lg 4, ei saa teistele liikmetele panna lisakohustusi nende võlgnevuste likvideerimiseks, mis on tekitatud teiste liikmete poolt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
lg.1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse.Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
´lg.1 on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel Rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ,otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele.Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kohus tuvastas,et 30.10.2007 toimunud üldkoosolekul ei olnud nõutavat kvoorumit, mistõttu sellel koosolekul vastu võetud otsuseid oleks kostja saanud perspektiivselt MTÜS sätesattud korras vaidlustada. Vaidlustamata jõustunud korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majanduskulude kandmise kohta on aga tuginedes Korteriühistuseaduse (KÜS)§ 13 lg.4-le kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kohus ei ole tuvastanud,et kostjal oleks olnud takistusi sellel koosolekul vastu võetud otsuse sisust teadasaamiseks ja selle otsuse vaidlustamiseks. Kuigi korteriühistu põhikirja tekstis ei ole eraldi välja toodud üldkoosoleku otsuste vaidlustamise kord, juhindutakse vaidlustamise küsimustes MTÜS.-st , muudes korteriühistu küsimustes ka KÜS-st ja korteriomandiseadusest(KOS). Korteriühistu Kasteheina 5 põhikirjas on sätestatud punktis 1.4 üldsõnaliselt :”Ühistu on iseseisev juriidiline isik.Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast……” Korteriühistu Kasteheina 5 on mittetulundusühistu , mis on kirjas korteriühistu põhikirja punktis 1.3. 3 Kostja tunnistas 19.jaanuari 2010 a kohtuistungil (tl 40) , et tema ema ,kes elab korteris Kasteheina 5-53 Kohtla-Järve (elas ka 2007a),vóttis koosolekust osa , kuid ei hääletanud. Kohus leiab , et ei oma tähtsust , kas ta ei hääletanud seetõttu, et korteriomanik V.P. ei andnud temale hääletamiseks volitusi,kuna vastavalt KÜ põhikirja p. 3.1.2-le peab esindaja olema KÜ liige või ei hääletanud ta seetõttu,et soovis jääda poja volitatud isikuna teiste eest arvete maksmise küsimuses erapooletuks. Igal juhul viibis ta koosolekul ja kostjast korteriomanikul oli võimalik toimunud koosoleku otsusest tema kaudu teada saada. Seetõttu ei pea kohus usutavaks kostja väidet nagu kostja oleks alles kohtust hagimaterjale saades teada saanud koosoleku otsusest. Otsust oli kostjal võimalik teada saada ka korteriühistu stendile ülespandud koosoleku protokolliga tutvudes. Ka koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise üle ei ole kostja korteriühistule pretensioone esitanud. Seega ei olnud kostjal mingeid takistusi koosoleku toimumisest teadasaamisel, selle otsusest teadasaamisel ja otsuse õigeaegsel vaidlustamisel, mis võinuks kaasa tuua ka kostja vastu esitatud hagi mitterahuldamise. Kohtul puudub õigus ilma vastava taotluseta tühistada korteriühistu üldkoosoleku otsust. Juhul ,kui vastav taotlus oleks ka kostja poolt esitatud, puuduks kohtul õigus ca 2 aastat peale KÜ koosoleku toimumist selle korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks või tühiseks tunnistamiseks . Seega otsus ,mis võeti vastu koosolekul,mille toimumisest kostja teadlik oli ning millise otsusega ta võis vaidlustamise tähtaja jooksul tutvuda ja selle vaidlustada ,on jõustunud ning kostja peab täitma sellel koosolekul vastu vóetud otsust, mis kohustab teda tasuma võlgnevuse korteriühistle summas 1453,21 krooni. Kohus ei anna õiguslikku hinnangut 30.10.2007 koosoleku otsusele sisuliselt ,kuna kostja ei ole otsust õigeaegselt vaidlustanud ning kohus ei saa sekkuda korteriühistu tegevusse ning tunnistada tema otsuseid kehtetuteks või tühisteks selleks vastavat avaldust saamata. Kohus juhib kostja tähelepanu võimalusele vajadusel ise organiseerida korteriühistu liikmete koosoleku kokkukutsumine kui ta leiab , et on vaja võtta vastu otsuseid küsimustes ,mis on korteriühistu üldkoosolek varasemalt lahendanud ebaseaduslikele alustele tuginedes või kvoorumit mitte omades.
3 peab korteriühistu juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. . Menetluskulud 5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tuginedes TsMS § 174 lg 1 menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.