on jäetud kaebaja kinnistutel asuv vara ja inimesed ilma kohustuslikust kindlustuskaitsest. Kuivõrd vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus AS Propaan tegevuse keelustamiseks, rikub vastav otsus kaebaja subjektiivseid õigusi.
5. detsembril
6. a esitas kaebaja täiendava seisukoha. Kaebaja leiab, et kaebajal on kaebeõigus, kaebus on põhjendatud ning palub kaebuse rahuldada järgmistel põhjustel:
7. Sotsiaalministeeriumi
8. mai
9. a otsus mitte keelustada AS Propaan tegevust

§ 13lg 2 p 8 alusel on haldusakt.

Kaebaja on seisukohal, et lähtudes HMS § 51 lg-st 1 on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt.

§ 13

lg 2 annab Vabariigi Valitsusele õiguse keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust. Vastava õigusega kaasneb tulenevalt õiguse sisust õigus vaidlustada vastavat keeldumisotsust. Vastasel juhul oleks vastav seadusega antud õigus sisutühi. Käesolevaga jäeti 07.05.2008 kirjaga rahuldamata kaebaja taotlus AS Propaan tegevuse keelustamiseks

§ 13lg 2 p 8 alusel.

Seega keelduti kirjaga taotluse rahuldamisest. Vastava taotluse lõppeesmärgiks oli AS Propaan tegevuse keelustamine. Seega sisaldab 07.05.2008 kiri lõppotsust kaebaja taotluse osas, mis on eeltoodust tulenevalt haldusaktiks ning seega ka kohtus vaidlustatav.

1. Sotsiaalministeeriumi
2. mai
3. a otsus on õigusvastane haldusakt. Kaebaja pöördus Vabariigi Valitsuse poole avaldusega AS Propaan tegevuse keelustamiseks tulenevalt asjaolust, et AS-l Propaan puudub

§ 15lg-s 6 nõutav kindlustus.

1. mai
2. a otsuses on märgitud, et AS Propaan esitas kindlustuspoliisi ning seetõttu puudub alus ka avalduse rahuldamiseks.

§ 15

lg 6 kohaselt peab kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte 3 omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.

§ 13

lg 2 p 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega peab kindlustussumma vastama võimalikust suurõnnetusest tekkiva raskeima tagajärjega kaasneva eeldusliku kahju suurusele. Järelikult ainuüksi kindlustuslepingu sõlmimisest ei saa eeldada, et oleks täidetud

§ 15lg-s 6 toodud nõudeid.

Kuivõrd

1. mai
2. a otsusest ei nähtu, millistel tingimustel ning millises summas on AS Propaan kindlustanud suurõnnetusest tekkiva kahju, on
3. mai 2008.a otsus kontrollimatu ning ebaselge. Kontrollimatu haldusakt on aga õigusvastane. Samuti ei ole vastustaja oma vastuses kaebusele märkinud, et sisuliselt oleks hinnatud kas AS Propaan poolt väidetavalt sõlmitud kindlustusleping katab võimaliku suurõnnetusega kaasneva raskeima tagajärje või mitte. Samuti jääb kaebaja täiendavalt seisukoha juurde, et kuna
4. mai
5. a otsusele kindlustuspoliisi lisatud ei ole ning vastavat poliisi ei ole ka kaebajale vastustaja poolt hiljem esitatud, siis ei saa vastava väitega ka kaebaja avalduse mitterahuldamist põhjendada. HMS § 56 lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Vastavat poliisi vastustaja kaebajale kättesaadavaks ei teinud, mis tähendab, et vastava dokumendiga ei saa ka
6. mai
7. a otsust põhjendada. Esitatud väited, et vastav poliis sisaldavat AS Propaan ärisaladust ning seetõttu ei ole poliisi kaebajale kättesaadavaks tehtud, on asjakohatud. Esiteks, jääb täiesti mõistetamatuks, millist väidetavat ärisaladust vastav kindlustuspoliis saaks sisaldada. Teiseks, vastava väite esitamine ei vabasta haldusorganit haldusakti põhjendamise kohustusest. Iga haldusakt peab olema kontrollitav. Praeguses olukorras vaidlustatud otsusest ei nähtu kindlustuslepingu tingimused. Samas peab kindlustuskate katma võimaliku suurõnnetuse raskeima tagajärje ning vastava nõude mittejärgimise tagajärjeks võib olla isiku tegevus keelustamine. Ärisaladuse väitega ei saa haldusorgan vabandada haldusakti mittepõhjendamist ning seeläbi kontrollimatu haldusakti lubatavust. Vastustaja väide, et justkui tuleneks

-ist üksnes formaalne vastutuskindlustuse olemasolu nõue, mitte aga kindlustuse tingimused, on selgelt väärad.

§ 15

lg-st 6 ning § 13 lg 2 p-st 8 tuleneb, et kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetusest. Seega peab kindlustus katma võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetusest tuleneva võimaliku kahju, mitte aga ei piisa seaduses toodud kohustuse täitmisest pelgalt kindlustuslepingu sõlmimisest sõltumata kindlustussummast. Vastustaja aga ei ole hinnanud kindlustuse sisulist vastavust kemikaaliseaduses toodud nõuetele. 3. Kaebaja leiab, et esitatud kindlustuspoliis kinnitab üheselt ja selgelt, et kolmanda isiku poolt ei ole täidetud

§ 15lg-st 6 ning § 13 lg 2 p-st 8 tulenev kohustus.

Esitatud kindlustuspoliisilt nähtub, et kindlustussummaks on 2 500 000 krooni, mis on ühe kahjujuhtumi maksimaalseks hüvitiseks ja kõikide hüvitiste maksimaalseks kogusummaks.

§ 13

lg 2 p 8 näeb ette, et kindlustus peab katma võimaliku suurõnnetuse raskeima tagajärjega tekkivad kahjud. On üheselt selge, et 2 500 000 krooni ei kata võimaliku suurõnnetuse raskeima tagajärjega tekkivaid kahjusid. Kolmas isik on enda ohualaks määranud ohutusaruande kohaselt 500 meetrit. Maa-ameti andmetel jääb vastavasse AS Propaan ohualasse kinnistud järgnevate aadressidega: Betooni tn 1b, Betooni tn 3, Betooni tn 4, Betooni tn 5, Betooni tn 6, Betooni tn 6a, Betooni tn 6b, Betooni tn 7, Betooni tn 7a, Betooni tn 7b, Betooni tn 7c, Betooni tn 7d, Betooni tn 8, Betooni tn 8a, Betooni tn 8c, Betooni tn 8d, Betooni tn 9, Betooni tn 9a, Betooni tn 10, Betooni tn 11, Betooni tn 11b, Betooni tn 11c, Betooni tn 11e, Betooni tn 12, Betooni tn 14, Betooni tn 18, Betooni tn 20, Betooni tn 20a, Betooni tn 24, Betooni põik 8, Gaasi tn 4, Gaasi tn 4a, Gaasi tn 5, Gaasi tn 6, Gaasi tn 6a, Gaasi tn 7, Gaasi tn 9, Paneeli 4c, Paneeli 4d, Paneeli 4, Silluse tn 1, Silluste tn 3, Silluse tn 7, Silluse tn 9, Silluse tn 11, Silluste tn 13 4 ja Silluse tn

