← Eesti

2-05-1504/36

2-05-1504 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-05-1504 Määruse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2010, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi A S hagi Narva-Jõesuu linna vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A S (IK 36301062239) Hageja esindaja: Vandeadvokaat Antonina Belõševa Kostja: Narva-Jõesuu linn (Narva-Jõesuu Linnavalitsuse kaudu) (RK 75005498) Kolmas isik: A S (IK XXX) RESOLUTSIOON
  2. Jätta A S hagi Narva-Jõesuu linna vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes läbivaatamata.
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 1, menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD Viru Maakohtu menetluses on A S hagi Narva-Jõesuu linna vastu tehingu kehtetuks tunnistamise nõudes. 1

(2)2-05-1504 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus tuvastas, et hageja kui üürniku ja kostja kui üürileandja vahel oli sõlmitud tähtajaline üürileping korteri, asukohaga XXX suhtes. Pooled pikendasid üürilepingu 07. detsembril 1998 viieks aastaks (t.l.-21, I kd). Kostja esitas 21.novembril 2003 hagejale üürilepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (t.l.-22, I kd), mis toimetati hagejale kätte 25. novembril 2003 (t.l.-24, I kd). Kostja sõlmis 18. juunil 2003 sama eluruumi osas üürilepingu kolmanda isikuga ja 29. juuli 2004 ostu-müügi lepinguga (t.l.-28, I
  1. kd)võõrandas korteri kolmandale isikule. Kolmas isik on alates 06. novembrist 2006 kantud kinnistusraamatusse korteri omanikuna (t.l.-37, II kd). Hagi on esitatud tehingu, s.o kostja ja kolmanda isiku vahel 29. juulil 2004 sõlmitud vallasasjast korteri, asukohaga XXX, ostu-müügi lepingu (t.l.-28, I
  2. kd)kehtetuks tunnistamise nõudes. Kohus jõuab järeldusele, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, kuna hageja ei ole vaidlusaluse tehingu pooleks. Lepingut ei saa tühistada isik, kes pole lepingupool, sest tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-de 90, 92, 94, 96, 97 kohaselt on selline õigus tehingu teinud isikul. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata. Kohus selgitab, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 3 lg 1 kohaselt, enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS hagi läbivaatamata jätmise osas menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist ei sätestanud ning ei olnud ka ette nähtud menetlusosalisele kohustust hagi läbivaatamata jätmisel hüvitada teistele menetlusosalistele nende poolt kantud menetluskulusid. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. Aarne Lõhmus Kohtunik 2
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.