3-10-85/29

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tallinn Haldusasja number 3-10-85 Haldusasi J.K.i kaebus Kaitseväe Peastaabi kohustamiseks teha kaebaja teenistuslehele parandus politseiteenistuse staaži arvamisest kaitseväeteenistuse staaži hulka ning koostada uus kaebaja kaitseväeteenistuse staaži tõendav dokument väljastamiseks pensioniametile või tunnistada alternatiivselt Kaitseväe Peastaabi
3. novembri
4. a kiri õigusvastaseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – J.K.; Vastustaja – kaitsevägi Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlustoiming Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine ja kaebuse läbivaatamata jätmise otsustamine Resolutsioon Selgitus
5. Jätta kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus osas, milles taotletakse Kaitseväe Peastaabi kohustamist teha kaebaja teenistuslehele parandus politseiteenistuse staaži arvamisest kaitseväeteenistuse staaži hulka ning koostada uus kaebaja kaitseväeteenistuse staaži tõendav dokument väljastamiseks pensioniametile.
6. Tagastada alternatiivne taotlus tunnistada Kaitseväe Peastaabi
7. novembri
8. a kiri õigusvastaseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. J.K. esitas
10. oktoobril
11. a kaitseväe juhatajale avalduse, milles märgib, et ta jäi kaitseväe eripensionile
12. veebruaril
13. a. Kaitseväeteenistuse staaži hulka ei arvatud töötamise aega avalikus teenistuses ajavahemikus
14. november
15. a kuni
16. mai
17. a ning
18. september
19. a kuni
20. detsembrini
21. a. Vastavalt õiguskantsleri
22. oktoobri
23. a seisukohale tuleks aga kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi: KVTS) § 190 lg 5 alusel arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka politseiteenistuse staaž. Seetõttu palus J.K. teha tema teenistuslehele parandus politseiteenistuse staaži arvamisest kaitseväeteenistuse staaži hulka ning väljastada uus kaitseväeteenistuse staaži tõendav haldusakt esitamiseks Tallinna Pensioniametile.
24. Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Aivar Salekešini
25. novembri
26. a vastuskirjas nr J1-1.2-2/18532-2 teatati, et J.K.i politseiteenistuse staaži pole võimalik arvata kaitseväeteenistuse staaži hulka. Loetelu tegevustest ja teenistusajast, mis arvatakse kaitseväeteenistuse staaži hulka, on toodud KVTS § 190 lõigetes 1-
27. KVTS § 190 lg 5 ei ole iseseisev alus staaži arvutamiseks, vaid sellel on abistav iseloom KVTS § 190 teiste lõigete kohaldamisel.
29. jaanuaril
30. a Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses ja selle
31. jaanuari
32. a täpsustuses palub J.K. kohustada Kaitseväe Peastaapi teha kaebaja teenistuslehele parandus politseiteenistuse staaži arvamisest kaitseväeteenistuse staaži hulka ning koostada uus kaebaja kaitseväeteenistuse staaži tõendav dokument väljastamiseks pensioniametile; või alternatiivselt tunnistada Kaitseväe Peastaabi
33. novembri
34. a kirjas väljendatud haldusakt õigusvastaseks.
35. J.K. palub ennistada kaebuse esitamise tähtaja. Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Aivar Salekešini
36. novembri
37. a kirja sai kaebaja kätte
38. novembril
39. a. Kaebuse esitamisega viivitamise põhjuseks oli Riigikogu riigikaitsekomisjonile KVTS § 190 lg 5 tõlgendamise küsimuses kaebaja poolt
40. novembril
41. a esitatud järelepärimisele vastuse ootamine ja raske majanduslik olukord (abikaasa töö kaotus ja lõpparve mitteväljamaksmine). Kaitseväe vastuskirjas puudus vaidlustamisviide ja sellega seoses oli kaebaja teadmises, et tegemist ei ole haldusaktiga.
42. Kaitsevägi palub jätta tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT
43. Sõltumata sellest, kas kvalifitseerida Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Aivar Salekešini
44. novembri
45. a vastuskiri nr J1-1.2-2/18532-2 haldusaktiks või toiminguks, on kaebus mittetähtaegne. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi: HKMS) § 9 lõike 2 kohaselt tuleb halduskohtusse pöörduda 30 päeva jooksul nii juhul, kui keeldutud on toimingu sooritamisest kui siis, kui on keeldutud haldusakti andmisest. J.K. kinnitas kohtule esitatud avalduses, et ta sai kirja kätte
46. novembril
47. a, mistõttu on
48. jaanuaril
49. a kohtusse pöördumisega ületatud 30päevast tähtaega.
50. Kohus leiab, et tähtaja ennistamise taotlus on põhjendamatu ning tuleb HKMS § 12 lõike 3 alusel jätta rahuldamata, sest sellest ei nähtu selliseid kaebaja tahtest ja isikust sõltumatuid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Kaebusest ei selgu, millisel moel perekonna väidetavalt raske majanduslik olukord välistas õigeaegselt kohtusse pöördumise. Probleemi ei saanud olla vahendite leidmisega kaebuse koostamiseks, sest kohtukaebusega sisuliselt pea identse avalduse oli J.K.
51. novembril
52. a esitanud Riigikogu riigikaitsekomisjonile. Riigilõiv haldus- 2 kohtusse pöördumisel on väike (250 krooni) ning isegi kui oleks raskusi selle tasumisega, saab kohtult taotleda riigilõivust vabastamist maksejõuetuse motiivil.