1. Lähtudes äriregistrile esitatud andmetest on kaebaja välja selgitanud eelnimetatud kinnistutel tegutsevad äriühingud ning lähtudes vastavate äriühingute majandusaasta aruannetest vastavates äriühingutes töötavate isikute hulga. Äriregistri andmetel tegutseb AS Propaan ohualas kokku 125 äriühingut ning töötajate arv kokku on 2479 inimest. Jättes arvestamata kolmanda isiku hooned, siis kõige madalama taastamismaksumuse baasil on vastavate ehitiste taastamismaksumus 1 737 396 056 krooni. Eeltoodud arvandmed kinnitavad üheselt, et 2 500 000 krooni suurune kindlustus ei kata kõige vähemalgi määral võimalikust suurõnnetusest tekkivaid kahjusid. Lisaks tuleb märkida, et Tallinna
2. a riskianalüüsi kohaselt on AS Propaan ohualaks ka Smuuli tee viadukt, mis asub AS-ist Propaan ca 1000 meetri kaugusel. Järelikult on AS-i Propaan ohuala tunduvalt suurem kui ohutusaruandes toodud 500 meetrit, mis omakorda tähendab, et ka võimaliku suurõnnetuse korral tekkiv kahju on veelgi suurem. Samuti ei nõustu kaebaja kolmanda isiku väitega, et

§ 15

lg-st 6 tulenev kohustus kehtiks AS Propaan aktsionäride, mitte aga AS Propaan suhtes.

§ 15

lg 6 sätestab, et võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. VÕS § 180 lg 2 kohaselt kuuluvad ettevõttesse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Seega on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb, mitte ei ole AS Propaan ise ettevõtteks nagu ekslikult leiab kolmas isik. Kuivõrd ettevõte kuulub äriühingule, siis on AS Propaan, mitte aga AS Propaan aktsionäride, kohustus järgida

§ 15lg-st 6 tulenevat kohustust.

1. Kaebaja on AS-ile Propaan kuuluvate kinnistute, kus toimub kemikaali käitlemine, naaberkinnistute omanik. Kaebajale kuuluval Betooni tn 7a kinnistul asub autodroom, lao- ja büroohoone ning lisaks veel mitmed tehnovõrgud. Betooni tn 7a kinnistut kasutab AS Akronto ning igapäevaselt viibib pidevalt kohal kaks inimest ja ajutiselt käib kohal viis inimest. Kinnistul asuvad igapäevaselt kuus sadulautot ning haagised ligikaudse kogumaksumusega 3 000 000 kuni 4 000 000 krooni. Kaebajale kuuluvat Silluse tn 13 kinnistut kasutab OÜ Boko Trans, kellel on kinnistul vara väärtusega ligikaudu 1 700 000 krooni ning igapäevaselt viibib kinnistul neli inimest. Kaebajale kuuluval Silluse tn 9 kinnistul paikneb elektrialajaam ligikaudse maksumusega 800 000 krooni kuni 1 200 000 krooni. Seega paikneb kaebajale kuuluvatel kinnistutel vara ligikaudse maksumusega 7 000 000 krooni. Lisaks on kaebajale kuuluvad kinnistud igapäevaselt inimeste poolt kasutuses. Vastavalt eeltoodule puudub AS-il Propaan kindlustus, mis kataks suurõnnetuse ohuga kaasneva võimaliku raskeima tagajärjega tekkiva kahju ning seeläbi on jäetud kaebaja kinnistutel asuv vara ja inimesed ilma kohustuslikust kindlustuskaitsest. Esitatud kindlustuspoliisi kohaselt on kindlustussummaks 2 500 000 krooni. Seevastu on võimaliku suurõnnetuse raskeima tagajärje korral otsene materiaalne kahju miljardeid kroone, millele lisandub inimeste võimaliku surmaga kaasnevad kahjud. Kuivõrd võimaliku kindlustusjuhtumi korral toimub kahjuhüvitise jaotamine kõigi kahju kannatanute vahel, siis kaebajal puudub vähimgi võimalus 2 500 000 kroonise kindlustuse puhul oma võimalike kahjude hüvitamiseks. Eeltoodu kinnitab üheselt, et kolmandal isikul puudub kemikaaliseadusest nõutav kindlustus. Kuivõrd vaidlustatud otsusega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus AS Propaan tegevuse keelustamiseks, rikub vastav otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ning kaebajal on kaebeõigus.
2. Vastustajad paluvad jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada või kui kohus leiab, et kaebus kuulub läbivaatamisele, siis palub vastustaja jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. Vastuväited:
3. Sotsiaalministeeriumi
4. mai
5. a kiri ei ole haldusakt. HMS § 51 lg 1 kohaselt on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. HKMS § 4 lg 1 järgi on haldusaktiks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, avalik-õiguslikke hal- 5 dusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korraldus, käskkiri, otsus, ettekirjutus või muu õigusakt, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks. Seega langevad nii HMS ja HKMS haldusakti mõisted kokku ning haldusakt peab reguleerima õigussuhteid, üksikjuhtumit ja olema välja antud avalik-õiguslikes suhetes. Selles osas, et 7.mai
6. a kiri ei vasta haldusakti tunnustele, on vastustaja kaebajaga nõus. Sotsiaalministeeriumi
7. mai
8. a kiri ei ole olemuselt haldusakt, vaid vastus selgitustaotlusele. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 2 lg 3 tähenduses on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine. Selgitustaotlusele vastamisega antakse isikule selgitusi, millega ei kaasne isikule õiguslikke tagajärgi ning selgitustaotlusele vastamine ei ole suunatud isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Vaidlusalune
9. mai
10. a kiri ei sisalda kaebajale adresseeritud käske, keelde või nende muutmist, kuna sel puudub regulatiivne iseloom.
11. mai
12. a kiri kätkeb endas üksnes teavet faktiliste asjaolude kohta ja hinnangut, miks AS Propaan tegevuse keelustamine ei ole põhjendatud. Sotsiaalministeerium lähtus kaebajale vastamisel tema käsutuses olevast teabest, kaebaja esindaja Vabariigi Valitsusele
13. mai
14. a adresseeritud avalduses toodud asjaoludest ning kogus ka ise menetluse käigus lisateavet teistelt ministeeriumidelt ja asjasse puutuvatelt isikutelt. Seisukoha väljendamisega ei rikutud kaebaja õigusi, mistõttu on alusetu väita, et Sotsiaalministeeriumi
15. mai
16. a kirjaga on langetatud otsus kaebaja avaldust mitte rahuldada ning AS Propaani tegevust mitte keelustada. Kaebaja saab nõuda haldusakti tühistamist ulatuses, milles haldusakt rikub tema õigusi. Sotsiaalministeerium ei ole välja andnud haldusakti ega langetanud haldusotsust, mis kahjustaks kaebaja huve. Kaebaja avaldusele vastamisel sooritas Sotsiaalministeerium haldustoimingu, millega ei panda kaebajale mingeid kohustusi, mis rikuks tema subjektiivseid õigusi. Kirja eesmärgiks ei ole õiguslike tagajärgede tekitamine ja sellega ei kaasne kaebajale mingeid negatiivseid järelmeid. Ministeerium ei ole kaebajale vastamist ignoreerinud ega olnud tegevusetu.
17. Sotsiaalministeeriumil on pädevus kaebaja avalduse menetlemiseks.

