lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Alusetult saadu tagastamise nõude eeldused on: teisele isikule on midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks üle antud, üleandmine on toimunud ilma õigusliku aluseta ning ei esine nõuet välistavaid asjaolusid, mis on nimetatud
Pooltel puudub vaidlus selles, et LP kandis 15.05.2009 DK arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxx Swedpangas 90 000 krooni kinnistu ostuhinna ettemaksuna. Raha ülekandmist tõendab ka maksekorraldus (t. lk 9). Raha ülekandmiseks kostja arveldusarvele oli AN i, hageja ja kostja vahel olemas suuline kokkulepe. AN ja LP vahel seaduses ettenähtud vormis kinnistu müügilepingut ei sõlmitud. Tuginedes TsÜS § 83 lg 1 on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. AÕS § 119 lg 1 kohaselt tehing, 2 millega kohustatakse omandama või võõrandama kinnisasja, peab olema notariaalselt tõestatud. Kuna suuline kinnistu müügileping on tühine, siis puudus hagejal raha ülekandmiseks õiguslik alus.
lg 2 sätestab, et üleandja ei või saajalt saadut tagasi nõuda, kui 1) üleandmisega täideti mittetäielik kohustus, 2) õigus nõuda kohustuse täitmist oli üleandmise hetkeks aegunud, 3) tühise tehingu täitmisena saadu tagasinõudmine oleks vastuolus tehingu tühisust ettenägeva sättega või sellise sätte eesmärgiga. Asja arutamisel ei ole eelpool nimetatud, nõuet välistavad asjaolud, tuvastamist leidnud. Seega on tõendatud, et DK on alusetult saanud LPlt 90 000 krooni, mis kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele. Tähtsust ei oma asjas see, et saadud summa on kostja hiljem üle andnud oma elukaaslasele AN ile.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär on alates 01.01.2009 – 1,0 %. Hageja on arvestanud viivist alates 19.maist 2009, so ajast, mil AN keeldus kinnistu müügist. 8 % põhivõlgnevuselt aastas on 0,022 % päevas, ehk 19,8 krooni (90 000 x 0,022 %). Alates 19.05.2009 kuni kohtuotsuse tegemiseni 04.03.2010 on kostja olnud viivituses 290 päeva, millest tulenevalt moodustab viivis 5 742 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.