53. Kohus leiab, et Riigikogu riigikaitsekomisjoni poole pöördumine KVTS § 190 lg 5 tõlgendamise küsimuses seisukoha saamiseks ei lükanud edasi kohtusse pöördumise tähtaegu ega anna alust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi
54. jaanuari
55. a määruses nr 3-3-1-58-00 on leitud, et vaidluse kohtuväline lahendamise kaitse ei ole iseenesest aluseks tähtaja ennistamisele. Siinkohal tuleb märkida, et Riigikogu riigikaitsekomisjon vastas J.K.ile juba
56. detsembril
57. a, mis jättis talle võimaluse pöörduda halduskohtusse tähtaegselt. Selgusetutel põhjustel aga kaebaja viivitas kaebuse esitamisega veel üle kuu aja kuni
58. jaanuarini
59. a. Seda olukorras, kus ta pidi olema teadlik, et oma õiguste kaitseks tuleb eeskätt kohtusse pöörduda (vt õiguskantsleri
60. oktoobri
61. a kiri J.K.ile).
62. Kohus ei pea usutavaks väidet, et kohtusse pöördumise hilinemise tingis asjaolu, et kaebaja ei teadnud, kas Kaitseväe Peastaabi personaliosakonna ülema kolonel Aivar Salekešini
63. novembri
64. a vastuskiri nr J1-1.2-2/18532-2 on haldusakt või mitte. Nagu eespool märgitud, on taotluse rahuldamisest keeldumise korral kaebetähtaeg 30 päeva nii haldusakti kui toimingu puhul. Kohus märgib, et tähtaja küsimuses kohtule esitatud esimeses avalduses (
65. jaanuaril
66. a) tõi J.K. hilinemise põhjuseks pöördumise Riigikogu riigikaitsekomisjonile ja raske majandusliku olukorra ning ta kinnitas, et on jätnud täitmata HKMS § 9 lõikest 2 tuleneva nõude esitada kaebus 30 päeva jooksul. Seega oli ta kaebetähtajast teadlik, kuid ei pidanud seda kinni põhjustel, mida ta samas avalduses esile tõi. Alles
67. veebruaril
68. a kohtule esitatud avalduses, pärast seda kui kohus oli oma
69. veebruari
70. a korraldavas määruses esitanud kaitseväele küsimusi vastuskirja õigusliku olemuse ja vaidlustamisviite puudumise kohta, toob J.K. tähtaja ennistamise alusena esile vaidlustamisviite puudumise. Kohus leiab, et vaidlustamisviite puudumine tingib tähtaja ennistamise üksnes juhul, kui vaidlustamisviite olemasolul oleks kohtusse pöördutud tõenäoliselt õigeaegselt (Riigikohtu halduskolleegiumi
71. märtsi
72. a määrus nr 3-3-1-16-06). Käesoleval juhul hilines J.K. kaebusega mitte teadmatusest, vaid põhjustel, mida kohus ei ole lugenud mõjuvateks. Isegi kui pidada tõeseks väidet, et kaebaja sai 30-päevasest tähtajast teada kunagi hiljem, siis tuleb märkida, et kohtupraktika kohaselt võib küll olla tähtaja ennistamiseks küllaldane põhjus õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa aga olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Kuna kaebaja tegeles aktiivselt oma õiguste kaitsmisega, esitades erinevatesse kohtuvälistesse instantsidesse avaldusi oma probleemi lahendamiseks ja ta oli vaieldamatult teadlik, et tegelikult saab probleemi lahendada ainult kohus, tuleb kohtusse pöördumise tähtaja väljaselgitamata jätmist lugeda mittevabandatavaks kergemeelsuseks.
73. J.K. ei ole vaatamata kohtu nõudele toonud esile põhjendatud huvi alternatiivse tuvastamistaotluse esitamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi
74. novembri
75. a määruses 3-3-1-70-09 on selgitatud, et HKMS § 7 järgi võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et on rikutud tema õigusi, ja haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi olemasoluks peab kaebuse esitaja omama isiklikku puutumust vaidlusaluse haldusakti, toimingu või halduslepinguga ning õigusvastasuse tuvastamine peab isiku jaoks olema kasulik ehk aitama edaspidi tuvastamiskaebuse esitajat õiguste teostamisel või kaitsmisel. Piisavaks huviks kaebusega halduskohtusse pöördumiseks tuvastamisnõude puhul ei ole üksnes vaidlustatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine, samuti ei saa tuvastamiskaebuse läbivaatamise eelduseks olla pelgalt väide, et haldusakt või toiming rikub kaebuse esitaja õigusi (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
76. aprilli
77. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-101-08, p 28). Riigikohtu halduskolleegiumi
78. septembri
79. a määruses 3-3-1-24-09 nr asuti seisukohale, et juhul, kui kaebusest ei nähtu kaebaja põhjendatud huvi ning kaebaja ei ole nimetatud puudust kõrvaldanud, tagastab ko- 3 hus HKMS § 11 lg 3 alusel kaebuse selle esitajale. Kohtu ülesannete hulka ei kuulu kaebaja poolt piiritlemata põhjendatud huvi sisustamine ja kohtu poolt kujundatud huvi alusel kaebuse perspektiivide hindamine. Küll aga peab kohus juhtima kaebaja tähelepanu puudustele kaebuses ning looma piisavad menetluslikud võimalused puuduste kõrvaldamiseks. Käesoleval juhul on kohus J.K.ile vastava võimaluse andnud, kuid ta pole põhjendatud huvi esile toonud. Kohus juhib siiski tähelepanu, et kaebuse tagastamine ei võta HKMS § 10 lg 7 alusel J.K.ilt õigust esitada tuvastamisnõue uues kaebuses. Villem Lapimaa 4