§ 13

lg 2 p 8 alusel võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kemikaalivaldkonnaga seotud küsimused kuuluvad mitme ministeeriumi valitsemisalasse, siis on õiguskorras sätestatud alustel ja Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani sisepädevuse raames jaotatud ülesanded erinevate haldusorganite vahel. Suurõnnetuse ohuga ettevõtete tegevust käsitlevate nõukogu direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/105/EÜ millega muudetakse direktiivi 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta Eesti õiguskorda ülevõtmise eest vastutavateks ministeeriumideks on haldusorganite väljakujunenud tööjaotuses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Siseministeerium. „Tööstuslike suurõnnetuste ärahoidmise konventsiooni ratifitseerimise seaduse” § 2 rakendamiseks on Vabariigi Valitsuse 5. septembri 2000.a määrusega nr 293 konventsiooni vastavate artiklite lõikes suurõnnetuste ärahoidmise küsimustes pädevateks asutusteks nimetatud Vabariigi Valitsus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Päästeamet ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 7

alusel on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas seaduses loetletud ülesannete täitmise eest vastutav Kemikaalide Teabekeskus, suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohutuse alal aga Päästeamet, selle kohalikud päästeasutused ning Tehnilise Järelevalve Amet jne. Kemikaalialase tegevusega seotud riigiasutuste pädevus ja ülesanded on määratletud lisaks kemikaaliseadusele ka mitmetes teistes õigusaktides, mis tähendab seda, et ühelegi haldusorganile, sealhulgas Vabariigi Valitsusele, ei ole antud selle valdkonna koordineerimiseks absoluutset ainupädevust. Seetõttu ei saa kaebaja eeldada, et Vabariigi Valitsusele delegeeritud avaldusele võib kaebajale vastata üksnes Vabariigi Valitsus ja ministeeriumi kui haldusüksuse volitused kae- 6 baja avalduse menetlemiseks on samahästi kui olematud. Vabariigi Valitsuse reglement võimaldab valitsusasutustel täita erinevaid haldusülesandeid paindlikult ja halduskoostöö raames. Kuna kemikaaliseadusega seonduvad küsimused kuuluvad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse, saadeti kaebaja avaldus vastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning teadmiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Siseministeeriumile riigisekretäri 05.02.2008 resolutsiooniga nr 16-5.2/08-00844 20.02.2008. Kaebaja avaldus registreeriti ja võeti Sotsiaalministeeriumi menetlusse 20.02.2008. Vabariigi Valitsus on

§ 8

ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 21 lõike 2 alusel moodustanud valitsusasutuste esindajatest ja teistest asjatundjatest

1. augusti
2. a korraldusega nr 779-k Kemikaaliohutuse Komisjoni, kelle ülesanded on loetletud

§ 8lg 2 p 1–6.

Nimetatud komisjoni töö eest vastutavaks ministriks on sotsiaalminister ning komisjoni pädevuses on kemikaaliohutuse üksikküsimuste läbitöötamine ja küsimuste lahendamisele teiste ministeeriumide ja riigiasutuste spetsialistide ning ekspertide kaasamine.

1. Vastustaja leiab, et on käitunud õiguspäraselt ja
2. mai
3. a kirja on ammendavalt põhjendatud ning et kaebajal puudub alus nõuda AS Propaani kindlustuspoliisi kättesaadavaks tegemist. Riigisekretäri 20.02.2008 resolutsiooni alusel pandud ülesande täitmiseks pidas Sotsiaalministeerium vajalikuks menetlusse võetud kaebaja avaldust AS Propaani tegevuse keelustamise kohta arutada Kemikaaliohutuse Komisjoni laiendatud koosolekul 30.04.
4. Koosoleku toimumisest teavitati asjaomaseid isikuid ja ministeeriume, riigisekretäri kui ka kaebaja esindajat. Koosoleku ettevalmistamise käigus pöördus vastustaja AS Propaani tegevuse keelustamise küsimuses arvamuse saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole ning tegi muid vajalikke toiminguid. Kuna Kemikaaliohutuse Komisjoni koosoleku ettevalmistamise käigus esitas AS Propaan Sotsiaalministeeriumile kehtiva kindlustuspoliisi, mis oli sõlmitud

§ 15

lg 6 nõude täitmiseks, siis langes ära kaebuse esindaja avalduses esitatud alus AS Propaan tegevuse keelustamiseks

§ 13lg 2 p 8 järgi.

Kuna ka Tehnilise Järelevalve Ameti inspektorite riikliku järelevalve tulemusel ei olnud tuvastatud kemikaaliseaduse nõuete rikkumisi AS Propaani poolt, siis puudus Kemikaaliohutuse Komisjoni koosolekule kutsutute arvates vajadus selles küsimuses komisjoni laiendatud koosoleku läbiviimiseks. Sellest tulenevalt vastati kaebajale Sotsiaalministeeriumi

1. mai
2. a kirjaga ning täideti ministeeriumile riigisekretäri poolt pandud vastamise kohustus, mis kaebajat ei rahuldanud. 09.05.2009 Sotsiaalministeeriumile saadetud kirjas avaldas kaebaja soovi AS Propaan esitatud kindlustuspoliisiga tutvuda, paludes talle edastada kindlustuspoliisi ärakiri. Kaebaja seadis kahtluse alla, kas see vastab kindlustustegevuse seaduse § 9 nõuetele ja kas kindlustuslepingus märgitud summa suurus katab suurõnnetuse tagajärjel võimalikku tekkiva kahju. Avaliku teabe seaduse kohaselt puudub õiguslik alus, mille alusel tuleks esitatud teabenõuet täita. AS Propaani kindlustuspoliisi näol ei ole tegemist avaliku teabega, millele juurdepääsu reguleerib avaliku teabe seadus ja millele ligipääsu saab iga isik haldusorganilt nõuda. AS Propaani kindlustuspoliis, mis on sõlmitud teatud tingimustel ja teatud summas, ei ole avalikustamisele kuuluv teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, mida haldusorgan on kohustatud koguma, säilitama ja selle koopiaid kolmandatele isikutele esitama. Haldusorgan on kohustatud hoidma ärisaladust ja Sotsiaalministeerium ei leidnud võimaliku olevat kaebaja soovi rahuldada, kuna see puudutab lisaks AS Propaanile ka kolmandate isikute huve ning väljendas seda selgelt 14.05.2008 kirjas nr 13.7-2/
3. Vastustaja kinnitab, et AS Propaanil on olemas kohustuslik vastutuskindlustus, mis on sõlmitud AS Propaani ja Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse Aktsiaseltsi vahel

§ 15lg 6 nõude täitmiseks 28.04.2008, mida tõendab kindlustuspoliis nr 4/122870.

1. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et
2. mai
3. a kirjas ei ole hinnatud AS Propaani kindlustuspoliisi vastavust kemikaaliseaduse nõuetele ja leiab, et antud väite esitamiseks puudub põhjendatud alus.

