← Eesti

2-09-39220/13

1 2-09-39220 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-39220 Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi O.K. hagi R.S.`i vast

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt alates

  1. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 4 alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. E.S. sünnitunnistusest (t.l. 8) nähtub, et O.K. ja R.S. on E.S. vanemad. Rahvastikuregistri 20.07.2009 väljavõtte (tl. 12) kohaselt elab laps E.S. koos ema O.K.`ga. Ida-Viru Maakohtu 04.
  2. 2004 kohtuotsusega nr. 2-1057/03 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis lapse ülalpidamiseks summas 1 000 krooni kuus, kuid mitte vähem, kui seadusega ettenähtud miinimummäär (tl. 9-11). Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Kohus peab vajalikuks märkida, et elatiselt tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, §

  1. Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagis esitatud nõude juurde ja palus hagi rahuldada, mõistes kostjalt välja elatis summas 3 500 krooni kuus alates hagi esitamisest, so alates 11.08.
  2. Kostja nõustus hagiga osaliselt, summas 2 300 krooni kuus. Kostja ei nõustunud elatise suurusega 3 500 krooni kuus, kuna see moodustab 50% tema neto-sissetulekust. Hageja poolt esitatud konto väljavõtte (tl. 66-67) kohaselt moodustab hageja neto-sissetulek kokku 4 509 krooni kuus (peretoetus 600 krooni ja vanemahüvitis 3 909 krooni), hageja ülalpidamisel on kaks alaealist last – E. ja K.. Hageja poolt esitatud abielutunnistusest (tl. 13) nähtub, et hageja on abielus, seega osaleb hageja perekonna ülalpidamises hageja abikaasa O.K.. Lisaks hageja poolt saadavale peretoetusele ja vanemahüvitisele saab hageja igakuiselt ka elatist. Hageja poolt esitatud konto väljavõttest (tl. 64-65) nähtub, et alates 14.09.2009 on kostja maksnud elatist summas 2 175 krooni kuus, mis moodustab seadusega ettenähtud alammäära. Sellest lähtuvalt moodustab hageja neto-sissetulek 6 684 krooni (4 509+2175), millelt hageja kannab laste ülalpidamisega seotud kulud ja tasub kommunaalmaksed. Kostja poolt esitatud palgatõendist (tl.30) nähtub, et kostja bruto-töötasu ajavahemikul 01.02.2009 – 31.07.2009 moodustas 60 768 krooni, millelt on maha arvestatud tulumaks summas 9 615 krooni, töötuskindlustus 794 krooni ja pensionikindlustus 686 krooni, kokku 11 095 krooni. Kostja 6 kuu neto-sissetulek moodustab 49 673 krooni, seega 8 278 krooni kuus. Lisaks sellele maksab 14.09.2009 elatist summas 2 175 krooni kuus (tl. 64-65). Seega moodustab kostjale elamiseks ja muude kohustuste täitmiseks jääv sissetulek 6 103 krooni. Kostja ütluste kohaselt on ta abielus, abikaasa töötab, seega osaleb ka kostja abikaasa perekonna ülalpidamisega seotud kulutuste kandmiseks. Teisi ülalpeetavaid kostjal ei ole. Alates 14.05.
  3. a kehtima hakanud

§ 61

lg 4 redaktsiooni kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 14.09.2009 on kostja maksnud elatist summas 2 175 krooni kuus, so, seadusega ettenähtud määras. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 3 500 krooni kuus. Kostja nõustus elatise maksmisega summas 2 300 krooni kuus. Kostja väitel on tal kohustused Swedbanga ees, laenulepingu nr. 07-105989-VL alusel moodustab igakuine makse 1 994.36 krooni ja laenulepingu nr. 09-067260-VL alusel moodustab igakuine makse summas 947.86 krooni, kokku moodustavad kohustused AS Swedbank ees 2 942.22 krooni (tl. 28-29; 61-62). 5 Kohus märgib, et kostja poolt võetud kohustuste tõttu ei pea kannatama lapse ülalpidamisega seotud huvid. Kohus, lähtudes lapse vajadustest ja hageja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus, tutvunud esitatud tõenditega, on arvamusel, et elatise nõue summas 3 500 krooni on ebamõistlikult suur ja koormav kostjale. Hageja esindaja on märkinud, et hageja tasub elatiselt tulumaksu vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg

  1. Samas märgib kohus veelkord, et hagejal kui tulumaksu maksval isikul säilib tuludeklaratsiooni esitamisel õigus tulumaksu tagastamisele vastavalt tulumaksuseaduse § 44, §
  2. Hageja poolt kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja on hagejale kandnud elatisena 2 175 krooni, seega ei ole hageja tõendanud, et ta on saadud elatiselt tasunud tulumaksu. Kostja poolt esitatud palgatõendist lähtuvalt ei ole tööandja kostjalt elatist maha arvestanud, seega on hagejale makstud elatiselt tasunud tulumaksu kostja. Hageja on märkinud, et kulutused lapsele moodustavad 5 680 krooni kuus, seega 50% antud kulutustest moodustab 2 840 krooni. Kuna hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu hageja poolt tulumaksu tasumine saadud elatiselt, rahuldab kohus hagi summas 2 900 krooni. Kohus, võttes arvesse lapse vajadusi ja hageja ning kostja materiaalset olukorda, rahuldab hagi elatise nõudes osaliselt, summas 2 900 krooni kuus ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 11.08.2009 summas 2 900 krooni kuus, kuni tütre E.S. (sünd. 14.11.1999) täisealiseks saamiseni, s.o. 14.11.2017.a. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada R.S.`i poolt elatisena makstud summasid. Hagi rahuldatakse ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi. Johannes Külaots Kohtunik § 452,

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.