← Eesti

2-09-967/7

Obsah (9)§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 187§ 163

Tsiviilasi nr 2-09-967 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2010, Tartu kohtumaja, tagaselj

§ 174

lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Teatud järeldusi peab kohus vajalikuks siiski põhjendada. Kohus märgib, et Riigikohus selgitas 14.01.2009 kohtuotsuses nr 3-2-1-120-08 tarbijakrediidilepingu rikkumise tagajärgi, osundades otsuse punktis 15, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine, kuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 415 lõige 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostjalt leppetrahvi 6000 krooni väljamõistmiseks. Samuti kuulub ümberarvestamisele viivis, sest hageja on arvutanud viivist ka leppetrahvi tasumisega viivitamiselt. Kuna kohustus muutub sissenõutavaks alates tähtpäevale järgnevast päevast, on põhjendatud viivise arvestus alates 28.04.2007. Seega on hageja viivise nõue perioodi eest 28.04.2007 kuni 08.01.2009 kokku on 14 213,69 krooni ((15,08 + (30 700 x 27,14 % /365 x 622)). Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte 08.01.2009, nagu taotleb hageja hagiavalduses, vaid alates 09.01.2009, sest hageja on viivisenõude summa väljaarvutamisel võtnud juba 08.01.2009 arvesse. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 163lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, kuid suuremas kui pooles ulatuses (85 % algsest nõudest), jätab menetluskulud 85 % ulatuses kostja kanda ja 15 % ulatuses hageja kanda.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv koos elektroonilise dokumendi väljatrüki tasuga kokku 7575 krooni ja menetlusdokumendi avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutud riigilõiv 100 krooni, kogusummas 7675 krooni. Kuna hagi rahuldati osaliselt, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 85 % kindlaksmääratud hageja menetluskuludest, milleks on 6523,75 krooni (7675 × 0,85). Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.