§ 15

sätestab tingimused kemikaali käitlemiseks ning selle 7 lg 6 kohaselt peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik võimaliku kahju hüvitamiseks kindlustama oma vastustuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Vastustaja nõustub kaebaja seisukohaga, et olemuselt on tegemist kohustusliku kindlustusega kindlustustegevuse seaduse (edaspidi: KindlTS) § 9 tähenduses. KindlTS § 9 lg 1 kohaselt kindlustus, mille puhul isik on seadusega sätestatud korras kohustatud sõlmima kindlustuslepingu, on kohustuslik. KindlTS § 9 lg 5 sätestab, et kohustusliku kindlustuse kindlustuslepingu tingimuste suhtes kohaldatakse seadust, millega kohustuslik kindlustus on kehtestatud ja teisi seadusi niivõrd, kuivõrd esimesena nimetatud seadusest ei tulene teisiti.

sätestab üksnes kohustusliku vastutuskindlustuse olemasolu nõude. Seaduses ei ole sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise korda ega tingimusi. Samuti ei ole sätestatud kohustusliku kindlustussumma suurust, kindlustussumma arvutamise metoodikat, selle alam- ega ülempiiri ega ettevõtte omavastuse osa, mis tuleb kahju nõude esitamise korral kanda. Seda, kas konkreetsel juhul AS Propaan kindlustuslepingus kindlaksmääratud summa on kohane ei saa vastustaja ilma kemikaaliseaduses sätestatud kriteeriumideta hinnata. Kui ka AS Propaani kindlustuspoliisis märgitud summa ei kata kaebaja arvates talle suurõnnetusest tuleneva võimaliku kahju suurust, ei lükka see ümber asjaolu, et AS Propaanil on sõlmitud kindlustusleping

§ 15lg 6 esitatud nõude täitmiseks.

Kaebaja huvi seisneb peaasjalikult selles, kui suures summas on sõlmitud AS Propaan kindlustusleping, mis kataks suurõnnetuse toimumisega kaasnevad kahjud, kuid tähelepanuta on jäetud see, et kohustusliku vastutuskindlustuse nõue on ainult üks

§ 15

sätestatud alustest, mida tuleks vaadelda kogumis koos teiste ettevõttele seatud kohustuslike nõuetega, mis peavad tagama ettevõtte ohutuse. Ettevõtte tegevus ei saa olla orienteeritud üksnes suurõnnetuse ohust põhjustatud võimalike raskeimate tagajärgede likvideerimisele, vaid see peab igapäevaselt lähtuma kõigist ettevõtte käsutuses olevatest vahenditest ja meetmetest, et suurõnnetuse ohtu ennetada. Kohustusliku kindlustuse nõude täitmine ilma teisi nõudeid arvestamata ei ole ammendavaks garantiiks, et kõik ettevõtte tegevusest ümbritsevale keskkonnale tulenevad riskid oleksid minimeeritud. Kohustusliku vastutuskindlustuse nõude kehtestamise eesmärgiks on tagada suurõnnetuse tagajärjel tekkiva kahju hüvitamine, kuid reaalse õnnetuse toimumise tagajärjel hinnatakse ja tehakse kindlaks tekitatud kahju suurus igal konkreetsel juhul, arvestades tegeliku kahju suurust, mille hüvitamise kohustus lasub olenemata kohustusliku vastutuskindlustuse olemasolust ikkagi kahju tekitajal. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et AS Propaan on kohustusliku vastutuskindlustuse nõude

§ 15lg 6 alusel täitnud.

5. Vastustaja ei nõustu väitega, et 07.05.2008 kirjas ei ole diskretsiooni nõuetekohaselt teostatud

§ 13

lg 2 p 1–8 on sätestatud ammendav loetelu asjaoludest, mil Vabariigi Valitsus võib keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevuse.

§ 13

lg 2 p 8 alusel võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on seadusega Vabariigi Valitsusele antud õigus, kuid mitte absoluutne kohustus ettevõtete tegevusele piiranguid seada. Kemikaaliseadus sätestab selgelt, et

§ 13

lg 2 p 2 ja 3 kohaselt võivad Vabariigi Valitsuse poole põhjendatud taotlusega pöörduda suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse keelustamiseks, piiramiseks või peatamiseks järelevalvevolitusi omavad valitsusasutused ja valla- ja linnavolikogu, mille haldusterritooriumil ettevõte asub. Konkreetset haldusakti või toimingut on isik õigustatud nõudma üksnes siis, kui see on sätestatud seaduses või muus õigustloovas aktis. On küsitav, kas üldse ja millisel õiguslikul alusel ja tingimustel peab Vabariigi Valitsus kolmandate isikute pöördumiste alusel algatama haldusmenetluse, mis lõpeb haldusakti väljaandmisega ettevõtlusvabaduse piiramiseks.

§ 13lg 2 p 2 ja 3 on konkreetsed normiadressaadid nimetatud.

Käesoleval ajal on olukord, kus Sotsiaalministeerium on riigisekretäri resolutsiooni alusel võtnud kaebaja avalduse menetlusse, küsimusega tegelenud, kogunud teavet ja kaebajale vastanud. 8

