) § 83 lg 1, võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Hageja väitel tekkis 08. jaanuari 2009 üldkoosolekul vaidlus häälte määramise üle ning seega tuli hääled määrata kohtunikul haldurilt saadud dokumentide alusel.
§-s 82 on reguleeritud häälte arvu määramine. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist (t.l.-17-18) selgub, et koosolekul osales kohtunik.
lg 4 järgi kui üldkoosolekul osalenud võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes selle kohta määruse.
lg 5 kohaselt vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 1-3 määratud häälte arvu kinnitab kohtunik määrusega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kuna pankrotiseaduses on sätestatud eraldi kord võlausaldajate häälte arvu kindlaksmääramiseks ja häälte arvu vaidlustamiseks, siis kohus käesolevas tsiviilasjas üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes lahendamisel ei hinda häälte arvu määramise õiguspärasust. Hageja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, et OÜ Aktiva Finants häälte määramine ei ole põhjendatud, kuna puudusid halduri poolt häälte määramiseks vajalikud dokumendid, puudus dokument, millega haldur hääli määras ning puudub kohtumäärus häälte määramise kohta. Hageja palub tunnistada kehtetuks OÜ Langersen (pankrotis) võlausaldajate 08. jaanuari 2009 üldkoosoleku otsus osas, millega kinnitati võlausaldajate esimese üldkoosoleku päevakord. 3
) § 126 lg 6 kohaselt, haldur esitab pankrotivara nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale, samuti tutvustab seda igale võlausaldajale, kes seda nõuab. Haldur tutvustab nimekirja võlgnikule ning vastavalt
lg 1, haldur teeb võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ettekande võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse põhjuste kohta. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist (t.l.-17-18) selgub, et haldur esitas talle teadaoleva informatsiooni pankrotimenetluse kohta. Haldur teatas, et pankrotimenetluses on esitatud nõudeid summas 12 212 797,69 krooni. Kuna enamik vara on liisitud ja tuleb tagastada, saab arvestada deebitoridelt laekuva 300 000 krooniga, mis tagab menetluskulude katmise. Haldur teatas ka, et veebruari lõpuks valmib dokumentaalrevisjon ning seejärel esitab haldur ettekande pankrotivara kohta. Kohus jõuab järeldusele, et hageja väite eesmärgiks on vaidlustada pankrotihalduri tegevus. Hageja ei ole nõus halduri poolt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitatud teabega. Samas ei ole hageja esitanud väiteid või tõendeid selle kohta, kuidas halduri poolt võlgniku majandusliku olukorra ja maksejõuetuse kohta ettekande ning pankrotivara nimekirja esitamata jätmine hagejale võis mõjutada võlausaldajate üldkoosoleku otsuse tegemist või rikuks võlausaldajate ühiseid huve.
kohaselt, halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Justiitsministeeriumile. Vastavalt
lg 2, pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vaidlused nõuete üle, muu hulgas nõuete tunnustamise ja vara tagasivõitmise üle, ning võlausaldaja üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimuvad hagimenetluses. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Kohus on seisukohal, et kaebust halduri tegevuse peale ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Hagejal on õigus esitada kaebus halduri tegevuse peale pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või Justiitsministeeriumile. 4
Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek. Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm ega tohi olla rohkem kui seitse liiget. Vastavalt
lg 2, pankrotitoimkonda peavad kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist (t.l.-17-18) selgub, et pankrotitoimkonna liikmete kandidaadiks olid võlausaldaja OÜ Aktiva Finants poolt esitatud R P ja K T; Maksu- ja Tolliameti poolt esitati kandidaadiks I G. Rohkem pankrotitoimkonna kandidaate üldkoosolekul hääletamisele ei esitatud. Hääletamisel anti kandidaat R P poolt 9843 häält ja vastu 1092 häält, kandidaat K T poolt 9843 ja vastu 1092 häält, kandidaat I G valiti ühehäälselt. Kohus märgib, et pankrotitoimkonna liikmete valimiseks seadus eraldi regulatsiooni ette ei näe. Pankrotitoimkonna moodustamine on võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses. Pankrotitoimkonna liikmete arv ja liikmed nimeliselt määratakse vastavalt
§-le 81 lg 1 võlausaldajate üldkoosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega üldkoosolekule esitatud kandidaatide hulgast. Nii kandidaat R P, kui ka kandidaat K T valiti lihthäälteenamusega, mõlemad kandidaadid said poolt hääli 9843 – 1092 = 8751 võrra rohkem kui vastuhääli. Kandidaat I G osas vaidlust ei ole. Teiste võlausaldajate kandidaate hääletamisele ei esitatud. Hageja väited, et OÜ Aktiva Finants poolt ülesseatud kandidaatide R P Ja K T määramine pankrotioimkonna liikmeteks on vastuolus hea tava ja –arusaamadega, ei ole tõendatud. Hageja viidatud asjaolud, et võlausaldajad ei saa usaldada oma huvide kaitset nimetatud kandidaatidele, kuna nende tegevus laenuandmisel võlgnikule iseloomustab ilmekalt asjaolu, et R P ja K T ei oska kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, ei oska valvata halduri tegevuse üle, jälgida võlgniku majandustegevuse käiku, raamatupidamist ja finantsolukorda ning täita muid seadusest tulenevaid ülesandeid, on paljasõnalised ja põhinevad hageja arvamusel. Hageja ei ole oma arvamuse kinnitamiseks nimetanud faktilisi asjaolusid ega esitanud ka sellekohaseid tõendeid. Hageja on viidanud asjaolule, et OÜ Aktiva Finants on andnud võlgnikule laenu, mis hageja arvates oli ebatavaline käitumine, kuna laenu anti pankrotiseisus olevale võlgnikule ilma vastava tagatiseta ja suures summas. Samas ei ole hageja märkinud ega ka esitanud tõendeid selle kohta, kuidas on kandidaadid R P ja K T seotud OÜ Aktiva Finants tegevusega või võlgnikule laenu andmisega. Kohus leiab, et OÜ Aktiva Finants poolt esitatud pankrotitoimkonna liikmete kandidaatide R P ja K T pankrotitoimkonna liikmeks valimisel seaduses sätestatud nõudeid rikutud ei ole. Samuti ei ole rikutud võlausaldajate ühiseid huve. Hageja palub tunnistada kehtetuks OÜ Langersen (pankrotis) võlausaldajate 08. jaanuari 2009 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati kinnitada pankrotihalduriks V K. 5
lg 1 kohaselt, pankrotimäärusega nimetatud halduri kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek. Kui võlausaldajate üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, loetakse haldur üldkoosoleku poolt kinnitatuks.
p 1 kohaselt, võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine ning lähtuvalt
lg 2, võlausaldajate esimesel üldkoosolekul valivad võlausaldajad pankrotitoimkonna, otsustavad halduri kinnitamise ja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise, samuti juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise. Võlausaldajad võivad otsustada muid üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist (t.l.-17-18) selgub, et V K kinnitati pankrotihalduriks lihthäälteenamusega, s.o poolt 9843 häält ja vastu 1092 häält. Seega oli poolt hääli 9843 – 1092 = 8751 võrra rohkem kui vastuhääli. Vastavalt
lg 1, võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega. Hageja ei kohtule nimetanud faktilisi asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, millistest asjaoludest lähtuvalt tuleks lugeda pankrotihaldur V K kinnitamine OÜ Langersen (pankrotis) pankrotihalduriks ebaseaduslikuks. Kohus leiab, et
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.