Kaja peab vastama
Kajalt tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 SEB Pank või nr 221013921094 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal (viitenumber 3100057484). Maksekorraldus tuleb esitada kohtule. Kohus selgitab, et vastavalt
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kooskõlas
lg 1 on hagejal õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole kaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Asjaolud ja menetluse käik 16.02.2010.a kohtule esitatud hagiavalduses esitas N J nõude J J vastu lapse N J ülalpidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud elatise ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses suurendamiseks kuni 2 175 kroonini koos vastava tulumaksuga 456,75 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära koos kehtiva tulumaksu määraga, tagasiulatuvalt alates 16.02.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX. Kohtule esitatud lapse N J sünnitunnistuse (koostatud 22.04.1999.a Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, akti nr 235) kohaselt on lapse isaks J J ja emaks N J. Narva Linnakohtu 25.02.1999.a otsusega (tagaseljaotsus) nr 2-902/99 on J J välja mõistetud elatis N J kasuks lapse N ülalpidamiseks ¼ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära suuruses. Kohus edastas kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates kohtunõude kättesaamisest. Kostja sai hagimaterjalid isiklikult kätte 26.01.2010.a, mis on kinnitatud Soome pädeva asutuse teatisega dokumentide kättetoimetamise kohta. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja ei vastanud ega esitanud ka vastuväiteid hagile. Kohtu õiguslik põhjendus
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad 2/3 2-09-6296
lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist. Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning see tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et lapse saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni, mis koos kehtiva tulumaksuga 21% 456,75 krooni teeb kokku 2 631,75 krooni. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse elatise suurendamiseks tagasiulatuvalt, s.o alates 16.02.2008.a.
lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei näe ette õigustatud vanema õigust nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt (vaata Riigikohtu 27.04.2009.a otsus nr 3-2-1-2-09 p 12). Kooskõlas PKS § 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates hagi kohtule esitamisest, s.o. alates 16.02.2009.a. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus
lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja
lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise suurendamiseks alates ¼ miinimumpalga alammäärast kuni ½ miinimumpalga alammäärani koos tulumaksuga on käesoleva tsiviilasja hinnaks 13 898,25 krooni (2 631,75 krooni – 1 087,50 krooni x 9 kuud). Menetluskulud
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja teatas kohtule, et ta ei ole menetluskulusid kandnud, mistõttu ei pea kohus tagaseljaotsuses menetluskulusid kindlaks määrama. Geete Lahi Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.