1. Vastustajale jääb selgusetuks, millist kaebaja subjektiivset õigust rikutakse või millist vabadust piiratakse. HKMS § 7 kohaselt võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 10 lg 2 p 3-4 kohaselt märgitakse kaebuses põhjused, miks kaebaja leiab, et haldusakt või toiming on õigusvastane ning milliseid kaebuse esitaja õigusi vaidlustatav haldusakt või toiming rikub või milliseid vabadusi piirab. Asjaolu, et kaebaja on AS Propaanile kuuluva kinnistu naaberkinnistute omanik ei ole aluseks halduskohtusse pöördumisel. Kaebaja omandi kasutamise õigust ei ole ühegi haldusakti või toiminguga rikutud ega piiratud. Kaebaja arvates on rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi sellega, et AS Propaanil puudub kohustuslik vastutuskindlustus. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu, et kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine on välistatud, sest AS Propaanil on olemas vastutuskindlustus. Järelikult ei saa olla ka subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja arvates on subjektiivseid õigusi rikutud sellega, et kaebajale ei ole väljastatud tutvumiseks AS Propaan kindlustuspoliisi. Subjektiivseks õiguseks ei saa pidada kaebaja õigust saada enda valdusse ja tutvuda kolmandate isikute vahel sõlmitud kindlustuslepingutega, mis samal ajal riivab kolmandate isikute huve. Kaebuses esitatud põhjenduste alusel seab kindlustuslepingu puudumine ohtu AS Propaan ohualas tegutsevate ettevõtete miljarditesse kroonidesse küündiva vara ja seal töötavate ca 2400 inimese elu, kuna nii vara kui inimesed on jäetud kindlustuskaitseta. Subjektiivsete õiguste rikkumine langeb ära, sest AS Propaanil on sõlmitud kohustuslik vastutuskindlustus. Kaebaja subjektiivsed õigused ei laiene automaatselt kõigile AS Propaan ohualas tegutsevatele inimestele ja ettevõtetele, kelle huvid vajavad kohtulikku kaitset ja kelle huve kaebaja antud kaebuses esindab. Vastustaja arvates on antud juhul tegemist avaliku huviga, mille lahendamine HKMS § 7 lg 1 tähenduses ei kuulu kohtu pädevusse. Kohtusse kaebamise õigus ei saa olla piiramatu ja isik ei saa pöörduda kohtusse teiste isikute huvide kaitseks avalikes huvides. Kaebajal on võimalus laiemale avalikkusele huvipakkuvates küsimustes oma ettepanekuid ja seisukohti esitada ka teisiti kui populaarkaebusega kohtu poole pöördudes. Kaebusest nähtub, et kaebaja tahe seisneb AS Propaan kindlustuspoliisi kättesaamises ja selle ettevõtte tegevuse keelustamises. Taolise tahte olemasolu ei saa olla aluseks kaebuse rahuldamiseks. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et AS Propaani tegevus toimus ajaliselt oluliselt varem, kui kaebaja selle vahetusse naabrusse kinnistu soetas ning kaebaja on olnud seejuures teadlik ja hästi kursis AS Propaani kui ohtlikke kemikaale käitleva ettevõtte tegevusega seonduvatest asjaoludest, mida kinnitab veenvalt varasem kohtupraktika. Siinkohal vastustaja ei väida, et kaebaja kinnistu soetamine suurõnnetuse ohuga ettevõtte vahetusse naabrusse oleks seadusega keelatud, kuid iga ettevõte peab olema suuteline oma tegevusega kaasnevaid riske hindama. Kui risk on võetud teadlikult selleks, et A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte läheduses paiknevatel kinnistutel edendada kinnisvaraarendust ja ettevõtlust, kuid see äriplaan ei ole osutunud edukaks, siis ei saa riik sellesse sekkuda ning asuda põhjendamatult piirama kolmandate isikute tegevusvabadust.
2. AS Propaan leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel:
3. Kaebajal puudub kaebeõigus. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebaja leiab, et temale teadaolevalt kolmandal isikul puudub vastav kohustuslik vastutuskindlustus, mistõttu on jäetud kohustusliku kindlustuskaitseta kaebajale kuuluvatel kinnistutel asuv vara ja seal viibivad inimesed. Samuti Vabariigi Valitsusele adresseeritud 04.02.2008 avaldusest nähtub, et kaebaja on avalduse esitanud pigem kolmandate isikute huvide kaitseks kui enda subjektiivsete huvide kaitseks. 04.02.2008 avalduses on pöördumist põhjendatud sellega, et „äriregistri andmetel tegutseb AS Propaan ohualas kokku 125 äriühingut ning töötajate arv on kokku 2432 inimest“. Avaldusele on kaebaja lisanud juurde ka 9 enda poolt koostatud AS Propaan ohualas töötavate inimeste hulga arvestus ja äriühingute ettevõtlustegevuse katkestamisest tuleneva võimaliku kahju hinnangu. Kõik see viitab sellele, et kaebaja on avalduse esitanud ning hilisemalt halduskohtusse pöördunud mitte oma huvide kaitseks, vaid just avalike huvide kaitseks. Kemikaaliseadusest ei tulene õigust esitada kaebust avalikkes huvides. Otsus ei riku kaebaja õigusi, kuna otsusest ei tulene kaebajale ei õigusi ega ka kohustusi. Otsus on toiming ja mitte haldusakt. Seega ei riku otsus kaebaja subjektiivseid õiguseid, mistõttu kaebajal puudub HKMS § 7 lg 1 kohane kaebeõigus. Kaebaja kaebeõigus ei tulene ka

§-dest 15 lg 6 ja 13 lg 2 p 8, kuna nendest ei kasva välja subjektiivseid õiguseid kaebajale, mille kaitsmist kaebajal on õigust nõuda halduskohtus.

§ 13

lg 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Sama seaduse § 15 lg 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Kolmas isik on seisukohal, et viidatud kemikaaliseaduse sätete eesmärgiks ei ole kaitsta üksikisikute huve. Viidatud normid on suunatud avalikele huvidele.

§ 15

lg-s 6 toodud kindlustuskohustus on suunatud suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanikele (AS Propaan juhul aktsionärid) ning nende kohustusele kindlustada oma vastutus suurõnnetuse korral. Samas, äriseadustikust tulenevalt on aktsionäri vastutus piiratud. Aktsionär ei vastuta äriühingu kohustuste täitmise eest. Seega ei saa aktsionär olla ka vastutav kahju eest, mis võib tekkida suurõnnetuse tagajärjel. Seadustest tulenevalt ei ole suurõnnetuse tagajärjel võimalik pöörduda kahju hüvitamise nõudega aktsionäride vastu. Eeltoodust tulenevalt ei saa ka

§ 15lg 6 kasvada välja kaebaja subjektiivseid õigusi.

Ka

§ 13

lg 2 p 8 ei kasva välja üksikisikule suunatud õiguseid, mis annaksid kaebajale kaebeõiguse.

§13

lg 2 p 8 toodud võimalus keelustada, piirata või peatada suurõnnetusohuga ettevõtte tegevus on suunatud avalike huvide kaitseks ning annab võimaluse avalikest huvidest lähtuvalt piirata, peatada või lõpetada suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse. Avalike huvidele suunatust kinnitab ka asjaolu, et

§ 13lg 2 toodu rakendamine piirab ettevõtlusvabadust.

Kolmas isik on seisukohal, et esitatud kaebus on ajendatud mitte kaebaja soovist kaitsta oma subjektiivseid õiguseid, vaid soovist leida viise ja vahendeid takistamaks AS Propaan majandustegevust.

1. Sotsiaalministeeriumi
2. mai 2008 otsus ei ole haldusakt, mistõttu ei pea otsus ka vastama haldusaktile esitatud nõuetele. Kolmas isik on seisukohal, et otsus ei ole haldusakt vaid tegemist on toiminguga vastavalt HMS § 106 lg-le
3. HMS § 51 lg 1 kohaselt haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannet täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Seega haldusaktiks on akt, mis ühepoolselt tekitab, muudab või lõpetab isiku õigusi või kohustusi. Otsusest ei tulene kaebajale õigusi, samuti ei muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi. Otsusega ei ole kaebajale pandud peale ei kohustusi ega piiratud ka tema õigusi. Otsuses on kaebajale üksnes vastatud, et kolmanda isiku poolt on haldusorganile esitatud kindlustuspoliis vabatahtliku tsiviilvastutuskindlustuse kohta ning sellega on leidnud kinnitamist, et täidetud on kohustusliku kindlustuse nõue. Kaebuses ei ole ühtegi põhjendust toodud, mis annaks alust seisukohale, et otsuse näol oleks tegemist haldusaktiga. Otsus vastab toimingu tunnustele vastavalt HMS § 106 lg-le
4. Tegemist on haldusorgani poolse vastamisega kaebaja pöördumisele ning sotsiaalministeerium on vastanud kaebaja pöördumisele ilma, et sellest tekiksid kaebajale õigused või kohustused. Kuna otsus ei ole haldusakt, siis on põhjendamatud ja asjakohatud kaebaja väited selle kohta, et otsus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele. Sellest johtuvalt tuleb jätta kaebus otsuse tühistamise nõudes rahuldamata.
5. Otsus on seaduslik ning otsuse vastuvõtmisel ei ole rikutud diskretsioonireegleid. Kaebaja on asunud seisukohale, et tulenevalt

§ 13lg 2 on selle alusel võetav otsus diskretsiooniot- 10 sus.

Kaebaja heidab ette seda, et otsuses ei nähtu, et oleks hinnatud, kas AS Propaan poolt esitatud kindlustuspoliis vastab KindlTS §-s 9 sätestatule ning, kas sõlmitud kindlustuslepinguga on tagatud suurõnnetuse korral võimalikust raskeimast tagajärjest tekkiva kahju hüvitamine. Kolmas isik nõustub kaebajaga selles osas, et

§ 13

lg 2 alusel vastuvõetav Vabariigi Valitsuse otsus on diskretsiooniotsus, kuid käesoleval hetkel ei ole meil tegemist otsusega, mis on vastuvõetud eelviidatud seaduse sätte alusel. Otsuse näol tegemist toiminguga, täpsemalt haldusorgan on vastanud kaebaja avaldusele. Samas on kolmas isik seisukohal, et otsuse kui toimingu tegemisel on järgitud ka diskretsioonireegleid ning seetõttu on ka otsus seaduslik. Otsuses on kaebajale selgitatud, miks on vastustaja asunud seisukohale, et AS Propaan poolt esitatud kindlustuspoliisiga on täidetud kohustusliku kindlustuse nõue. Samuti on selgitatud, et Tehnilise Järelevalve ameti poolt läbiviidud järelevalve tulemusena ei ole tuvastatud AS Propaan poolset kemikaaliseaduses esitatud nõuete rikkumist, mistõttu puuduvad alused AS Propaan tegevuse keelustamiseks nagu seda on soovinud kaebaja. Kolmas isik on seisukohal, et otsus on tehtud ka selleks pädeva haldusorgani poolt.

§ 13

lg 2 annab küll Vabariigi Valitsusele õiguse keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevus, kuid antud juhul ei ole meil tegemist ettevõtte tegevuse keelustamisega, vaid vastuse esitamisega kaebaja avaldusele. Kolmas isik leiab, et otsus on toiming, mida võib teha ka pädev ministeerium. Juhul, kui Sotsiaalministeerium oleks leidnud, et esinevad

§ 13

lg-s 2 toodud alused, siis oleks ta ka vastava teabe Vabariigi Valitsusele edastanud. 4. Kaebaja on tõlgendanud

§ 13

lg 2 p 8 ja 15 lg 6 selliselt, et viidatud paragrahvidest tuleneb kemikaali käitlejale kohustus omada kohustus-likku vastutuskindlustust. Kolmas isik sellise seisukohaga ei nõustu.

§ 13

lg 2 p 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks.

§ 13

lg 2 p 8 järgselt kemikaali käitaja tegevuse keelustamise, piiramise või peatamise eelduseks on see, et kemikaali kätlejal peab seadusest tulenevalt olema kohustus omada kohutuslikku vastutuskindlustust, mis katab võimaliku raskeima tagajärje suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Sellist kohustust aga kemikaaliseadusest ei tulene. See ei tulene ka kaebaja poolt viidatud

§ 15

lg-st 6.

§ 15

lg 6 kohaselt peab võimaliku kahju hüvitamiseks suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest. Seega

§ 15

lg-s 6 toodud kindlustus kohustus on suunatud ettevõtte omanikule, kelleks antud juhul on AS Propaan aktsionärid ning kindlustus peab katma omaniku (ehk aktsionäri) vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.

§ 15

lg-st 6 ei tulene suurõnnetuse ohuga ettevõttele kohustust omada kohustuslikku vastutuskindlustust. Nimetatud kohustust ei saa tuletada ka

§ 13

lg 2 p-ist 8, kuna siin on tegemist alustega, millal Vabariigi Valitsusel on õigus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust. Eeltoodule vaatamata on kolmas isik sõlminud vastutuskindlustuslepingu ning selle ka esitanud sotsiaalministeeriumile. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks kaebaja püüdlus seada kahtluse alla seda, kas AS Propaan on Sotsiaalministeeriumile üldse esitanud vastutuskindluslepingu või mitte. Kolmas isik peab õigeks Sotsiaalministeeriumi käitumist viisil, et kaebajale ei väljastatud AS Propaan vastutuskindlustuspoliisi, kuna tegemist ei ole avaliku informatsiooniga, millele igal ühel on õigus juurdepääsuks. Tegemist on kolmanda isiku ärisaladusega. Kaebaja ei ole isikuks, kellel on seadusest tulenevalt õigus nõuda kolmanda isiku kindlustuspoliise.

1. Kaebaja 04.02.2008 avaldus Vabariigi Valitsusele on menetletud, mistõttu puudub alus kohustamiskaebuse rahuldamiseks. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja pöördumisele on juba vastatud sotsiaalministeeriumi poolt ning puudub alus rahuldamaks kaebaja poolt esitatud kohustamiskaebust. Sotsiaalministeerium oli pädev vastama kaebaja avaldusele ning seda on ka tehtud. Riigikantselei on kaebajale ka selgitanud, mis põhjusel on kaebaja avaldus saade- 11 tud sotsiaalministeeriumisse vastamiseks. Käesoleval juhul ei ole rikutud ka kemikaaliseaduse § 13 lg-t 2, kuna tegemist ei ole viidatud paragrahvi lõikes toodud otsuse tegemisega. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Esiteks tuleb kohtul anda hinnang küsimusele, kas OÜ-l BalReal Invest on kaebeõigus. HKMS § 7 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda vaid isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või vabadusi. Tühistamis- ja kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab seega olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav haldusakt või toiming peab olema õigusvastane ja rikkuma samas ka kaebuse esitaja õigusi. Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu
3. detsembri
4. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-15-01 asuti alljärgnevale seisukohale: “Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada ka halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.“ 10.

§ 15

lõige 6 sätestab: „Võimaliku kahju hüvitamiseks peab suurõnnetuse ohuga ettevõtte omanik kindlustama oma vastutuse kahju eest, mis võib tuleneda suurõnnetusest.“

§ 13

lõike 2 punkti 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Käesoleval juhul ei vaielda selle üle, et AS Propaan käitab suurõnnetuse ohuga ettevõtet. Vaidluse keskmeks on küsimus, kas suurõnnetuse ohuga ettevõtte omaniku kohustus kindlustada oma vastutus suurõnnetusega tekitatud kahju eest puudutab potentsiaalsete kannatanute õigusi ehk teisisõnu, kas neil on subjektiivne avalik õigus nõuda, et täitevvõim täidaks oma kohustusi ja tagaks suurõnnetuse ohuga ettevõttel kohustusliku vastuskindlustuse olemasolu. Küsimusele vastamiseks tuleb vastavalt Riigikohtu osundatud otsusele tõlgendada kemikaaliseaduse asjakohaseid sätteid, et välja selgitada sätete mõte ja kaitse-eesmärk. 11.

§ 15lõige 6 on sõnastatud erandeid ja kaalutlusõigust mittesisaldavana.

Ettevõttele ega täitevvõimule pole jäetud hinnanguruumi, kas vastutuskindlustuse olemasolu on konkreetsel juhul otstarbekas või mitte. See selge ja ühemõttelise sisuga säte paikneb paragrahvis 15 pealkirjaga „Tingimused kemikaali käitlemiseks“. Siit järeldub, et vastutuskindluse olemasolu on suurõnnetuse ohuga ettevõttes kemikaali käitlemise eeltingimuseks. 12. Kohus märgib, et kemikaaliseadus ei sisalda regulatsiooni vastutuskindlustuse sõlmimiseks pädeva riigiasutuse poolte ettekirjutuse tegemise kohta. Õigusliku järelmi suurõnnetuse ohuga ettevõttes vastutuskindlustuse puudumise kohta annab

§ 13

pealkirjaga „Ohtlike kemikaalide käitlemise kitsendused ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõttes“. Selle paragrahvi lõike 2 punkti 8 kohaselt võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevust, kui ettevõtjal puudub vastutuskindlustus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Seega on ettevõtja kohustatud ilma riigi eelneva või täiendava sekkumiseta tagama vastutuskindlustuse olemasolu, vastasel korral võib Vabariigi Valitsus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse. 12 13. Järgmiseks tuleb hinnata, milleks ja kelle huvide kaitseks on vastutuskindlustuse nõue

§-s 13 lg 2 p 8 ja §-s 15 lg 6 kehtestatud. Sätetes endas ei ole kaitse-eesmärki selgesõnaliselt märgitud. Seega tuleb sätte eesmärk välja selgitada tõlgendamise teel.

1. aprillil
2. a jõustunud kemikaaliseaduse, millega kehtestati § 13 lg 2 p 8, seletuskirjas ja muudes menetlemise materjalides ei ole seda küsimust lähemalt käsitletud, peale märke, et tegemist on „rahvusvahelise tavaga kooskõlas oleva nõudega”. Lisaks märgitakse: „Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 lubab seadusega kehtestada piirangud ettevõtlusvabadusele. Seadus ei pea kõiki piiranguid detailselt kirjeldama, küll aga peab seadus määrama raamid, mille piirides võib täitevvõim seaduse sätteid täpsustada. Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Kitsendused ohtlike kemikaalide käitlemise kohta ohtlikus ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetes on seotud ohutuse tagamisega. Ettevõttel ei keelata omamast ohtlikke kemikaale, kuid ohtlike kemikaalide omamisel üle künniskoguse hakkavad ettevõttele kehtima täiendavad ohutusnõuded. Täiendavate ohutusnõuete kehtestamine ohtlikele ettevõtetele on tingitud elanikkonna kaitse vajadusest ja direktiivi 96/82/EC tulenevatest nõuetest.“ Kohus leiab, et enamik

§ 13

lõikes 2 toodud aluseid suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevuse kitsendamiseks on seotud vajadusega tagada kemikaali käitlemise ohutus. Sedalaadi ettevõtlusvabaduse ja omandiõiguse piirangud on kehtestatud PS § 29 lg 1 ls 2 ja § 32 lg 2 ls 2 ja 3 alusel avalikes huvides, arvestades suurõnnetuse ohuga ettevõttes käideldavate kemikaalidega asetleidva õnnetuse raskeid tagajärgi inimeste elule ja tervisele, isikute varale, keskkonnale jne. Samas ei saa

§ 13

lõike 2 punktis 8 toodud alus ettevõtte tegevuse kitsendamiseks olla seotud ohu vältimise tagamisega. Vastutuskindlustuse olemasolu iseenesest ei muuda kemikaali käitlemist ohutumaks. Küll aga võimaldab see kaitsta ja leevendada suurõnnetuses kahju kannatanud isikute olukorda. Tuleb tähele panna, et Vabariigi Valitsusel on ulatuslik pädevus piirata mitte iga kemikaali käitleva, vaid üksnes ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte – mis on defineeritud

§-s 6 – tegevust. Seega seadusandja eeldab, et õnnetuse toimumise risk on nendes ettevõtetes juba iseenesest olemuslikult suurem ning potentsiaalsed kannatanud vajavad sellest tulenevalt suuremat kaitset. Kindlustuse olemasolu kaitseb õnnetuse tõttu kannatada saanud isikuid, kellele on seeläbi tagatud reaalsem ja kiirem võimalus kahjude hüvitamiseks. Siit järeldub, et kui seadusandja on pidanud vajalikuks anda Vabariigi Valitsusele õiguse piirata kindlustamata suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevust, siis on selle eesmärgiks kaitsta potentsiaalseid kannatanuid. Kohus leiab, et

§ 13

lg 2 p 8 kaitse-eesmärgi tõlgendamisel ei saa ainumääravaks pidada seda, et ettevõtte tegevuse kitsendamiseks teistel alustel esitavad üldjuhul taotlused pädevad ametiasutused – see ei välista, et § 13 lg 2 p 8 sätestatud aluse puhul võib olla taotlejaks keegi teine peale pädeva ametiasutuse (kindlustuslepingu sõlmimise kohustuse puhul sellist pädevat järelevalvet teostavat asutust pole kemikaaliseaduses ette nähtud). 14. OÜ BaltReal Invest vara asetseb AS-i Propaan tegevuskoha vahetus läheduses ning ta on nii haldus- kui kohtumenetluses piisavalt ja usutavalt põhistanud, et võimalik suurõnnetus põhjustaks talle kahju. Kuna tegemist on tulevikus toimuda võiva asjaoluga ja saabuda võiva kahjuga, ei saagi sellist asjaolu tõendada olemasolevate tõenditega, vaid tõenäosushinnangute ja kaudsete tõenditega. Seega on OÜ BaltReal Invest näol tegemist isikuga, kes langeb

§ 13

lg 2 p 8 ja § 15 lg 6 kaitsealasse ning tal on õigus nõuda, et Vabariigi Valitsus peaks AS-i Propaan tegevuse piiramise otsustamisel kinni seaduse nõuetest. Sellest tulenevalt oli kaebajal õigus esitada Vabariigi Valitsusele

§ 13

alusel kaalumiseks taotlus ning tal on õigus pöörduda kohtusse kolmanda isiku tegevuse mittekeelamise kohta langetatud otsuse vaidlustamiseks. Seejuures on ebaoluline asjaolu, et AS-i Propaan tegevuse keelustamise taotlustes on viidatud ka avalike huvide ja teiste isikute huvide kahjustamisele – kaebeõiguse olemasolu konstateerimiseks piisab, kui ka kaebaja ise on (teiste hulgas) puudutatud isikuks. 13 15. Kohus leiab, et Sotsiaalministeeriumis läbi viidud haldusmenetlus oli puudulik ning ministeerium on andnud

§ 13lg 2 p 8 ja § 15 lg 6 sätetele ilmselgelt ebaõige tõlgenduse. Vastuolus HMS §ga 6 on jäetud välja uurimata OÜ Balt

Real Invest taotluse lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud.

§ 13

lg 2 p 8 kohaldamiseks tuleb haldusorganil välja selgitada, kas 1) isik, kelle tegevuse piiramist soovitakse, on suurõnnetuse ohuga ettevõte; 2) kas ettevõtte omanikul on sõlmitud vastutuskindlustusleping; 3) kas kindlustusleping katab võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju. Kindlustusleping peab vastama tavaliselt kindlustuslepingus kokkulepitavatele tingimustele (kindlustatud isik, soodustatud isik, kindlustussumma, kindlustusjuhtum). Kui haldusorgan tuvastab, et kindlustusleping puudub või see ei kata kogu potentsiaalset (s.o võimaliku suurima õnnetusega) kahju, tuleb Vabariigi Valitsusel HMS §-s 4 sätestatud kaalutlusõiguse reegleid kasutades vastu võtta otsus, kas keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevus. Käesoleval juhul Sotsiaalministeerium ei uurinud välja ega selgitanud oma vastuskirjas, kas AS-i Propaan „Ettevõtte vabatahtliku tsiviilvastutuskindlustuse poliis nr 49985733“ ja „Kindlustuspoliis 4/122870“ kajastatud kindlustussummad katavad võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju. Vastuolule sätete sõnastusega ja ilmselgelt ebamõistliku tulemuseni viiks tõlgendus, mille kohaselt piisab lepingu sõlmimise faktist, sõltumata kindlustussumma suurusest – sellisel juhul võiks seaduse nõuded lugeda formaalselt täidetuks nt ka juhul, kui kindlustussumma oleks 1 kroon. Seega on kaevatav keeldumine materiaalselt õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Vastustajale tuleb ettekirjutus OÜ BaltReal Invest taotlus uuesti läbi vaadata, kuna halduskohus ei saa haldusorgani asemel läbi viia haldusmenetlust ja langetada kaalutlusõigust vastustaja pädevuses olevas küsimuses. Seetõttu puudub kohtul alus asuda hindama kaebaja poolt esitatud sellekohaseid tõendeid. 16. Kohus leiab, et uus otsus tuleb vastu võtta mitte Sotsiaalministeeriumil vaid Vabariigi Valitsusel. Kuna kemikaaliseaduses sisuliselt puuduvad menetluslikud sätted suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse piiramise otsustamiseks, tuleb

§ 1lõike 3 alusel lähtuda haldusmenetluse seaduse regulatsioonist.

Vabariigi Valitsuse otsustus keelustada, piirata või peatada suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte tegevus vastab vaieldamatult HMS § 51 lõikes 1 toodud haldusakti tunnustele. HMS § 43 lõige 2 sätestab: „Kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kui haldusorgani initsiatiivil algatatud haldusmenetluses otsustatakse jätta haldusakt andmata, teavitatakse sellest adressaati ja haldusmenetlus lõpeb.“ Seega juhul, kui Vabariigi Valitsus ei rahulda isiku, kes asub

§ 13

lg 2 p 8 ja § 15 lg 6 kaitsealas, taotlust suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse piiramiseks, peab Vabariigi Valitsus selle kohta andma kirjaliku keelduva haldusakti (korralduse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 30), sest tegemist pole vastusega tavalisele märgukirjale, mille lahendamisest ei sõltu avaldaja subjektiivsete õiguste kaitse. Vabariigi Valitsusel ei ole õigust volitada ministeeriumi vastu võtma sisulist kaalumist vajavas küsimuses, mille seadus on andnud selgesõnaliselt Vabariigi Valitsuse otsustuspädevusse. Praegusel juhul on keelduva haldusakti andnud pädevust ületades ja seega õigusvastaselt Sotsiaalministeerium. Kas ettevõtte tegevust piirata või mitte, saab olla Vabariigi Valitsuse ainupädevuses olev otsustus ning haldusmenetlust ettevalmistava ministeeriumi arvamusel ei saa olla siduvat ja otsust ettemääravat jõudu. Seejuures ei oma tähtsust, kuidas on Vabariigi Valitsus oma sisemise töökorraldusega määranud ministeeriume haldusmenetluse toiminguid sooritama ja õigusaktide eelnõusid ette valmistama (s.o see on haldusorgani sisene küsimus, mis ei puuduta taotlejat, kellele tuleb teatavaks teha Vabariigi Valitsuse üksikakt taotluse lahendamise kohta). Kui Vabariigi Valitsus leiab, et selline menetluskord on tema tööd üksikküsimustega liialt koormav ja seetõttu ebaotstarbekas, on tal võimalus esitada Riigikogule seaduseelnõu kemikaaliseaduse muutmiseks. 17. Vastuseks kolmanda isiku AS-i Propaan väitele, et

§ 15

lõikest 6 tuleneb kohustus mitte aktsiaseltsile endale, vaid aktsiaseltsi aktsionäridele, märgib kohus, et ettevõttena peetakse selles sättes silmas mitte ettevõtjat, vaid käitist, tootmis- või majandusüksust vms, mis on aktsiaseltsi omandis. Samamoodi tuleneb

§-st 13 Vabariigi Valitsusele õigus piirata, peatada või keelus- 14 tada mitte AS-i Propaan kogu tegevust, vaid konkreetse objekti – Tallinnas Gaasi tn 8,11/Betooni tn 5 asuvate vedelgaasi mahutite – suhtes piirangute seadmist.

§ 13

lõike 2 punktist 8 nähtub sõnaselgelt, et kindlustus peab olema ettevõtjal, mitte tema omanikul (aktsionäril, osanikul) – selline nõue oleks ka juriidiline nonsenss. 18. Kohus märgib ka seda, et Vabariigi Valitsusel ei ole õigust jätta kehtiv seadus täitmata kaalutlusel, et see oleks majanduspoliitiliselt ebaotstarbekas. Samuti pole tal alust jätta seadus kohaldamata, leides, et see pole piisavalt õigusselge (nt on konkretiseerimata kindlustuslepingu tingimused). Asjakohaseid kaalutlusi, sh mõju ettevõtte tegevusele ja ettevõtluse huvide kaitset, saab ja tuleb aga arvesse võtta diskretsiooniotsuse tegemisel, sh nt tegevuse piiramise ulatuse üle otsustamisel. Juhul kui

§ 13

regulatsiooni rakendamise lõpptulemus osutub õigusvastaseks ja ebaproportsionaalseks põhiõiguste piiranguks, on puudutatud ettevõtjal võimalik otsus kohtus vaidlustada. Ainult kohtul, mitte täitevvõimul on pädevus hinnata haldusakti andmise aluseks oleva seaduse põhiseadusele vastavust. Kohtuistungil vastustaja poolt välja toodud vajadus ja soov kemikaaliseadust täpsustada, mh viitega KindlTS §-le 9, võib olla iseenesest õige, kuid käesoleval juhul ei ole kohtul alust neid argumente analüüsida, kuna sellest ei sõltu käesoleva kaebuse lahendamise tulemus.

1. Menetluskuludest. Nähtuvalt
2. veebruari
3. a kohtuistungil esitatud kohtukulude nimekirjast hõlmavad OÜ BaltReal Invest menetluskulud riigilõivu 80 krooni ja õigusabikulusid koos käibemaksuga summas 25 551,25 krooni. Kulude kandmist tõendavad juurdelisatud advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius arved koos tööaruannetega ja arvete laekumist kinnitavad advokaadibüroo konto väljavõtted. Vastustaja ei vaidlustanud kulude suurust ja kandmise tõendatust. Kohus leiab, et kantud õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud, arvestades tavaliselt Tallinna õigusabiturul sarnase keerukuse ja mahuga kohtuasjades väljamõistetavate menetluskulude suurust, ning kuuluvad HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kasuks väljamõistmisele Sotsiaalministeeriumilt. Kuna kohus ei tee otsust kolmanda isiku kasuks, jääb tema taotlus menetluskulude väljamõistmiseks HKMS § 92 lg 7 ls 2 alusel rahuldamata. Villem Lapimaa 15